Tehnologııa • 30 Qańtar, 2020

Smartfonnyń zııany

1443 retkórsetildi

2011 jyly Dúnıejúzilik den­saýlyq saqtaý uıymy uıaly telefonyn paıdalaný adam densaýlyǵyna zııan­­syz degen pátýa aıtqan edi. Qa­­zir bul uıym joǵarydaǵy aıt­qan sózinen aınýǵa májbúr bolyp otyr. О́ıtkeni, sońǵy kezde qo­ǵam ómirine dendep engen «aqyl­dy» telefondardyń adam densaý­ly­ǵyna, sonyń ishinde balalarǵa zııa­ny týraly pedıatr-dárigerler da­byl qaǵýda.

DDS uıymynyń deregine súıensek, jylyna 5 mıllıon bala telefonǵa telmirip, sezimi semip, aqyly mılyǵyp qalýdyń saldarynan kóz jumady deı­di. Atalmysh uıymnyń deregi bo­ıynsha qazir úlkenderdiń – 23, jet­kin­shekterdiń 80 paıyzy óz ómirin smartfonsyz eles­tete almaıdy.

Ata-ana balanyń tynyshtyǵy úshin qolyna telefon ustata salady. Te­lefonǵa táýeldilik esirt­ki sııaq­ty túrli psıhotroptyq zat­­tarǵa táýel­dilikten de qaýipti deıdi psı­­holog ma­mandar.  Olardyń topshylaýynsha smartfon balanyń kóz janaryn álsiretedi, júrek jáne mıdyń qalypty qyzmetin buzady. Iаǵnı telefon zarary eresek adamdarǵa qara­ǵanda balalarǵa 10 ese qaýipti. Sebebi jas organızmniń syrtqy áser­den qor­ǵaný qýat-qabaty álsiz.

Hırýrg-oftalmolog Snejana Pan­­chenko, smartfondy kóp paıdalanǵan jaǵ­daıda mıdyń syrtyn qaptap tur­ǵan súıek qyzmeti buzylady dese, aýs­trııalyq ǵalymdar gadjetterdiń kesi­rinen adamnyń basyna úsh santımetr taǵy bir qosymsha súıek ósip shy­ǵaty­nyn anyqtaǵan.

Onyń syrtynda, telefon qoldaný barysynda bólinetin elektrli magnıtti sáýle jıiligi adamnyń júıke júıesine salmaq túsirip, ásirese  mı qyzmetiniń buzylýyna ákep soqtyrady eken. Mundaı prosestiń oryn alýyn shvedtik ǵalym Lennart Hardelldiń (Lennart Hardell) bas­tamasymen júrgizilgen zert­teý nátıjesi dáleldep otyr.

– Bul úrdis balalar úshin tym qaýip­ti, – deıdi shved ǵalymy: «О́ıt­keni, ósip kele jatqan sábı orga­nız­minde zat almasý prosesi úzdiksiz júr­giziletindikten magnıttik sáýleniń ke­­siri mıdyń qyzmetin toqyratyp, dene qozǵalysynyń shamadan tys shek­te­lýine jáne kóz janarynyń álsi­reýine  áke­lýi anyq» depti. 

Anglııanyń Oksford ýnıversı­tetiniń ǵalymdary 10 jyldan artyq ýaqyt telefon qoldanyp júrgen 50 jas­taǵy áıelder arasynda zertteý júr­gizgen eken, telefon qoldanbaıtyn qatar­lastaryna qaraǵanda bulardyń estý qabileti 2,5 ese tómendegeni baı­qalǵan. Sonymen qatar magnıttik sáý­le aıaǵy aýyr áıel úshin asa zııandy eke­ni aıtylýda.

Týyndap otyrǵan kelesi másele smart­fonnyń saldarynan mektep jasyndaǵy balalar men stýdentterdiń  oqý úlgerimi tómendeýde. Osydan saq­taý úshin Japonııa­nyń Aıchı (Aichi) pro­vınsııasynyń orta­lyǵy – Karııa  (Kariya) qalasynda keshki saǵat 21.00-den keıin oqýshylarǵa smartfon paıdalanýǵa tyıym salynsa, AQSh-tyń  Nıý-Iork meri kópshilik qalaýymen mektep aýlasynda smartfon qoldanýǵa tyıym salý jaıly sheshim qabyldady. Bul úrdisti Vırdjınııa, Merılend sııaq­ty eldegi úlken qalalar da qoldap otyr. 

Bir qyzyǵy, aıfonnyń atasy Stıv Djobs óziniń otbasy múshelerine úı ishinde smartfon qoldanýǵa tyıym salyp, bos ýaqyttaryn kitap oqý­ǵa jum­saıtyn qatań úrdis qalyp­tas­tyrsa, dúnıejúzilik tehnologııa mag­­naty Bıll Geıts aǵylshynnyń «THE MIRROR» basylymyna bergen suhbatynda, balalaryna 14 jasqa jetkenge deıin telefon ustatpaıtynyn aıtqan. Onyń syrtynda, telefon paıdalaný ýaqytyn shekten asyrmaýdy qatań qadaǵalaıdy eken.

«Flýrrı» zertteý ortalyǵy anyq­taǵan málimetke sensek, árbir amerı­kalyq kúnine 5 saǵatyn telefon shuqy­laýmen ótkizedi eken. Bizdiń de budan asyp ketpesek, qalysatyn túri­miz baı­qalmaıdy.

Áıgili brıtandyq áleýmettanýshy Entonı Gıddens: «Bizdiń qoǵam nasha­qorlar men maskúnemderden qashatyn. Olar­dy unatpaıtyn. Bolashaqta smart­fonnyń zııany bul ekeýinen de asyp túserin adamzat áli sezine alǵan joq», depti. Demek, bolashaqta adam balasy «Smartfonmen kúreste» jeńe me, jeńile me degen suraq tur.

Sońǵy jańalyqtar

Ystyq tamaq taratty

Qazaqstan • Keshe

Betperde kıgen kóktem

Tanym • Keshe

Uqsas jańalyqtar