Aımaqtar • 31 Qańtar, 2020

Nurlan qajy Baıjigituly: Oqtyn-oqtyn oralǵan indetterden saqta

929 retkórsetildi

Rahman Iemizdiń ómirimizge násip etken barsha nyǵmetterin baǵalap, ony saqtap, qyzǵyshtaı qorý ár musylman balasynyń uly mindeti. Onyń jekege nemese qoǵamǵa tıesili bolsa da, qundylyǵy birdeı. Búginde aspan asty elindegi tájdi indetke álem úrke qaraýda. Eger, ony taldap qarasaq, bul birinshi indet emes. Tarıhta mundaı indetter oqtyn-oqtyn bolǵany da belgili. Ári onyń sebebi neden ekeni aıdan anyq. Buǵan mán bermeýshilik tanytyp, oǵan jeńil qaramaý kerek. Árıne, tıisti saqtyq sharalaryn qoldanǵan abzal.

Áıgili Omar (r.ǵ) halıfanyń tusynda bir elde juqpaly indet taraıdy. Jolaýshylap kele jatqan ol (r.ǵ) adamdarymen sol indet jaılaǵan eldi-mekenge jaqyndaǵanda,  qasyndaǵy bireý:

– Iа, halıfa, taǵdyr ózgermeıdi, peshenemizdegini kórermiz, osy indetti elge kireıik – deıdi. Omar (r.ǵ) oǵan ilespeı, aýyldy aınalyp ótedi.

Álgi adamnyń qaıtadan:

– Taǵdyrdan qashamyz ba? – degenine:

– Biz taǵdyrdan taǵdyrǵa ketip baramyz! – degen eken. Demek, budan

túıetinimiz, aýrý-syrqaý taǵdyr bolsa, odan saqtaný da taǵdyr degen sóz shyǵady.

Búginde saqtanatyn dúnıeler kóp. Jep ishý men turmys-tirshilikti jaǵdaıattarda asa qaǵilezdik qajet. Dinimizde tazalyq joǵary orynǵa qoıylǵan bolsa, rýhanı tazalyq odanda joǵary. Jalpy, tıisti mamandarǵa júginip, keńesine qulaq asqan jón. Negizinde, tazalyqty tek indet jaılaǵanda ǵana ustanbaı, ony ómirlik saltqa aınaldyrsa quba-qup. Sebebi, aqsap júrgen ár adamnyń jeke bas tazalyǵynyń joqtyǵy, turmys-tirshiliginiń retsizdigi, salaýatty ómir saltynyń buzylýy indettiń basy.

Bile bilgenge, «Din tazalyqtyń ústinde ornyqqan» degen hadıste jetkilikti, onda adam aǵza múshesiniń tazalyǵy táptishtelingen. Iаǵnı azannan aýyz-muryn qýysty shaıyp, dáret alý tazalyqtyń tańy. Qolyn jýyp, dastarhanǵa otyrý súnneti tazalyqtyń kúni. Dáret alyp, ózine dem salý, Qudaıǵa jalbaryný, duǵa oqyp jatý tazalyqtyń túni. Túshkirip jótelgende, esinegende, aýyzdy qolmen kólegeıleý sharıǵattyń sharasy. Ystyq asqa úrlemeý mıkrob taratpaýdyń joly. Al, júrek tazalyǵy ıaǵnı barsha tazalyqtyń qalyby. Bastysy Allaǵa táýekel etý, Oǵan úmit artý, ár ýaqyt duǵa etý. Onymen qosa, baıbalam salmaý, sabyrly bolý, yntymaqty bolý. Jelilerdegi negizsiz ár qıly málimetterge, aqparattarǵa ılanyp, ony árkimge taratpaý ıaǵnı saqtanǵandy Qudaı saqtaıdy.

Muhammed (s.ǵ.s) paıǵambarymyz: «Allahýmma ınnı aǵýzý bıká mınál barası, ýál jýnýnı, ýál jýzam, ýá mın sáıııl ásqám» dep, ıaǵnı osy duǵa arqyly alapes, essizdik, teris oı, ár túrli keselderden Jaratqan Allaǵa syıynýdy úıretken. Al, dýaly aýyzdy babalarymyz nápil qulshylyqtaryn kúsheıtken, jamaǵattar duǵalaryn asyrǵan, el birligin bekemdegen. Bul kezeń jaqsylyqtardyń kóbeıip, meıirimdiliktiń artyp, kúnádan qashatyn naǵyz uly múmkinshiliktiń syndarly sáti. Jattandydan jaýyr bolǵan, barymen baıdy daralaǵan, joqty jaralaǵan, náleti bar batalardy toqtatyp, júrek jardy tilekti kól-darııa etetin naǵyz ýaqyt!

Mine, osy tusta bizder ǵulamanyń myna bir batasyn sanamyzǵa quıyp, birlesken tilekte bolsaq ıgi:

Jaman sózdi aıtqannan saqta,

Jaqsy joldan qaıtqannan saqta.

Jalqaýlyq qylyp, namazǵa barmaı,

Jambastap úıde jatqannan saqta.

Jaqsy sóz aıtpaıtyn tilden saqta,

Járdemi joq ilimnen saqta.

Jańadan shyǵyp jastardy buzǵan,

Jarq eter juqsyz elikpeden saqta.

Ǵalymdy jaman kórgennen saqta,

Adamdy jiktep, bólgennen saqta.

Aqyl-esi tursa, aqymaqtyq qylǵan,

Kúnáǵa baryp, ólgennen saqta.

Áke men shesheni urǵannan saqta,

Ádil sózdi aıtpaǵannan saqta.

Aqıqat sózi aıtylǵan jerde,

Arqaǵa júzdi burǵannan saqta.

Senimdi bilmeı júrgennen saqta,

Aıybyn shuqyp, kúlgennen saqta.

Aqyry bir kúni ımannan ketip,

Azapqa batyp, ólgennen saqta.

Qas dushpan basqan túnnen saqta,

Qarǵysqa qalǵan kúnnen saqta.

Kúıikke batqan ananyń jalǵyz,

Qaıǵyryp jatqan úninen saqta.

Aldap tapqan maldan saqta,

Qalys sóz aıtpas shaldan saqta.

Qartaıǵan kezde qaqsatyp bir kún,

Qaramaı ketken baladan saqta.

Aýadankelgen aýrýdan saqta,

Qınaǵan eldi qazadan saqta.

Kúnáǵa batyp, qııamet kúni,

Qutylyp shyqpas jazadan saqta.

Qas dushpan kelse, qashqannan saqta,

Dushpanǵa syrdy ashqannan saqta.

Qınalyp tapqan baılyq-múlkin,

Ysyrapty jolǵa shashqannan saqta.

Kóre almastardyń kózinen saqta,

Palshylardyń sózinen saqta.

Qaıyrsyz ótken ómirden saqta,

Kókirek qaǵyp ótkennen saqta.

Burynǵy ótken babalar jolyn,

Qarǵatyp turyp sókkennen saqta,

Máńgilik elimdi indetten saqta!

Nurlan BAIJIGITULY,

dintanýshy, ımam

Sońǵy jańalyqtar

Basylym basshylary - Ýálıhan QALIJAN (1948)

Basylym basshylary • Búgin, 16:57

Alysty jaqyndatatyn qurylǵy

Qoǵam • Búgin, 16:23

Qaıyrymdylyq – qasterli qasıet

Qoǵam • Búgin, 15:54

Almatydaǵy ıesiz jeliler qala balansyna beriledi

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:49

Almatyda 39 medısınalyq uıym ashylady

Medısına • Búgin, 15:31

Basylym basshylary - Nurlan ORAZALIN (1947)

Basylym basshylary • Búgin, 15:24

Memleket basshysy Dáýren Abaevty qabyldady

Prezıdent • Búgin, 15:08

Jaqsylyq júrek jylytady

Qazaqstan • Búgin, 15:07

Basylym basshylary - Ábish KEKILBAIULY (1939-2015)

Basylym basshylary • Búgin, 15:06

Mektep bitirýshi túlekter jol qurylysy salasymen tanysty

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:03

Jetistikke jetken jandardy dáripteıdi

Aımaqtar • Búgin, 12:42

Inklıýzıvti qoǵam qurý úshin...

Qoǵam • Búgin, 12:21

Erikti jastar erkin formatta pikir almasty

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 12:05

Almatyda qurylys qarqyndy júrip jatyr

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 11:33

Tálimi zor, ǵıbraty mol jıyn

Aımaqtar • Búgin, 11:18

Danyshpan toıyna bir tamshy úles

Abaı • Búgin, 10:36

Habarsyz ketken kásipker izdestirilýde

Aımaqtar • Búgin, 10:24

Jumyrtqa nege qymbattaıdy?

Ekonomıka • Búgin, 09:27

О́ner mýzeıindegi ózgeshe kórmeler

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Alısa – Arqa tósinde

Aımaqtar • Búgin, 08:03

Abaı rýhy – Almaty tórinde

Abaı • Búgin, 08:00

Uqsas jańalyqtar