Úkimet • 03 Aqpan, 2020

Bilim men ǵylym salasyn damytýdyń aldaǵy mindetteri aıqyndaldy

72 retkórsetildi

Bilim jáne ǵylym mınıstrligi 2019 jylǵy jumysyn qorytyndylap, aldaǵy josparymen bólisti. Vedomstvonyń keńeıtilgen otyrysyna Premer-Mınıstrdiń orynbasary Berdibek Saparbaev, Prezıdent Ákimshiliginiń ókilderi, senatorlar, májilismender, bilim men ǵylym salasynyń qyzmetkerleri qatysty.

 Byltyrǵy nátıje qandaı?

Birinshi bolyp sóz alǵan Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov aldymen 2019 jylda atqarylǵan isterdi baıandady.

Mektepke deıingi tárbıe men bilim. Byltyr 3-6 jasqa deıingi balalardy mektepke deıingi bilim berýmen qamtý 100 paıyzǵa jetip, jospar tolyq oryndalǵan. Elimizde barlyǵy 10 583 mektepke deıingi uıymda 892,3 myń bala tárbıelenip jatyr. Balabaqshalardyń 6 284-i – ıaǵnı 59 paıyzy memlekettik, al 4 299-y – ıaǵnı qalǵan 41 paıyzy jekemenshik uıymdar. Balalardy erte jastan damytý baǵdarlamasy engizildi. Osy saladaǵy 7 600 qyzmetker biliktilikti arttyrý kýrsynan ótken.

Orta bilim berý. Mınıstrdiń baıandamasyna sáıkes respýblıkadaǵy 6 975 mektepte 3,2 mln oqýshy bilim alady. Oqýshylardyń 95 paıyzy jańartylǵan bilim baǵdarlamasyna kóshti. Bir jyl ishinde 21 myń oryndyq 70 jekemenshik mektep iske qosyldy. Orta bilim beretin oqý ordalarynyń 446-sy jan basyna qarjylandyrý júıesine kóshti. 2020 jyldan bastap barlyq mektep osy júıede jumys istemek. Ulttyq biliktilikti arttyrý kýrsynan ótken 156 myń muǵalim 30-dan 50 paıyzǵa deıingi ústemeaqy alady.

Kásiptik-tehnıkalyq bilim. Elimizdegi 801 kolledjde 469 myń stýdent túrli kásipti ıgerip jatyr. 2019 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap jumysshy mamandyqtarda bilim alyp jatqan stýdentterdiń shákirtaqysy 16 769 teńgeden 21 878 teńgege, ıaǵnı 30 paıyzǵa kóbeıdi. Al 2020 jyldyń 1- qańtarynan orta býyn mamandyqtarynda daıarlanyp jatqan stýdentterdiń shákirtaqysy 25 paıyzǵa, ıaǵnı 16 769 teńgeden 20 948 teńgege ósti. «Barshaǵa arnalǵan tegin kásiptik-tehnıkalyq bilim berý» jobasymen 300 myń adam oqytyldy. «Jas maman» jobasynyń júrgizý men qarjylandyrýdyń erejesi bekitildi.

Joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý. Kadr daıarlaýǵa bólinetin memlekettik tapsyrystyń kólemi artty. Bul kórsetkish 2016 jyly 39,7 myńdy qurasa, 2019 jyly 66,5 myń bolǵan. Sońǵy 4 jylda jastardyń joǵary bilim izdep shetelge ketýi azaıǵan. Máselen, 2016 jyly 1600 adam shekara assa, 2019 jyly 535 talapker joǵary bilimdi ózge elden izdegen. Qazaqstan World University Rankings reıtıngi boıyn­sha Chehııa, Túrkııa men Estonııany basyp ozyp 37-orynǵa turaqtapty. Bir jyl ishinde otandyq ýnıversıtetterde bilim alyp jatqan sheteldik stýdentterdiń sany 9 myńǵa artqan. Qazir 39 558 sheteldik stýdent otandyq JOO-larda bilim alyp jatyr.

Ǵylym. Respýblıka kólemindegi 384 ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda 22 378 ǵylymı qyzmetker jumys isteıdi. Olardyń 869-ynda PhD doktory dárejesi, 4 myń 373-inde ǵylym kandıdaty ataǵy, sondaı-aq 4 563 magıstrler men 35 jasqa deıingi 7 748 jas ǵalym bar. Byltyrdan bastap jas ǵalymdardyń jobalaryn granttyq qarjylandyrýǵa arnalǵan baıqaý 3 mlrd teńge kóleminde jyl saıyn ótkiziledi. Otandyq ǵalymdar men zertteýshiler jazǵan ǵylymı maqalalardyń 80 paıyzy reıtıngi joǵary jýrnaldarda aǵylshyn tilinde jarııalanǵan. 

 Bıyl sheshilýi tıis máseleler

Mektepke deıingi tárbıe men bilim. A.Aımaǵambetov aldaǵy jumys josparyna bekitilgen, kúrmeýi sheshilmegen kúrdeli máselelerge toqtaldy. «Prob­lemamyzdy ashyq aıtpasaq, is alǵa baspaıdy. Sondyqtan oblystyń deń­geıin túsirmeý úshin jalǵan aqparat beretin jergilikti atqarýshy organdar men bilim basqarmalaryndaǵy qyz­met­kerlerge bizdi durys, shynaıy, obek­tıvti statıstıkamen qamtamasyz etýin suraımyn. Biz sonda ǵana qaı jerde qan­daı máselemen shuǵyldaný kerek ekenin bilemiz», degen mınıstr jekemen­shik balabaqshalar sanynyń azaıǵanyna alańdaýshylyq tanytty. «Biz tıisti ádisteme bekitkennen keıin sol ádistemeni oryndaý kerek. Elimizde qazir teris úrdis qalyptasyp otyr. Kezinde qanshama jańa balabaqsha ashyldy. Endi qarjynyń jetispeýshiligine baılanys­ty bul jekemenshik balabaqshalardy satyp, ony basqa nysanǵa aınaldyrý baıqalady. Oǵan jol bermeýimiz kerek. Biz jańa memlekettik baǵdarlamada osy úshin 448 mlrd teńge qosymsha qarjy qarastyrdyq. Ortalyq bıýdjetten de tıisti kómek kórsetiledi», dedi ol. A.Aımaǵambetovtiń málimdeýinshe, úsh iri qala men Atyraý jáne Almaty oblystarynda 3-6 jas aralyǵyndaǵy balalardy balabaqshamen qamtý ortasha respýblıkalyq kórsetkishten tómen. Erekshe bilim berý qajettiligi bar balalardy tárbıeleý men oqytýǵa jaǵdaı jasaǵan mektepke deıingi uıymdardyń úlesi óte az. Mysaly, Túrkistan oblysy memlekettik baǵdarlamada jospar bo­ıynsha 70 paıyz, biraq qol jetizgeni 11,7 paıyz, Qyzylorda oblysy 30 paıyz, 18 paıyzǵa ǵana qol jetkizdi. Atyraý oblysy 35 bolsa, 31 paıyzǵa ǵana oryndaldy. Bul óte qıyn jaǵdaı. Osy erekshe bilim berýdi qajet etetin balalarǵa jaǵdaı jasalmaı jatyr.

Orta bilim berý. Mektep oqýshylaryn sabaqtan tys ýaqytta qosymsha bilimmen qamtý tómen deńgeıde qalyp otyr. «Bizde mektepishilik úıirmeler men is-sharalar boıynsha ádemi sandar bar. Mektep deńgeıindegi bilim berý úderisiniń barlyq qatysýshylary qatysatyn qajetti jáne mańyzdy jobalar jeterlik, biraq bul tolyq kórsetkish emes», degen mınıstr ákimdikterge memleket-jekemenshik árip­tes­tigi esebinen mektepten tys uıym­dar jelisin damytý jáne balalardy qo­symsha bilimmen qamtýdy ulǵaıtý boıynsha sharalar qabyldaý qajettigin jetkizdi. 

 Elimizdiń orta mektepterindegi krıterıaldy baǵalaý júıesi sol kúıinshe qalady. «Sońǵy ýaqytta mekteptegi baǵalaý júıesi týraly kóptegen jaǵymsyz aqparat tarap jatyr. Biz bul máseleni talqyladyq. Jalpy, mınıstrliktiń ustanymy kelesideı: krıterıaldy baǵalaý júıesi qalady. Biraq ony jetildirý úshin tıisti ózgeristerdi engizýge daıynbyz», dedi A.Aımaǵambetov.

Sonymen qatar úsh aýysymdy jáne apattyq mektepter máselesi de kún tártibinen túspeıdi. Bul túıtkilderdiń túıinin tarqatýda jekemenshik seriktestik júıesi jumysyn jandandyrý kerek.

Kásiptik-tehnıkalyq bilim. Kolledjderdegi dýaldy bilim berý júıesin jetildirý qajet. «Jas maman» jobasy jalǵasady. Qazir 180 kolledjge baıqaý jarııalandy. Bıyl osy baıqaýdyń qorytyndysyna saı kolledjderdi materıaldyq-tehnıkalyq bazamen qamtamasyz etý qolǵa alynady. Sonymen qatar «Barshaǵa arnalǵan tegin kásiptik-tehnıkalyq bilim berý» jobasy ári qaraı jalǵasyn tabady.

Joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý. JOO rektorlaryna pedagogıkalyq bilim berý mazmunyn qaıta qaraýǵa jáne materıaldyq bazany nyǵaıtýǵa erekshe nazar aýdarý qajet. О́ıt­keni kadrlardy daıarlaý sapasy men deń­geıin eskere otyryp, memlekettik jo­ǵary oqý oryndaryna granttardy bólý máselesi qaıtadan qaralmaq. Endi sapa­syz ma­mandardy daıarlaıtyn joǵary oqý oryn­daryna memlekettik grant bólin­beı­di.

Jataqhanalar jaıy da kóńil kónshit­peı tur. Vedomstvo basshysynyń baıan­­daýynsha, byltyrǵa belgilengen kórsetkishterge tolyq qol jetkizilgenine qaramastan, bıyl jataqhanalarda keminde 15 myń oryn, al 2022 jyldyń sońyna deıin 75 myń oryn engizý mindettelgen.

Bilim jáne ǵylym mınıstrligi ýnıversıtetterde bilim berý salasyndaǵy zańnamanyń saqtalýyn tekseredi. Zań talaptary buzylǵan jáne bilim berý sapasynyń tómen deńgeıi anyqtalǵan jaǵdaıda joǵary oqý oryndarynyń lısenzııasyn toqtatý nemese odan aıyrý sharalary qoldanylady. Jaqynda eń kóp stýdentteri bar jekemenshik joǵary oqý ornynyń jabylǵany belgili. Bul jumystar áli de jalǵaspaq. Sebebi sapa birinshi orynda turýy tıis.

Ǵylym. Memleket basshysynyń tap­syrmasy boıynsha ǵylymdy qarjy­lan­dyrýdy ulǵaıtý máselesi sheshildi. Qarjylandyrýdyń jalpy kólemi taıaý­daǵy 3 jylda shamamen 2 ese ósedi. 2025 jyl­ǵa qaraı qarjylandyrýdy IJО́-niń 1 pa­ıyzyna deıin arttyrý josparlanyp otyr.

Búginde ǵylymı jumystardyń 56 paıyzyn joǵary oqý oryndary júzege asyryp keledi. Onyń basym kóp­shiligi QazUÝ, EUÝ, QazUTZÝ, Nazarbaev Ýnıversıtetinde, Qazaq agroteh­nıkalyq ýnıversıtetinde, QazUPÝ-de shoǵyrlanǵan. Jyl sońyna deıin kon­kýrstyq negizde úzdik JOO-lar iriktelip, olardyń bazasynda mınıstr­liktiń qarjylyq qoldaýymen «Akade­mııalyq basymdyqtar ortalyǵy» qury­lady. Mundaı ortalyqtar jańa ǵylymı mektepterdi qalyptastyrý jáne álemdegi óz zertteýlerin ilgeriletý arqyly jańagenerasııany zertteýshilerdi daıarlaý isin negizgi mindetine almaq. Nátıjesinde mundaı JOO-lar QS jáne Times Higher Education reıtıngterinde laıyqty oryn alýy tıis. Sondaı-aq doktoranttarǵa oqý aıaqtalǵannan keıin mınıstrlik tarapynan tólemsiz taǵy bir jyl berý josparlanyp otyr. Onyń ishinde oqýdy jalǵastyrýǵa jáne sanksııasyz qorǵap shyǵýǵa ruqsat etiledi.

Mınıstrdiń orynbasarlary da óz baǵyttary boıynsha baıandama jasady. Vıse-mınıstr Bıbigúl Asylovanyń aıtýynsha, endi muǵalimder «Favorit» elektrondy júıesi arqyly óz jalaqysyn esepteı alady. Bul pedagogterge eńbek ótili, dápter tekserý, synyp jetek­shilik syndy ártúrli mindetteri men bilik­tiligi, magıstrlik dárejesi sekildi erekshe­likterine qaraı qosymsha ústeme­aqysynyń kólemin bilýge kómektesedi.

Otyrys sońynda vıse-premer B.Saparbaev Úkimettiń bilim berý salasyn aıtarlyqtaı qoldaıtyny eki-aq mysaldan aıqyn kórinetinin atap ótti. «Tek qana jalaqy men stıpendııa­ny kóterýge bıýdjetten jarty trln teńge ketti. Úkimette bilim berý men ǵylym salasyn damytýǵa memlekettiń qarjysynan bólinetin qarajat kólemin 2025 jylǵa deıin IJО́-niń 7 paıyzyna jetkizý kózdegen. Bul – úlken kórsetkish, qomaqty qarjy, laıyqty qoldaý», dedi. B.Saparbaev tıisti vedomstvo basshylary men jergilikti atqarýshy organdarǵa atalǵan salany damytýǵa baılanysty birqatar tapsyrma berdi. Onyń ishinde beınebaqylaý kameralary, kúzet, daladaǵy dárethanalar, ata-anamen mektep arasyndaǵy qarym-qatynas, oqýshylar arasyndaǵy qylmystyq ister men óz ózine qol jumsaý kórsetkishin azaıtýǵa kómekteser qosymsha bilim beretin sporttyq, mádenı oryndar máseleleri qozǵaldy.

Sońǵy jańalyqtar

Barlyq másele ashyq aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 06:56

Tenderdi maıshelpek kóredi

Saıasat • Búgin, 06:55

Týrızm – tabys kózi

Parlament • Búgin, 06:53

Qıyrdaǵy qaıyrymdy qazaq

Qoǵam • Búgin, 06:45

Mýzykalyq mádenıet – mektepten

Rýhanııat • Búgin, 06:36

Turǵyndardyń talap-tilegi taldanady

Aımaqtar • Búgin, 06:30

Azııanyń úzdigi atandy

Aýyr atletıka • Búgin, 06:30

Kúnine bir jaqsylyq jasa!

Rýhanııat • Búgin, 06:27

Shákirtteri birinshi oryndy bergen emes

Aımaqtar • Búgin, 06:25

Mýzeı qory tolyqty

Rýhanııat • Búgin, 06:23

О́tinishter partııa nazarynda

Aımaqtar • Búgin, 06:20

Jańa jolda júz aqaý

Qoǵam • Búgin, 06:17

Qurylysty aıaqtaýǵa kepildik bar

Qoǵam • Búgin, 06:17

«Klassıkter» úshinshi oryn aldy

Sport • Búgin, 06:15

Almaty, 1921 jyl, 8 maýsym

Rýhanııat • Búgin, 06:12

Jańa energııa blogy iske qosylady

Ekonomıka • Búgin, 06:00

Qaıran, Qumsaı!..

Rýhanııat • Búgin, 05:31

Soltústik shuǵylasy

Rýhanııat • Búgin, 05:25

Qashqan sarbaz ustaldy

Qazaqstan • Búgin, 05:05

Baqylaý barynsha kúsheıtildi

Saıasat • Búgin, 05:05

Japon ıeni: keshe jáne búgin

Ekonomıka • Búgin, 05:05

Negizsiz tekserý – kásipke kedergi

Aımaqtar • Búgin, 05:05

Joldama úshin judyryqtasady

Kásipqoı boks • Búgin, 05:00

Uqsas jańalyqtar