Medısına • 30 Qańtar, 2020

Dertti jandar tenderdi kúte almaıdy

114 retkórsetildi

Búgingi tańda gemofılııa deıtin dert te kez kelgen memlekettiń moınyna artylǵan áleýmettik másele. Alaıda, onyń taýqymeti basqa túskenderge ǵana aıan.

Sonymen, jýyrda «Qazaqstandaǵy gemofılııamen aýyratyn múgedekter qaýymdastyǵy» QB bul dertti emdeýdegi qordalanǵan máselelerdi búge-shigesine deıin baıandaı kele, Densaýlyq saqtaý mınıstrligine, Parlament Májilisiniń depýtattaryna, quqyq qorǵaý uıymdaryna, Eńbek jáne áleýmettik qorǵaý mınıstrligine júginýge týra kelip otyrǵandyqtaryn málimdedi. Nege?

Sonymen, Almatydaǵy Qazaqstan baspasóz klýbynda «Qazaqstandaǵy gemofılııamen aýyratyn múgedekter qaýymdastyǵy» qoǵamdyq birlestigi BAQ ókilderimen kezdesip, osy dertti durys emdeýge qatysty janaıǵaılarymen bólisti. Gemofılııany emdeý men onyń aldyn alýda ketip jatqan kemshilikterdiń oryn alýy oǵan shaldyqqan naýqastardyń kóz jumýyna ákelip jatyr deıdi baspasóz máslıhatyn uıymdastyrýshylar.  

«Gemofılııa tumaý emes, ony bulaı emdeýge bolmaıdy, ol ómirge qaýip tóndiretin aýrý» taqyrybyndaǵy baspasóz jıynynda bul dertti emdeý men aldyn alý deńgeıi óte tómen bolǵandyqtan, gemofılııaǵa shaldyqqan naýqastardyń kóz jumý oqıǵalary jalǵasyp jatqany aıtyldy.  

Jýrnalıstermen ótken jıynda elimizdegi gematologııalyq qyzmettiń jaǵdaıy, tenderlik satyp alýlardy ótkizý merzimi men ambýlatorııalyq dárimen qamtý jónindegi buıryqtardy shyǵarý merzimin únemi negizsiz sozý, gemofılııaǵa shaldyqqan naýqastardyń múgedektigine kezekti ret kúmánmen qaraý máseleleri kóterildi. Jáne bul problemalar jiktelip, túsindirildi.

Qoǵamdyq birlestiktiń málimdeýinshe, 2020 jyldyń 22 qańtarynda Almaty oblysy Ile aýdanyndaǵy 1989 jylǵy Berik Jandáýletov gemofılııanyń aýyr ıngıbıtorlyq túrinen kóz jumdy. Onyń jasy bar-joǵy 30-da bolǵan, artynda kishkentaı balasy ákesiz qalyp otyr. 2019 jyldyń 1 maýsymynda Jambyl oblysy Shý qalasyndaǵy Nıkolaı Belyh 42 jasynda gemofılııanyń ıngıbıtorlyq túrinen kóz jumdy. 2018 jyly gemofılııamen aýyratyn úsh naýqas qaıtys boldy (Sergeı Nýshtaev – 17 jas, Qyzylordadan, Alekseı Mıronov – 46 jas, О́skemennen. Iýrıı Podgrýshnyı – 49 jas, Aqtóbeden).

Qaıǵyly aıaqtalǵan bul oqıǵalardyń barlyǵyn uıym Qazaqstanda gemofılııaǵa shaldyqqan naýqastarǵa kórsetiletin emdik-profılaktıkalyq emdeýdiń tómen deńgeıimen baılanystyryp otyr.

О́ıtkeni, kóterilgen máseleler qatarynda dárilik zattardy satyp alýda bıýdjet qarjysynyń azaıýy, tenderlik satyp alýlardyń kesh ótkizilýi, jeke tózýshilikti eskermeı, dárilik preparattardy satyp alý, ambýlatorııalyq dárimen qamtýda buıryqtardyń shyǵarylý merziminiń keshtetilýi, gemofılııanyń ıngıbıtorlyq túrin emdemeý, gematologııalyq aýrý salasyndaǵy mamandardyń jetispeýshiligi, osy naýqastar tobyna áleýmettik jaýapkershilikpen múldem qaramaýshylyq bar kórinedi.

Halyqaralyq qaǵıdalar árdaıym saqtalmaıdy

Qalaı desek te, «Gemofılııa – kez kelgen memlekettiń moınynda turǵan áleýmettik másele. Bul – Dúnıejúzilik gemofılııa federasııasynyń urany» ekendigin alǵa tartqan QB onyń óte aýyr, sırek kezdesetin ári ómirge qaýip tóndiretin kúrdeli aýrý ekendigin alǵa tarta kele, mundaı naýqastardyń sany az bolsa da, olar ómir súrýge jáne bilikti emdi alýǵa quqyly.

– Degenmen elimizde halyqaralyq qaǵıdalar árdaıym saqtalmaıdy. Ult jáne halyq densaýlyǵynyń Kodeksinde bul aýrý áleýmettik mańyzǵa ıe aýrýlar tizimine engizilmegendigin qaperge alsaq, onda sapaly emdeý týraly sóz bolýdyń ózi múmkin emes. Búkil álem gemofılııany áleýmettik mańyzǵa ıe aýrý dep moıyndasa, Qazaqstan ǵana bulaı eseptemeıdi. Bizde bas balalar gematology jáne bas eresekter gematology joq bolǵanymen qosa, endi qarjy únemdeý maqsatynda, múmkin tipti Densaýlyq saqtaý mınıstrligi tynysh ómir súrýi úshin mamandardyń sany qysqartylyp jatyr. Qazir gematologııalyq qyzmet máselelerin eshkimmen birlesip sheshe almaıtyn halge jettik, – deıdi «Qazaqstandaǵy gemofılııamen aýyratyn múgedekter qaýymdastyǵy» QB prezıdenti Tamara Rybalova.

Gematologııa salasynda qyzmet etetin mamandar nege tapshy?

Qandaı málimetterge súıenip oyrǵany ózderine málim, «Densaýlyq saqtaý mınıstrliginde gematologııa salasynda qyzmet etetin birde-bir maman joq, demek emdeý nátıjeleriniń jaqsaratynyna da úmit joq» delindi baspasóz máslıhatynda.

Halyqaralyq kongresterde gematologııa salasynda mamandanǵan dárigerlerdiń elde bolmaýy qalaı dep tańǵalyp jatady. Al endi buǵan qosa, Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń sheshimine sáıkes gematologııa ýchaskelik pedıatrlar men terapevter deńgeıinde qaralatyn sala retinde belgilenip otyr.

Mundaı mamandar gematologııany qaıdan bilsin jáne ony qalaı emdeı alýy múmkin degen zańdy suraq týyndaıdy. Sondyqtan emdeý sapasy týraly sóz qozǵaýdyń ózi múmkin emes. Ol dárigerler qarapaıym nárselerdiń ózin bilmeıdi, al gemofılııa sırek kezdesetin aýrý, ony árbir maman bile bermeıdi. Sondyqtan bilikti emdeý múldem derlik berilip jatqan joq. Terapevter men  pedıatrlar ne preparattardyń ataýyn, ne gemofılııa sanatyn bilmeıdi, faktor belsendiligi degendi ajyrata almaıdy, 1 kg dene salmaǵyna shaqqanda preparat mólsheri qandaı bolýy kerektiginen habarsyz, emdeý protokolyn meńgermegen, ótinimderdi toltyrýdy bilmeıdi. Olardy jalǵyz tańǵaldyratyn nárse – preparattyń baǵasy ǵana, sol sebepti de preparatty taǵaıyndaý kezinde onyń mólsherlemesin azaıtyp taǵaıyndap beretin bolǵan deıdi Qoǵamdyq birlestik jetekshileri.

Gemofılııamen aýyratyn naýqastardyń shuǵyl gospıtalızasııasy 5-8 saǵatqa sozylady. Sońǵy ýaqytta Densaýlyq saqtaý mınıstrligi dári satyp alýǵa ketetin qarjyny únemdeı bastady. Al biz emdeýge qanshama qarjy jumsaıtynymyzdy eseptegen jan bar ma ózi? Al emdeý nátıjesi jáne onyń qansha turatyndyǵy basty másele emes pe.

Gemofılııamen aýyratyn naýqastarǵa ortalyqtar qajet

Mundaı ortalyqtar basqa elderdiń kópshiliginde, tipti Afrıka elderinde de bar. Biz Qazaqstannyń gematologııalyq bólimsheleri bar barlyq óńirlerinde shaǵyn ortalyqtardy qurýdy talaı márte usyndyq. Gemofılııamen aýyratyn naýqastar mamandandyrylǵan medısınalyq kómektiń barlyq túrlerine, sonyń ishinde hırýrgııalyq, orto-hırýrgııalyq, nevrologııalyq, psıhologııalyq, stomatologııalyq kómekke muqtaj.

Almaty qalasynda osyndaı shaǵyn ortalyqtar qurylyp, tipti oqý kabınetteri (2-shi balalar aýrýhanasynda) jáne kúndizgi stasıonar (7-shi klınıkalyq aýrýhanada) jabdyqtaldy. Alaıda dárigerlerdiń atqaratyn jumysy qarjylandyrylmaǵandyqtan, bul ortalyqtar toqtatylyp tastaldy. Biz suraý salǵan kezde árdaıym «bizge ortalyqtar qajet emes» degen jaýap alamyz degen de málimdeme jasaldy.

Gematologııa – medısınadaǵy eń kúrdeli sala

Elimizdegi gematologııalyq qyzmet deńgeıi nege tómen degen suraqqa baspasóz máslıhatyn uıymdastyrýshylar tómendegideı dáıek bildirdi.

«Iá, sońǵy jyldary onko-gematologııalyq qyzmet damı bastady, alaıda ol gematologııanyń az bir bóligi ǵana ǵoı. Qazaqstanda KSRO zamanynan beri birde-bir ǴZI, birde-bir gematologııalyq kafedra, Medısınalyq akademııada birde-bir gematologııa kafedrasy bolǵan emes. Aýdandyq ortalyqtardy aıtpaǵanda, tipti qalalardyń ózinde gematologtardy izdep tappaısyń. Búkil elde 100 gematolog jumys isteıdi, olardyń 60-y Pedıatrııa ǵylymı ortalyǵynda qyzmet etse, qalǵan 40 maman búkil el óńirlerinde eńbek etip jatyr. Gematologııa – medısınadaǵy eń kúrdeli sala. Qan – adam aǵzasyndaǵy basty qurylys materıaly, sondyqtan ony tereń zertteý qajet. Al biz terapevterdi úsh aılyq mamandaný kýrstarynan ótkizip, terapevterden gematologtardy shyǵaratyn boldyq. Biraq endi oǵan degen qajettilik te qalmaıdy, qazir terapevter men pedıatrlardyń barlyǵy eshbir mamandanýsyz-aq gematologtarǵa aınalyp otyr».

Dertti jandar tenderdi kúte almaıdy

Buryndary 2018 jylǵa deıin qannyń uıý faktorlary boıynsha tenderlik satyp alýlar jazǵy maýsymda júrgiziletin, al preparattar qarasha aıynda «Farmasııa» SQ JShS qoımalarynda saqtalyp turatyn.

Ambýlatorııalyq dárimen qamtý týraly buıryqtar qyrkúıek aıynan keshtetpeı shyǵarylyp qoıatyn. Al qazir 2020 jylǵa arnalǵan satyp alý jónindegi tender qarashanyń sońynda ótkizilip, ambýlatorııalyq dárimen qamtý týraly buıryq 2020 jyldyń qańtarynda ǵana shyqty, al bul dárilik zatty jetkizý kezinde irkilisterge sebep bolǵan. 

Berik Jandáýlettiń ólimimen aıaqtalǵan oqıǵa ambýlatorııalyq dárimen qamtý týraly buıryqtyń joqtyǵy sebepti naýqasqa preparat berile almady, al bul preparattar «Medsevıs» JShS qoımalarynda sol kezde saqtaýly turǵan bolatyn.

Qysqasy, joǵarydaǵy kóterilgen máselelerge qatysty birqatar konferensııanyń ótkizilgenine jáne kóptegen ótinish joldanyp, Densaýlyq jáne Áleýmettik qorǵaý mınıstrlikteriniń buıryǵy qazir Ádilet mınıstrliginde qol qoıýdan ótip jatyr degen bos ýádelerdiń aıtylǵanyna qaramastan, gemofılııaǵa baılanysty múgedektik máselesi áli sheshilgen joq. Osynyń nátıjesinde eń aýyr aýrýǵa shaldyqqan naýqastar áleýmettik qorǵaýsyz qalyp otyr. Saý bolyp dúnıege kelý baqyty mańdaıyna jazylmaǵan, búkil ómir boıy aıyqpas aýrýmen kúresýge májbúr bolyp otyrǵan balalar men olardyń analarynyń qolynan sońǵy nanyn tartyp aldy deıdi osy taýqymet basyna túsken adamdar.

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Tarıhta qalǵan indetter

Tarıh • Búgin, 00:40

Ulttyq kınodaǵy karantın

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar