100 • 04 Aqpan, 2020

«Sosıalıstik Qazaqstan» gazeti: Abaıdyń jańadan tabylǵan qoljazbalary

69 retkórsetildi

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń 100 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan jańa aıdardyń kezekti materıalyn nazarlaryńyzǵa usynamyz. «Abaıdyń jańadan tabylǵan qoljazbalary» maqalasy 1954 jyly «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetiniń №58 sanyna shyqqan.

Lenıngrad – Oktıabr revolıýsııasynyń besigi, sovet jurtshy­ly­ǵynyń maqtanysh etetin mádenı ortalyǵymyzdyń biri. Onyń tolyp jatqan ǵylmı kitaphanalarynda, arhıvterinde, mýzeı-kórmelerinde ótken dáýirdegi tap kúresin, ol kezdegi qaýym tirshiligin, uly orys halqy men ózge týysqan halyqtardyń tarıhı dáýirden kele jatqan dostyq, týysqandyq qarym-qatynastaryn sýretteıtin tarıhı, mádenı muralar qaznasy óte baı.

Sondaı qoǵamdyq mańyzy zor ádebıet murasynyń biri – Shoqan Ýálıhanovtyń ǵylymı eńbekteri men aqyn Abaıdyń shyǵarmalary. О́tken dáýirdiń ozyq adamy, ári oıshyl, ári aqyny Abaı bar aqy­lyn, oıyn, barlyq tirshiligin halyq buqarasynyń baqyty úshin jumsap, olardyń tilegin, oıyn jaryqqa shyǵaratyn, asqan jyr­shysy bolyp ótti. Kemeńger aqynnyń oı tebirenýinen shyqqan ótkir sózderi bir ǵana sol kezdegi kertartpa qara kúshti áshkereleýge, nadandyqqa, kórbilte pasyqtyqqa qarsy turýǵa arnaldy. Aqyn Abaı óziniń shyǵarmalarynda qarańǵylyq buǵaýynda shólirkegen qazaq eńbekshilerin uly orys halqynyń baı mádenıetiniń shyńyna órletip, onyń tolyp jatqan móldir bulaǵynan shólin qandyrýdy tilek etip qoıdy.

Abaıdyń osy asyl sózderiniń qoljazbasy Otanymyzdyń belgili kitaphanalarynda bar ekeni búginge deıin belgisiz edi jáne ol týraly eske túsirý ádebıet júzinde kezdespeıtin. Degenmen, eńbek súıgish, kishipeıil týysqan elderdiń mádenıet muralaryna dostyq kózben qaraıtyn kemeńger orys ǵalymdary – Abaı men Shoqannyń qoljazbalaryn jyınaýǵa da kóp qamqorlyq kórsetip, olardy kózdiń qarashyǵyndaı saqtap kelgen.

Abaı shyǵarmalarynyń qoljazbasyn sońǵy kezge deıin Lenın­grad­taǵy Geografııa qoǵamynyń arhıvi saqtaǵan. Bul ataqty ǵylymı orynǵa Abaıdyń qoljazbasy 1897 jyly túsken. Ony jyınap tapsyrýshy orys ǵalymy, ári jýrnalıst V.A.Kýdashev. 1946 jyly Geografııa qoǵamynyń arhıvinde bir ǵylmı máseleni zertteý sońynda otyryp, álden ýaqytta bir qoljazbalar tizbegine kez­destim. Arhıvtiń keıbir jazýlaryna qaraǵanda, bul qoljazba Semenov-Tıanshanskıı, Masalskıı, Melıoranskıı syıaqty belgili orys ǵalymdarynyń qolynda bolǵany, ol P.M.Melıoranskııdiń resenzııasynan ótkeni baıqaldy.

Men oǵan erekshe kóńil qoıyp, tanysýdy tilek ettim. Bir-eki kún izdeýden keıin, arhıv qyzmetkerleri orta kólemdi bir papkany ákelip, meniń stolymnyń ústine qoıdy. Onyń syrtyndaǵy jazý: «Kýdashev V.A., Perevod kırgızskıh pesen ı legend» (Arhıv Vsesoıýznogo geogr. obshestva. Razrıad 53. opıs 1, №107). Papkany ashyp qarasam, eski arab áripterimen jazylǵan, ártúrli óleńderdiń qoljazbasy eken. Olardyń ishinde Abaı shyǵarmalarynan basqa, «Qozy kórpesh – Baıan sulý» áńgimesiniń qysqasha mazmuny jáne birneshe qunsyz óleńder de kezdesedi.

Jyınaq orta formatty (36h22 sm), sút tústi jyltyr qaǵazǵa jazylǵan, barlyq beti 145. Árbir óleńniń qarsy betinde oryssha aýdarmasy bar. Jyınaqta Abaı óleńderi óz aldyna jeke toptalyp, oǵan eki tilde (oryssha, qazaqsha) at qoıylǵan: «O polojenıı sovre­mennyh kırgız. Stıhotvorenııa A.K.»; jáne «A.Q. uǵlynyń qazaq eliniń úshbý zamandaǵy ahýaldaryna múnasyp (tolǵaý) shyǵar­malaryndan»: Jyınaqta Abaıdyń aty-jóni tolyq kórsetilmeı, tek ınısıaly ǵana (A.K.) qoıylǵan.

Abaı óleńderin Geografııa qoǵamynyń kitaphanasyna eń alǵash jyınap tapsyrýshy joǵaryda kórsetilgen orys ǵalymy Vladımır Aleksandrovıch Kýdashev. Lenıngradtaǵy Pýshkın atyndaǵy ádebıet mýzeıiniń málimeti boıynsha V.A.Kýdashev ol kezdegi orys halqy­nyń klassık jazýshylary men (Tolstoı, Chehov, Korolenko), belgili ǵalymdarynyń kóbimen dostas bolyp, oı bólisken adam ekeni baıqalady. 1902-1903 jyldary «Zemledelcheskaıa gazetanyń» redaktory bolyp, 1905 jylǵy revolıýsııadan keıin odan bosatylady.

V.A.Kýdashev aýylsharýashylyq mamany, 1895 jyldan Geografııa qoǵamynyń múshesi bolǵan. 1896-1898 jyldary ol Sherbına bas­taǵan qyr oblystaryn zertteý ekspedısııasymen qatar Qazaqstan ólkesin aralap, jylqy ósirý jáne onyń tuqymyn asyldandyrý máselesimen shuǵyldanady. Birneshe jyl dalada júrip, zertteýden keıin Kýdashev bul máselege arnap kúrdeli eki eńbek jazady. Onyń biri: «Ocherk sovremennyh ýslovıı konevodstva v Akmolınskoı oblastı» («Jýrnal konnozavodstva», 1897, №2); ekinshisi: «Ocherk sostoıa­nııa konnozavodstva voobshe ı konevodstva v chastnostı za 1897 g. v Akmolınskoı, Semıpalantınskoı ı Semırechenskoı oblastıah». (Bul da sonda, 1898, №4, 5). Bul eńbekterinde ol jylqy ósirý jumysynyń kemshilik jaǵyna kóbirek toqtalyp, ony qalaı durys jolǵa qoıý týraly keńes beredi. Ol kisiniń asa bir kóńil bólgeni sol kezdegi mal baǵatyn sharýalar men jylqyshylardyń aýyr haly. Jazǵan eńbekterinde eń jyly, dostyq sózin solarǵa arnap jazady. «Aýyl sharýasyna aza zyıan keltiretin eki túrli dúleı kúsh bar: ol jut pen qasqyr. Mine osy eki kúshke aıanbaı qarsy turyp, erlik, qajyrlylyq kórsetetin bir ǵana jylqyshy men qoıshy» deıdi. Osy syıaqty eńbek jazǵan jáne Abaıdyń shyǵarmalaryn birinshi ret jyınaǵan Kýdashev Abaıdyń jańadan tabylǵan kóp dostarynyń biri bolýǵa múmkin dep oılaımyz. Biraq Kýdashevtiń ol kezde kim bolǵany, onyń saıası-qoǵamdyq baǵyty qaı túrde bolǵany bizge ázir­she málim emes, ony zerttep ashý – Abaıdy zertteýshi ǵalym­dardyń mindeti.
Qazaqstan ólkesinde kóp jyldar ǵylymı-zertteý jumysyn ótki­zip, mal baǵýshy eńbekshi sharýalarmen tyǵyz baılanysta bolǵan soń, Kýdashev olardyń turmysyn jete bilip, onymen qatar, olardyń tilin de jaqsy túsinedi, rýhanı tirshiligine de erekshe kóńil qoıady. Onyń aıtýynsha, mal sharýashylyǵy týraly jyınalys, keńester bolǵanda ol tek qazaq tilinde ǵana sóılesip, keńes ústinde sharýa týraly aıtylǵan maqal, jyrlardy jazyp alyp otyrady.

Kýdashevtiń uzaq aralaǵan jeri revolıýsııadan burynǵy Aqmola, Semeı, Jetisý, Torǵaı oblystary. 1897 jylǵy dápterinde: «byıyl­ǵy jyldyń tórt aı shamasyndaıyn Semeı men Jetisý arasyn­da ótkizdim; 12 myń shaqyrymdaı jer sharlap barlyq belgili jaı­laýlardy aralap kórdim. 800 shaqyrymdaı Betpaq-Dala shólimen júrip óttim» – deıdi.

Bul saparynda Kýdashevtiń kóbirek toqtaǵan jeri Abaı jasaǵan Aıagóz ben Baqanas ózderiniń boıy, Shyńǵys taýynyń bókteri. Ol kezde Abaı tiri. Biraq Abaımen kezdeskeni týraly Kýdashev esh jerde eske túsirmeıdi. Oǵan qaraǵanda bul kezde Abaı qyrda bolmaı, ýaqytyn Semeıde ótkizgenge uqsaıdy.

Olaı bolǵanda, Abaıdyń shyǵarmalaryn Kýdashev qaı jolmen qolyna túsirdi? – degen suraq týady. Barlyq jaǵdaıǵa qaraǵanda, jolaýshy-ǵalym aqynnyń shyǵarmalaryn onyń óz qolynan almaı, Baqanasta ne Shyńǵys taýynyń eteginde (Aqshoqy) otyrǵan Abaıdyń úıinen, onyń balalarynyń qolynan alǵanǵa uqsaıdy.
Kýdashev jyınaǵyna kirgen Abaı óleńderi:
1. Kóńilim qaıtty dostan da (12 jol).
2. О́leń – sózdiń patshasy sóz sarasy (52 jol).
3. Qartaıdyq, qaıǵy oıladyq, uıqy sergek (50 jol).
4. Qartaıdyq, qaırat qaıtty, ulǵaıdy arman (48 jol).
5. Qyran búrkit ne almas salsa baptap (12 jol).
6. Baılar júr jyıǵan malyn qorǵalatyp (32 jol).
7. Suhbat a) Jigitter, oıyn arzan, kúlki qymbat (40 jol); b) О́leńdi men aıtpaımyn ermek úshin (41 jol);
8. Kásip a) Urlyq-sumdyq qýlyqpen, mal tabylmas (24 jol); b) Ash qaryn jubana ma maıly et jemeı (16 jol).
9. Ishim ólgen syrtym saý (28 jol);
10. Boıy bulǵań (20 jol);
11. Búrkitshi (38 jol);
12. Jyl fasyly a) Sur bult túsi sýyq qaptaıdy aspan (24 jol);
b) Qarasha, jeldi-toqsan sol bir eki aı (56 jol); v) Jazǵytury qalmaıdy qystyń zili (38 jol).

Bul jyınaqta kózge erekshe túsetin nárse, Kýdashev aqynnyń bir ǵana óz oıynan shyǵarǵan jyrlaryn, onyń ishinde kóbinese qoǵam tirshiligin, sharýashylyqty, kalendardy sypattaıtyn jyr­laryn alýǵa tyrysqan. Jyınaqta Abaıdyń uly orys halqynyń klassıkterinen aýdarǵan jyrlarynyń birde-biri kezdespeıdi. Sol syıaqty mahabbatty, kóńil kúıin jyrlaıtyn «Kózimniń qarasy», «Aıttym sálem qalam qas» syıaqty óleńder de joq. Onymen qatar qoǵamdyq-saıası tirshilikke arnaǵan «Internatta oqyp júr» syıaqty óleńder de kezdespeıdi. Múmkin bul shyǵarmalardy Abaı Kýda­shevtan keıin jazýy tańdanarlyq is emes. О́ıtkeni Kýdashev Baqanas pen Shyńǵystaý tóńireginde bolǵanda (1897) Abaı 52 jasta, aqyn­nyń oı órisiniń ábden sharyqtap, tájrıbesi molaıǵan kezi. Bul dáýrennen keıin Abaı taǵy da jeti jyldaı ómir súrip, «Esinde bar ma jas kúniń», «Júregim meniń qyryq jamaý», «Jalyn men ottan jaralyp» syıaqty, burynǵy qanaýshylardy áshkereleıtin sońǵy yza­ly sózderin shyǵarady. Mine Kýdashevtiń jyınaǵyn oqyǵanda Abaı aqyndy zertteýshilerdi oıǵa túsiretin osy syıaqty máseleler óte kóp.

Geografııa qoǵamynyń kitaphanasynda saqtalyp turǵan Abaı óleń­deri syrtqy túrine qaraǵanda basqa bir qoljazbadan kóshirilip alynǵan.

1898-1899 jyldary Kýdashev ony orysshaǵa aýdaryp jáne taza qalpynda jazyp, baspaǵa daıarlaıdy. Professor Melıoranskııdiń resenzııasynyń buryshyndaǵy jazý boıynsha Abaıdyń óleńderi «Geografııa qoǵamynyń zapıskalarynda» 1900 jylǵy 9-nomerde basylyp shyǵýy kerek edi, biraq ártúrli jaǵdaılarmen basylmaı qalǵan. 1901 jylǵy 16 fevralda Geografııa qoǵamynyń ǵylmı mekretary bylaı dep jazǵan: «Qoǵamnyń zapıskalarynda baspaqshymyz. P.M.Melıoranskııden bul eńbekterdi redaksııalaý suralsyn».
Abaıdyń óleńderin Kýdashevke jazyp berýshi kózi ashyq, saýat­ty, hatqa óte sheber kisi. Ol qoljazbanyń ádemi, múltiksiz taza jazylýynan ashyq ańǵarylady. Onyń ústine qoljazbanyń Abaıdyń avtografymen uqsastyǵy bar. Sondyqtan, muny jazyp berýshi ne aqynnyń óz balalarynyń biri de, ne onyń tárbıesinde bolyp, Abaı tóńireginde bolǵan jas aqyndardyń biri ekeni seziledi.

Ekinshi jaǵynan, Kýdashevtiń jyınaǵynda Abaıdyń ózine tıisti ózgeshelikter de az emes. Onyń ashyq dáleli jyınaqta Abaı atynyń tolyq jazylmaı, tek ınısıaly ǵana turýy. Munyń sebebi mynada edi: poezııanyń qunyn túsirip, ony tek mal jyınaýdyń bylǵanysh qoregine aınaldyrǵan, satymsaq eski aqyndarǵa Abaı óte jırene qarap, baspa júzinde olarmen qatar atyn qoıýdy ózine min kórdi. Baspaǵa bergen óleńderin aqyn tiri kúninde óz atynan shyǵarmaı, mańaıyndaǵy ózge aqyndar atynan shyǵaratyn boldy. Sol syıaqty árbir qoljazbalarynda da Abaı óz atyn qoıdyrýǵa ruqsat etpegen syıaqty. Kýdashevtiń jyınaǵy Abaıdyń osy tilegin týra, aıqyn kórsetedi.

Bul jyınaqtaǵy ózgesheliktiń biri. Abaı shyǵarmalaryna sol kezdegi saıası-qoǵam tirshiligin aıqyn túsindiretin etip at berýinde («A.Q. uǵlynyń qazaq eliniń úshbý zamandaǵy ahýaldaryna munasyp (tolǵaý) shyǵarmalaryndan»). О́zge jyınaqtarynda, ne basylǵan nusqalarynda bul at basqasha kezdesedi. Onyń ústine Kýdashevtiń jyınaǵy boıynsha, Abaı árbir jyrlaryna da jeke-jeke at berýge tyrysqan. Mysaly: «Suhbat», «Mahabbat», «Búrkitshi», «Kásip», «Jyl fasyly».

Abaı bul jyınaqta «shyǵarma», «sóz taný», «sóz sharasy», «bezendirý», «nuryn tógý» syıaqty ádebı tilge birtalaı jańalyq keltiretin jańa uǵymdar, til kórikteýdiń jańa túrlerin engizedi. Abaıdan burynǵy qazaq ádebıetinde ondaı til kórkeıtý quraldary kezdespeıdi. Kýdashevtiń jyınaǵynyń baǵaly bolýynyń taǵy bir sebebi, munda kemeńger aqynnyń óz jazýymen qatar oryssha aýdarmasy birge berilgen. Bul Abaı shyǵarmalarynyń uly orys halqynyń tiline birinshi ret aýdarmasy. Bul fakt de zor tarıhı-qoǵamdyq mańyzy bar ıgilikti istiń biri.

Kýdashevtiń jyınaǵy Abaı shyǵarmalarynyń ishindegi mazmun jaǵynan qundyraǵy, tekst jaǵynan ǵylmı negizge súıengen eń durysy dep esepteımiz. Munda bergi kezdegideı árbir qaraýshy­lardyń janynan qosqan qondyrma sózder joq. Jyr progresshil aqyn Abaıdyń óz oıyn, óz túsinisin tolyq syıpattaıdy. Sondyqtan Kýdashev jyınaǵynyń búginge deıin basylyp júrgen (1922, 1933, 1940, 1945, 1954 jyldardaǵy) Abaı shyǵarmalarynan tekstik, keıde ıdeıa-mazmun jaǵynan erekshe aıyrmasy bar. Tolyp jatqan sóz ózgesheliginen basqa, munda keıbir shýmaqtar, joldar bútindeı jańa. Mysalǵa 1954 jylǵy basylǵan tekst pen Kýdashevtiń jyınaǵyn qysqasha ǵana salystyryp óteıik:
Kýdashevtiń jyınaǵynda:
Qartaıdyq, qaıǵy oıladyq, uıqy sergek,
Ashýyń ashynǵanyń oıyń jeńbek.
Basylǵanynda: ashýyń ashyǵan uý, oıyń kermek (!)– dep teris jazylǵan. Kýdashevtiń teksti Abaıdyń saıası satırasyn ashyq, aıqyn kórsetse (ashyný – protest), sońǵy basylǵanynda ony «ashyǵan uý» dep maǵnasyzdyqqa aınaldyrǵan.
Kýdashevtiń jyınaǵynda:
Jas qartaımaq, joq týmaq, týǵan ólmek,
Sirá joq ótken ómir qaıta kelmek –
dep, jyrdyń negizgi dıalektıka ózgerýine sáıkes aıtylsa, basyl­ǵanynda ol biraz fatalızmge baryp soqqan:
Ázelde jas qartaımaq, týǵan ólmek,
Taǵdyr (?) joq, ótken ómir qaıta kelmek.
(taǵy sol kitap, 15 b.)
Taǵy sol «Qartaıdyq» óleńinen:
Aqyldy qara qyldy qyryqqa bólmek,
Bir nársege laıyqty baǵa bermek,
Tarazy da, qazy da óz boıynda
Dushmanǵa ishi jaý bop, syrty kúlmek.
Nadandyqtyń belgisi ańdaǵanǵa
Jaqynyn tiride ańdyp, ólse kórmek.
Súıener aqyl ǵylym bolmaǵan soń
Eserdiń súıengeni kóppen dúrmek.
(Kýdashev jyınaǵy).
Basylǵanynda: Ár nársege ózindeı (?)
baǵa bermek
Tarazyda, qazyda óz boıynda
Nadannyń súıengeni kóppen dúrmek (?)
Alashqa (?) ishi jaý bop syrty kúlmek (16 b.)
Taǵy sol óleńinde: «El buzylsa qurady shaıtan órmek» delinse, basylǵanynda: «El buzylsa tabady shaıtan ermek» bolǵan (16 b.). «Qoldan kele bere me jurt meńgermek, Adal men aram qaıda teńgerilmek» – degeni basylǵanynda: «Adaldyq, aramdyqty kim teńgermek (?) dep dıalektıkaǵa qyıǵash bergen. Abaıdyń oıynsha adaldyq aramdyqty jeńýi múmkin, biraq ekeýiniń teńgerilýi múmkin emes.

Tekst pen mazmun jaǵynan kóp aıyrma ásrese «Jyl fasyly», «Kásip» degen óleńderinde kóp kezdesedi.
Kýdashev jyınaǵynda kezdesetin keıbir shýmaqtar basylyp shyqqan nusqasynda bútindeı joq. Mysaly, «Kóńlim qaıtty» dostan da, dushpannan da» degen óleńinde Abaı ózin tejep, mynadaı shýmaqpen bitiredi:
Aqyldy tereń oılan tyńshy kelse,
Lapyldaq, kórse qyzar nápsige erme,
О́leń jaqsy bola ma sabaı bergen,
Tergelip, teksherilmeı kóńil berme
(Kýdashevtiń jyınaǵy, 15 b.).

Mine, Kýdashevtiń jyınaǵynda osy syıaqty kúrdeli aıyrmalar óte kóp. Onyń teksti Abaıdyń oı-pikirin, saıası-qoǵamdyq baǵytyn, tilin durys kórsetse, basylyp júrgenderine ıdeıa-mazmun jaǵynan da, til-stılıstıka jaǵynan da birtalaı kemshilikter bar ekeni kórinedi. Olardy súzip, túzetip bastyrý úshin Kýdashevtiń jyınaǵy óte baǵaly, ǵylym júzinen óte senimdi tekst. Abaıdyń shyǵarmalary bizdiń Otanymyzdaǵy týysqan halyqtardyń kóbiniń tiline aýdarylyp, onyń aty baıtaq sovet eliniń barlyq jerine dańqty boldy. Sondyqtan bul kemeńger aqynnyń qoljazba muralaryn jańadan retke túsirip, ony múltiksiz etip shyǵarý ǵylym oryndary men baspa oryndarynyń zor mindeti.

Búginge deıin Abaı óleńderin bastyrýǵa negiz bolyp kelgen 1909 jylǵy basylǵany men «Murseıttiń qoljazbasy» edi. Endi úshinshi bulaq kózi bolyp Kýdashevtiń jyınaǵy anyqtalyp otyr. Bul jyınaqtyń ǵylmı mańyzdy – ol Abaıdyń óziniń biri kúninde jazylyp, 60 jyl shamasynda ózgermesten Otanymyzdyń dańqty kitaphanasynyń birinde saqtalyp keldi.

Abaı qoljazbalarynyń Sovet Odaǵyndaǵy belgili ǵylym ornynda (Geografııa qoǵamy) saqtalyp kelýiniń ózi – uly orys halqy men qazaq halqynyń erteden kele jatqan týysqandyq dostyǵyn bildiretin saıası jáne tarıhı-mádenı mańyzy zor ıgilikti istiń biri. Onyń ústine bul fakti Abaıdyń shyǵarmalaryna tek qana jeke adamdar baǵa berip qoımaı, oǵan óz zamanyndaǵy ataqty ǵylym oryndary da kóńil qoıǵanyn dáleldeıdi. Mine bul fakt uly orys halqy men qazaq halqynyń erteden kele jatqan dostyǵyn syıpattaýdyń asa bir ashyq, aıqyn joldary bolyp tabylmaq.

Kýdashevtiń jyınaǵy tabylǵannan keıin, kemeńger Abaıdy qurmetteıtin kóp ultty sovet jurtynyń ǵalymdary onymen tanysýdy ózine mindet sanap, keıde zerttep júrgen ǵylmı eńbek­terine paıdalana bastady.

Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń tapsyrýy boıynsha, 1952 jyly Geografııa qoǵamynda saqtalyp turǵan Abaı shyǵarmalaryn tegisimen fotoǵa túsirip Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń ǵylymı kitaphanasyna ákep tapsyrdym. Bul jańa málimet Abaıdyń ómirin, onyń shyǵarmalaryn zerttep júrgen ǵalymdarǵa belgili bir bulaq kózi bolýynda sóz joq.

«Sosıalıstik Qazaqstan», 21 sentıabr, 1954 jyl

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar