Rýhanııat • 31 Qańtar, 2020

Alyp shynar

451 retkórsetildi

Kórnekti jazýshy M.Maǵaýınniń táýelsizdik jyldarynda jazǵan jańa turpattaǵy shyǵarmalary kórkemdik álemdi ıgerýdiń tyń arnasyn qalyptastyryp, ulttyq rýhty silkindiretin ózgeshe dúbirli qubylysqa aınalyp otyr. Álemdik ádebıetke túrik rýhynyń tynys-demin ákelgen klassık jazýshynyń ásirese sońǵy kezde jazǵan kez kelgen shyǵarmasy formalyq turǵydan múlde kúrdeli, ádis-tásili tosyn. Áıtkenmen bul týyndylardyń arǵy qatparynda, tereń dińinde halyq murasynyń qunarly da aıshyqty belgileri mol bolǵandyqtan, oqyrmandy tylsym tabıǵatymen qyzyqtyryp baýrap alady. Biz «Qypshaq arýy», «Kesik bas – tiri tulup», «Jarmaq» romandaryndaǵy kóne men jańanyń sabaqtastyǵyn, bir sózben aıtqanda postmodernıstik lepte jazylǵan osy shyǵarmalardyń ózeginde órilip jatqan folklorlyq qoldanystar men dástúrli tanymnyń qyzmetin ashyp kórsetpekpiz.

Eń negizgi bir erekshelik – bul shyǵar­malar baǵzy tarıhty búgingi urpaqpen sheber qaýyshtyrǵan, aqıqatpen ádiptelip, shyn­dyqpen sýarylǵan. Sol sebepten de HHI ǵasyrdaǵy derektilik pen naqpa-naq aqparatty talap etetin jańa býyn oqyrmannyń suranysyna múltiksiz jaýap berip otyr.

M.Maǵaýınniń «Qypshaq arýy» hıkaıa­tynda HI ǵasyrdan búginge deıingi óner adamynyń (Qypshaq hany Kóbektiń bádiz­shi uly Sarjan, onyń búgingi jal­ǵasy músinshi Kóbekov Sarjan) qıly taǵ­dyry arqyly ultymyzdyń tarıhy, saıası ómiri, mádenıetiniń kókeıkesti máselesi qozǵalady. Hıkaıatta HI-HHI ǵa­syr aralyǵyndaǵy oqıǵalar, ıaǵnı myń jyldyq shegindegi el ómirindegi eleý­li bel-belester qamtylady. Avtor hro­nologııalyq asa aýqymdy dáýirdi qamtý úshin mıfopoetıkalyq sımvoldardy sátti qoldanyp, nátıjege jetkeni kórinedi. Hıkaıatta keńestik kezeńde ómir súrgen daryndy músinshi Sarjan tylsym jaǵdaıda búgingi ómirden joǵalyp, óziniń túpki beınesi qypshaq hany Kóbektiń uly bádizshi Sarjannyń dáýirine óte alady. Osylaısha zamandar men dáýirler, ótken men búgin, tiri men óli, arýaq pen adamdar ózara toǵysyp, tildesip, almasyp ja­tady. Ýaqyt pen keńistikke baǵynbaý, ǵalam­dardy erkin sharlaý, kedergilerdi elemeý – mıfopoetıkalyq tanymnyń tól belgisi. Olaı bolsa, M.Maǵaýın bul shyǵarmasynda realıstik stılden sanaly túrde alshaqtap, kerisinshe, folklorlyq tanymǵa taban tiregen dep túıin jasaýǵa ábden negiz bar.

Dástúrli tanymda tiri adamnyń músinin qa­shaýǵa, sýretin salýǵa tyıym salynady, óıtkeni, babalarymyz adamnyń jany sol beınelerge kóship ketedi dep sengen. Túrik halyqtary adam ólgen soń onyń beınesin elestetip qýyrshaq jasaǵan, músin qashaǵan, keıinnen tul ornatqan, ondaı nysandarǵa arýaq (ongon) dep tabynatyn bolǵan.

 Hıkaıattyń basynda jazýshy revolıýsııa erlerin somdap, toqyraı bastaǵan músinshi dosyna S.A.Polovsevanyń «Qypshaq tas músinderi» degen albomyn tartý ete­di. Músinshi rızalyq bildirip, jazýshy do­synyń músinin qashaǵysy keledi. Oǵan keıip­ker bylaı dep jaýap beredi:

«– Bolmaıdy, – dedim, Sarjannyń shynymen aıtyp turǵanyna kózim jetip. – Men táńirige, arýaqqa jáne tylsymǵa senetin kisimin. Jadaǵaı, jalǵyz-aq ól­shem­degi fotosýret emes, basyńnyń, bar biti­mińniń naqpa-naq kóshirmesi – qoldan jasalǵan syńaryń... Múmkin, shaıtan qo­nar. Eń qorqynyshtysy – meniń janym ózim­di tastap, sol músinge kóship ketetin shy­ǵar. Túgel bolmasa da, teń jarym, ból­shek biti­simen.... Raqmet, áýre bolmaı-aq qoı, – dedim».

Bul epızodty hıkaıattaǵy mıfologııa­lyq sananyń qulaqkúıi deýge bolady. Sar­jan albomdy aqtaryp otyryp, qyp­shaq arýynyń tas músinine tap bolady, oǵan ǵashyq bolyp qalady. Ol músin or­na­lasqan Ýkraınanyń Herson óńirine sa­par shegedi, mýzeılerdi aralaıdy, balbal­darmen syrlasady, qypshaq tarıhyna qatysty eńbektermen jiti tanysady. Aqy­ry, tas músindegi qyz – Aısulý begim (HI ǵa­syrdaǵy jary), óziniń bir kezdegi qypshaq ordasyndaǵy músinshi Kóbek uǵly Sarjan ekenin sezinedi. Sarjan bul syrdy jazýshy dosyna aıtqanda, ol bastabynda óner ıesiniń qııaly eken dep oılaıdy, biraq keńes músinshisi úkimet basshysynan eki metrlik eki kókshil mármár tas alyp, ejelgi músinderdi (Aısulý men ózin) qa­shap, olarǵa, tipti, jan bitirgisi keledi. Bul iske Aısulý begim aıan berý arqyly qol­daý kórsetken soń Sarjan iske shuǵyl kiri­sedi. Músin jasalyp bolǵansha Sarjan eki dúnıeniń ortasynda júredi, burynǵy babalardyń álemine baryp, saıahattap kelip otyrady. Mejeli merzimge jetkende dosyn shaqyryp, músinderge jan kirgizý rásimin jasaıdy. Mynadaı arbaý sóz aıtady: «Ýa, táńirim! Qýat ber, qutyn qaıtar, jan ber!».

Ejelgi túrikter jandy qut dep te ataıdy, demek, jazýshy magııalyq eski úlgige de ıek artady. Sonymen, Sarjannyń jany ózi qalyptaǵan tasqa aınalyp, ol 1173 jylǵa qaıtadan ótip ketedi de, óner ıesiniń qala kóshelerine turǵyzǵan músinderi, tipti, en­sıklopedııadaǵy ómirbaıany da qyryq kúnniń ishinde tylsym jaǵdaıda joǵalady. Qysqasy, «basqa bir keńistik, basqa bir ólshemge» ótip, kózden tasa bolǵan músinshi 2004 jyly 19 qazan kúni jazýshynyń uıaly baılanysyna habarlasady. Sóıtse, Sarjan elimizdiń alys bir túkpirinde aýylda sýret páninen sabaq beredi eken, Aı­sulý hanym ekeýi arǵy qypshaq áleminen 1986 jyly kóktemde oralǵan kórinedi, qyz­dary da bar, aty – Aıbıke. Sarjan dosyna «Halqymnyń qasıetin áıgiledim. Tas­pen bederlengen tarıhyn jasadym... Ba­qytty boldyq, Aısulý ekeýimiz. Eki jal­ǵannyń da qyzyǵyn kórdik... Qozy men Baıan táńiriden qushaqtary jazylmas úsh kúndik ǵumyr suraǵan eken. Al biz, mine, otyz... joq, týra qyryq tórt jyl! Budan asqan qandaı baqyt, qandaı mereı, mártebe bolýy múmkin!?», deıdi.

Jazýshy epıkalyq sanadaǵy Qozy men Baıannyń qaıta tirilý sarynyn ádeıi es­ke salady. Bir sózben aıtqanda, avtor fol­klorlyq úlgilerdi molynan paıdalana oty­ryp, músinshini (árıne, oqyrmandy da) sonaý ótken ǵasyrlarǵa babalar dáýirine shar­lata alady, ári naqty derekterdi, tip­ti, bıblıografııalyq málimetterdi usy­na otyryp, búgingi óner adamynyń (mú­sinshi men jazýshynyń) názik bolmysyn, talaıly taǵdyryn, ulttyq rýhty oraltý jolyndaǵy kúresin, bul jolda jasalǵan ártúrli kóldeneń kedergilerdi shynaıy sýretteıdi. Hıkaıatta avtor ejel­gi qypshaqtyń synǵan músinin bútin­deýdi maqsat qylǵan ónerpazdyń jan­keshti ómirin sýretteı otyryp, qazirgi qazaq­tyń tolymdy keskin-kelbeti, iri túr-tul­ǵasy babalar muratymen úndeskende túgendeledi degen oıdy ısharalaıdy.

«Qypshaq arýy» hıkaıatynda mıfo­poetı­kalyq árleýler kórkemdik qural retinde, shy­nymen, mol qoldanyl­ǵan­dyqtan (rasynda, bul týyndy jazýshy M.Maǵaýınniń jeke shyǵarmashylyǵynda ǵana emes, qazaq ádebıetinde múlde tosyn, sony stıldiń basy bolǵandyqtan da) syrttaı qaraǵan janǵa shyǵarma tylsym raı tanytady. Biraq shyǵarmada búgingi turmys-tirshilik derektermen sýrettelip, qo­ǵamdyq-rýhanı ómirimizdegi ádepki ister aı­na-qatesiz áshkerelenip otyrady.

M.Maǵaýınniń jańa baǵyttaǵy proza­sy­nyń ishindegi eleýli bir shyǵarma – «Kesik bas – tiri tulup» hıkaıaty. Bul shy­ǵar­mada Mońǵolııadaǵy qazaqtar tarı­hynda «Jalama aıdaǵan jyldar» dep bel­gilengen qandy oqıǵa sýretteledi. As­trahanda 1860 jyly týǵan ulty qalmaq, Reseı azamaty Dalama Dambııjansan Amýr­sanaevtyń (jergilikti qazaqtar ony Jalama dep ataǵan, M.Maǵaýın Ja-lama dep jazady, biz avtordyń jazýy boıynsha berdik) Mońǵolııadaǵy qazaqtarǵa salǵan oıran-lańy, qasiretti zobalańy hıkaıatta keńinen kórinis tabady.

«Kesik bas – tiri tulup» degen shyǵar­manyń atynyń ózinen ejelgi sóz óneriniń belgi-bederi menmundalap tur. Sebebi shy­ǵys halyqtarynyń sóz murasynda ke­sik bas, kesik qol áıel obrazy turaqty kez­desedi. Máselen, qazaqta «Qý bas», «Kıeli bas súıek», «Mustaqym» degen ertekterde tyl­sym keremetke ıe óli bastyń shytyr­man ómir tarıhy baıandalady. Biraq jazýshy hıkaıatta beınelegen «kesik bas» erte­gidegideı keremetke ıe beımálim bas emes, ol – Reseıdiń Kýnstkamera mýzeıinde saq­talyp turǵan, formalınge batyrylǵan qanisher qalmaq Ja-lamanyń basy, al, «tiri tulyp» – ol – Chehııadaǵy mýzeıde saqtalǵan qa­zaq bekzadasy Aqynbek marqumnyń terisi eken. Ertekterde «qý bas» tirilip, óz tarıhyn baıandaıdy nemese sol bas súıektegi syrly jazý shyndyqqa aınalady. Hıkaıatta, kerisinshe, avtor «kesik bas» pen «tiri tulyptyń» taǵdyryn ózi sýretteıdi. Shyǵarmanyń aldymen aty, odan keıin ishindegi shytyrman hıkaıattyq saryndar folklorlyq úlgi-bederdi kórsetip tur.

M.Maǵaýın bul shyǵarmasynda mıf­tiń tirilýin, qazaqtyń emes, naqtyraq aıt­qanda, mońǵol malshy-arattarynyń arasynda aıtylatyn «Ámirsananyń qaıta tiri­letindigi» týraly mıftiń ómirge oralýyn tańbalaıdy. Teginde, áıgili sardar Ámirsana (kezinde Abylaıhanǵa kelip panalaıtyn Jońǵarııa qolbasshysy) manj-sın áskerinen jeńilip, orysqa qaraı bas saýǵalap, attanarda eline «Men kúnderdiń bir kúninde qaıta kelip senderdi shúrshit-qytaıdan azat etem!», – dep, sert bergen de­sedi. Halyqtyń sanasynda batyrdyń osy serti uzaq saqtalǵany sondaı, dórbetter orys saýdageri V.V.Býrdýkovqa kezdeskende «Ámirsana qashan keledi? Bizdi qashan qytaı ezgisinen qutqarady? Ol týraly habar-oshar bar ma?» – dep, únemi suraıtyn bolǵan. Mundaı uǵymǵa jetkizýshi taǵy bir sebep, býdda dininiń túsiniginde arýaqty er­ler basqa adamnyń keıpinde ómirge qaı­tadan týyp, qasıetti áýlıe – Qubylǵan bolyp jaratyla alady degen nanym da bar. Mońǵolııaǵa aq túıeli dıýana keıpinde kel­gen Ja-lama halyqtyń osy pák senimine dap-daıyn qoja bola qalady. Bir sózben aıtqanda, ol halyq zerdesindegi Ámirsana týraly mıfti qaıta tiriltken beıne ekeni daýsyz. Hıkaıatta qaıta tirilgen Ámirsana beınesin jazýshy bylaısha órnekteıdi:

«О́zin baıaǵy Ámirsana hannyń qaıta tiril­gen ázız tulǵasy – qubylǵan dep jarııa­laǵan, qos órkeshi baladaı aq atanǵa mingen jumbaq lama sáske tús, saýda ábden qyzǵan, ý-dý, ashyq-jaısań bir kúni dál osy bazarǵa ke­lip kirýi tıis edi...

– Ámirsana... – degen tunshyǵyńqy ún estildi top ortasynan.

– Ámirsana...Ámirsana... – desti taǵy bir daýystar.

Daýysqa dabyr qosyldy, dabyr-gýilge, gýil-jappaı uranǵa aınaldy...

– Ýa, halqym! – degen, kúmbirlegen ún estildi bıikten. – Dál taptyńdar. Sonymen qa­tar naqpa-naq emes. Ámirsana qaıtyp oraldy. Ol ras. Biraq ózi emes. Jańǵyryp, jaralǵan tiri keıpi. Qubylǵan! Men – Ja-lama, Tıbette, Lhasadaǵy Dalaı-lamanyń ózi­nen bata alǵan, Máńgilik ómir daraǵynyń qasıetti japyraǵyn jegen Ja-lama, sol Ámirsananyń týǵan shóberesi bolam! Iá, men – qubylǵan Ámirsana!».

Ańqaý elge aramza molda degendeı, aqy­ry, Qobda qalasyn manj-qytaıdan azat etkennen keıin Ja-lamanyń ataq-aby­roıy artyp, ol batys ólkeniń jarty pat­shasyna aınalady. Qazaqtardy qyryp-joıyp, ishkeri qonys aýdartyp, kónbegen Aqyn­bektiń terisin tirideı soıyp, tulyp jasaıdy. Bul oqıǵanyń kýágeri, halyq aqyny Nájikesh Tańqaıuly bylaı dep jyrlaıdy: «Jaıladyq jaz maýsymda Olonnýýrǵa, láshkerdiń ókimimen bardyq zorǵa. Soıǵyzyp Aqynbekti biteý tulyp, qutylmas ábden tústik temir torǵa».

Ámirsananyń qaıta tirilýi týraly ańyz­daý ult azattyǵyn ańsaǵan halyqtyq mıf bolsa, bul adam balasyna jat zu­lymdyq tús­inik Ja-lamanyń syrqat sanasynan tý­ǵan ózgeshe jyrtqyshtyq kesel bol­sa kerek. Jany shyǵýǵa aınalǵanda sháıit Aqynbek qanisherdi qarǵap kóz jumady:

«Ja-lama! Qarǵys atsyn seni! Basyń naı­zaǵa shanshylsyn! Etińdi ıt jesin! Eki jalǵanda tynym tappa! Turaǵyń tozaqtyń tórinen bolsyn!».

Bul qarǵys aına-qatesiz oryndalǵany hıkaıattyń sońynda kórinis tabady. Iá, Mońǵolııanyń revolıýsııalyq qyzyl óki­meti­niń kósemi D.Súhbaatardyń buıry­ǵymen Nanzad batyr, Dýgarjav, Dash bas­taǵan top búlikshil qanypezer Ja-lamanyń be­kinisine sheberlikpen enip, ony atyp óltiredi.

Osy tarıhtyń kórkem jańǵyryǵy hıkaıatta nanymdy sýretteledi. Jaýynger Dash atyp óltirilgen Ja-lamanyń basyn kesip alyp, onyń tánin ıtke jegizedi de, kesik bastyń buzylmaı saqtalýyn oılas­tyrady. Sol kezde Ja-lamada quldyqta aryp-ashyp júrgen qazaqtyń eki shaly oǵan kezdesip, aqyl keńes beredi.

«Eki aqsaqal ári abyrjyp, ári tańyr­qap, azǵana otyrdy da, zulymdyqqa oraı jaza ǵoı dep toqtaǵan. Aqyry, kútpegen keńes shyǵardy. Az-muz tuz sińip, birshama sor­ǵyǵannan keıin, basty sekseýildiń túti­nimen ystaý kerek edi. Qazaqtyń shaldary bas­qasha qısyn tapty. Torsyq, torsyq bar ǵoı. Qymyz ashytatyn. Mońǵoldyń emes, qazaqtyń torsyǵy. Sondaı bolýy kerek dep uǵyndyrdy. Iá, talaı kórgen – áb­den ystalǵan teriden tigedi eken. Myna Ja-lamanyń basy sol torsyqtaı bolyp ys­talsa, qandaı jaqsy... Dashtyń kóńiline qona ketti».

Astrahan qalmaǵy Ja-lama ata-baba kegi úshin qazaqtyń qyr sońyna tússe, alash­tyń qarapaıym eki qarııasy onyń basyn bappen ystap, kek qaıtarǵany tus­paldanady. Kesik bas «júz jyl kórmede tur­sa da, buzylmastaı» ystalyp bolǵan soń Ja-lama týraly jalpaq mońǵol jurtyna taralǵan ańyz-laqaptyń sońyna núkte qoıylady. Iаǵnı, hıkaıattyń basynda jan­danǵan mıf endi «óledi». Ol bylaısha kóri­nis tabady:

«Ja-lamanyń tuzdalǵan, ystalǵan, qa­zaqtyń kón torsyǵyndaı qatyp-semgen ke­sik basy naızaǵa shanshyldy. Or­ta­lyq revo­lıýsııalyq ókimet aldamshy lama, qa­ni­sher qaraqshynyń shynymen ólgenin, en­di qaıtyp oralmasyn, eshqandaı búlik, tol­qýǵa jol joq ekenin, jańa, qyzyl dinniń kúsh-qudiretin áıgileý úshin syrttan kelgen senimdi qalmaq sherikterinen arnaıy jasaq quryp, naıza ushyna bekitilgen bas­ty jańǵyrǵan, jańarǵan ulystyń barlyq aı­maǵynda otyrǵan eńbekshi halyqqa kórsetip shyǵý týraly jarlyq berdi.

Ja-lama ólipti! Basy naızaǵa shanshylyp, el aralap júr!..».

Sonymen, hıkaıatta 1912 jyly Aqyn­bek aıt­qan qarǵys 1922 jyly oryndalyp, Ja-la­manyń etin ıt jep, basy naızaǵa da shanshylady. Qarǵysta qapysyz aıtyl­ǵandaı, «jany da eki dúnıede tynysh tap­paǵany» bylaısha beınelenedi:

«HH qatygez, temir ǵasyr dúnıege ákel­gen áshady qubyjyqtar áýletiniń biregeıi ǵana emes, eń alǵashqy iri tulǵasy Ja-lama­nyń qanǵa toımaǵan jaraly jany kúni búginge deıin tynym tapqan joq, ózi­niń ke­sik basyn kúzetip, Lenıngrad-Peter­býrg­ta áli júr desedi».

Jazýshy «Kesik basqa aqy berse de, jýy­mas edim. Tiri tulupty surap jú­rip, óz kózimmen kórdim...Tiri tuluptyń búgin­gi urpa­ǵy retinde», deıdi osy kúngi Praga­daǵy keńis­tikke qaıta oralyp.

Hıkaıattyń sońynda jazýshy adamǵa jasalǵan qııanat adamzatqa ortaq ekenin sezdirip, talaı zobalańdy bastan keshken qa­zaq­tyń syrtqy terisi soıylsa da, ishki jú­­regi, ór rýhy qalpynda qala bergenin áı­­gilep, alash urpaǵyn qaısarlyqqa ún­deı­di, erekshe fılosofııalyq túıin jasaıdy:

«Terimiz tirideı sypyryldy. Súıegimiz ǵana qalǵan. Qury jan dińkelep, qý súıek saý­dyrap, búgingi kúnge jetippiz. Zary­ǵasyń, qamyǵasyń, biraq táýbe aıtpasqa taǵy amalyń joq... Teri – syrtqy kep. Ha­lyq­tyń ózi emes, jamylǵysy, aýyspaly kıimi. Tarıhtyń uzaq jolynda taǵy bir óz­gerippiz. Súıek bútin. Jara jazylady. Áıt­kenmen... áýelgi, týma kebimdi umyta al­maıdy ekem. Qýanyshty da, qaıǵyny da. Neshe myń jyldyq ǵumyrymnyń jarym saǵat, jarty mınýtyn».

M.Maǵaýınniń qoǵamdyq sanaǵa dúm­pý týǵyzǵan kelesi bir romany – «Jar­maq». «Jarmaqta» Qazaqstannyń qazirgi qoǵamdyq-saıası ómirindegi sheshimin tap­paǵan keleli máseleler sóz bolady. Bunda bas keıipker ekige jarylǵan – Mu­rat Qazybekov ulttyq rýhtyń joqshysy kedeı tarıhshy, al, onyń jarty bólshegi – Marat Qazy­bekov kerisinshe, dáýletti bıznesmen, bıliktegi elıta.

Teginde, bir adamnyń ekige jarylý sa­ryny qazaq ertegilerinde, álemdik áde­bıette kezdesetin saryn. Romanda mun­daı jaǵdaıat bylaısha kórinis tabady: «Bal­jannyń óńi buzylyp ketti. Iegine deıin kómilip, kórpe astyna tyǵylǵan. «Sen...sen... – deıdi dir-dir etip. – Sen... ekeý eken­siń ǵoı!», «Baljan, Baljan... qoryqpa, bul men ǵoı!», – deıdi, tipti de, men emes, tek maǵan egizdiń syńaryndaı uqsaıtyn bireý».

Mine, ýnıversıtetti úzdik bitirgen da­ryndy tarıhshy jas ǵalymnyń bir ózi tylsym jaǵdaıda ekige bólinip, biri – jan jolynda, biri tán jolynda qyzmet ete­tin jolaıryqqa túsken sáti. «Bir bútin – qos jarmaq. Anaý, ketken jarmaǵym al­ǵashqy qadamynan bastap, maǵan tıeseli bar ıgilikke ıe bolǵan. Áýeli júrek emes, esep­pen qosylǵan sulý jar, oǵan jalǵas mol­shylyq ómir, baraqat tirshilik... Berik, naq­ty baǵdar – bar bolyp, baı bolyp, ty­nyshtyqta dáýren súrý – basqa nıet, pıǵyldan ada. Al mundaǵy jarmaq – qur keýde ǵana. Ras, tereń bilim, ulttyq tanym, biraq soǵan oraı qajymas qaırat, qaıyspas jiger joq».

Sonymen, jańa qazaq senator Marat Beı­senuly «Aqyrzaman adamy. Qazaq aqyrzamanynyń. Búkil dúnıeden túńilgen – eshteńeden taıynbaıdy, ıman, uıattan ada – eshkimge senbeıdi, sóıte tura, ómirge óte qush­tar. Onyń uǵymyndaǵy ómir – bılik pen baılyq».

Bıznesmen Marat Beısenuly óz syńary Muratqa aqsha tólep, ejelgi qypshaq ulysy tý­raly kólemdi kitap ta jazdyrady. Ony óz atynan shyǵarǵysy kelip, barymtalap ala­dy, baılyqqa mas bolǵan jańa qazaq sena­tor bolyp saılanǵan soń syńaryn, ıaǵnı qa­ra halyqty jábirleýmen aınalysady. Bu­ǵan tózbegen zııaly Murat ony óltirýdiń tási­lin tabady, sebebi tarıh­shy Murat ózine qol jumsasa, onyń jany bir – jarmaǵy sol sátte kóz jumatynyn túsinedi. Marat Beı­sen­uly parlamentte «Qazaqstan: demografııa jáne ımmıgrasııa» degen taqyrypta ult­syzdaný uranyn kóterip jatqanda onyń syńary Murat qol tuzaqqa asyla qalady, sol sátte senatordyń da tili kúrmelip, býy­nyp, jahannamǵa qabat attanady.

Bir qyzyǵy, Murattyń jany ushyp, as­pannyń ekinshi qatyna kóterilgende syńarynyń jany kelip, oǵan qosyla ke­tedi. Bul da – baıyrǵy tanymnyń belgisi. «Endi ǵarasat maıdanynda birge jaýap bere­miz, eki kisi, eki ǵumyr emes, bir kisi, bir ǵumyr retinde. Men ǵana. Jalǵyz ózim», dep tolǵanady zııaly Murat Beı­sen­­uly­nyń rýhy.

Jazýshy M.Maǵaýınniń jańa romany­nyń bas keıipkeri Jarmaq esiminiń arǵy tamy­rynda eski túrkilik tarıhı tanymnyń qat­par-qyrtysy mol. Jarmaq degen sóz «jarylý», «jarty bolý», «jarymjan» degen uǵymdy da, sonymen birge jarmaq, ıaǵnı «soqyr tıyn» degen maǵynany da beredi.

Jarty basty, jarty deneli adam beı­ne­­sindegi mıfologııalyq keıipkerdi tatar, bash­qurttar «ıarymtyk», mońǵoldar eremdeg-zeremdeg (jarymjan, múgedek) dep ataıdy.

Dińi berik, tamyry tereń alyp shyna­r­ǵa aınalǵan sóz zergeri M.Maǵaýın osyndaı túrkilik túpbeınelerdi arqaý etip, bir adam­nyń ekige jarylǵandyǵyn shym-shyty­­ryq tartyspen sýretteıtin áıgili za­manaýı romanyn keıipkeriniń aty men áre­ketine uqsatyp «Jarmaq» dep ádeıi ataǵan.

Saıyp kelgende, bul – táýelsizdik al­ǵan soń onyń qyzyǵy men shyjyǵyna bók­ken baıshykesh jańa qazaqtar kapıta­lızmniń syldyraǵan soqyr jarmaǵyna ashkózdikpen talasyp, esinen adasyp, qara halyqty da, qudaıdy da umytqandyǵy týraly, munyń aqyry eldiń bolashaǵyna ólsheýsiz zarar bolatynyn aqsaqaldyqpen eskertken ósıetnamalyq týyndy. Klassık jazýshy qazaq qoǵamynda oryn alyp otyr­ǵan jańa qazaq pen eski qazaqtyń arasyndaǵy qaıshylyqty, dúbára-dúre­geıler men ult zııalylarynyń ortasyn­da óris alǵan jikti sheberlikpen sýrettegen. Bul kesel tereńdeı berse, ult tutas­tyǵyna nuqsan keletindigine dáıekti kóz jet­kizip, danagóılikpen dabyl qaqqan. Qazaq­standaǵy saıası-áleýmettik ómirdi derekti tolǵammen óre sýrettegen shynshyl shyǵarmaǵa mıfopoetıkalyq boıaý­lar naqysty sáýle túsirip, romannyń kompozı­sııalyq qurylymyn kúrdelendirip tur deý­ge negiz bar.

Qazaq halqynyń bederli tarıhy men shynaıy ómiriniń qaltarys-bultarysta es­kerýsiz qalyp aıtylmaı kelgen tyń paraq­tary atalǵan shyǵarmalardyń altyn ar­qaýyna aınalǵan. О́mir-tirshiligimizdiń kún­­deregi, tereń tarıhymyzdyń tiri she­ji­resi sekildi shynshyl reńdegi bul shy­ǵar­­malar folklorlyq aıshyqty boıaýlarmen sheber árlenip, jańa stılmen áshe­keılengendikten oqyrmandy kókoraı kór­kemdik álemge jetelep, ǵajaıyp tylsym syrlarǵa saıahat jasata alady.

 

Aqedil TOIShANULY,

Halyqaralyq Túrki akademııasynyń sarapshysy, folklortanýshy ǵalym

Sońǵy jańalyqtar

Kitaphana kóbeıgen elde qylmys azaıady

Ádebıet • Búgin, 15:14

Zańsyz qarý-jaraq satqandar sottaldy

Qoǵam • Búgin, 12:50

Igerilgen ınvestısııanyń ıgiligi

Aımaqtar • Búgin, 12:37

Taraz: Bilim oshaǵyndaǵy zańsyzdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Abaıdyń dombyrasy qandaı bolǵan?

Abaı • Búgin, 11:09

Halyqaralyq jıynǵa qatysty

Saıasat • Búgin, 08:15

Jańa kodeks jobasyn talqylady

Saıasat • Búgin, 08:12

Shetelge shyqpaýǵa keńes berdi

Qoǵam • Búgin, 08:04

Saýdakenttiń sharýalary saqadaı saı

Ekonomıka • Búgin, 08:02

«Qarjy pıramıdalary» qaıtyp keldi me?

Ekonomıka • Búgin, 08:01

Depýtattar on bir usynys ázirledi

Parlament • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar