Qazaqstan • 05 Aqpan, 2020

Qandastar kóshi nege saıabyrsyp qaldy?

226 retkórsetildi

Jasyratyny joq, bıyldan bas­tap oralmandardy qabyldaý kvotasy 600-den astam adamǵa qysqarǵany kópshilikti oılandyryp tastady. Elimiz­degi qazaqtardyń sanyn qaıtsek kóbeıtemiz dep shette júrgen qan­dastarymyzdy atamekenge qaı­ta-qaıta shaqyryp júrgende Úki­met aıaq astynan nege mundaı she­shim qabyldady? Jalpy, sońǵy jyl­dary nelikten elge oralyp jat­qan qandastarymyzdyń qatary azaıyp, bul kóshtiń ekpini basylyp qaldy?

Sonymen bıyldan bastap Úkimettiń qaýlysymen oralmandardy qabyldaýdyń óńirlik kvotasy 1 378 adam bolyp belgilendi. Bul 2019 jylǵa qaraǵanda 653 adamǵa az. Endi osy oralmandardy ońtaıly ornalastyrý máselesi de Úkimet qaýlysymen bekitilgen. Iаǵnı, 2020 jyly kvota bylaısha bólindi: Pavlodar oblysy boıynsha – 500 adam, Qostanaı oblysy boıynsha – 350, Aqmola oblysy bo­ıynsha – 258, Shyǵys Qazaqstan oblysy boıynsha – 150, Soltústik Qazaqstan oblysy boıynsha – 120.

Osy kvotaǵa engen adamdarǵa «Eń­bek» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý sheńberinde sýbsıdııa berý túrin­de qoldaý kórsetiledi. Naqtyraq aıtsaq, kóshý úshin – otbasynyń árbir múshesine 84,2 myń teńgeni quraıtyn birjolǵy tólem, sosyn turǵyn úıdi jaldaý jáne kommýnaldyq qyzmetterdi tóleý boıynsha shyǵystardy jabý úshin 12 aı ishinde otbasyna 36,1 myńnan 72,2 myń teńgege deıin kómek kórsetiledi. Jalpy alǵanda 1991 jyldan bıylǵy qańtarǵa deıin 313 256 otbasy nemese 1 057 280 qandasymyz atamekenge oralypty.

Al byltyr 17,661 etnostyq qazaq nemese 9993 otbasy tarıhı otanyna oralsa, sonyń 41 paıyzy Qytaıdan, 40,1 paıyzy О́zbekstannan keldi. Jáne oralmandardyń 38 paıyzy – Almaty, 14 paıyzy – Mańǵystaý oblystaryna, 7 paıyzy – Shymkent jáne 6 paıyzy Nur-Sultan qalalaryna qonystanǵan. Olardyń 62,7 paıyzy eńbekke jaramdy jastaǵy adamdar, 13,6 paıyzynyń joǵary bilimi bar.

Qalaı aıtsaq ta, shetelden qonys aýdaryp jatqan qandastarymyzǵa bólinetin kvotanyń jyldan-jylǵa azaıyp kele jatqany ras. Biz munyń sebebin osy kóshi-qon máselesimen belsene aınalysyp júrgen ultjandy azamat Aýyt Muqıbek jáne «Otandastar qorynyń» mamany Bolat Zaýtulynan suraǵan edik.

 Oralmandar soltústikke barǵysy kelmeıdi

Aýyt MUQIBEK,
aqyn:

– Sońǵy jyldary elge oralyp jatqan oralmandardyń qatary aza­­ıyp, kóshi-qon saıabyrsyp qalǵany ras. О́ıtkeni oralmandardyń kóbisiniń soltústik oblystarǵa barýǵa qulqy joq. Úkimet kóship kelýshiler men qonys aýdarýshylardy qonystandyrý úshin jeti oblysty aıqyndaǵany belgili. Bul strategııalyq mańyzy bar saıasat. Degenmen de oralmandardyń kóbisi soltústikke kóship baryp, kvota alady da, kóp uzamaı basqa jaqqa kóship ketedi. Sondyqtan bul kóshi-qonǵa basqasha kózqaraspen qarap, jańa mehanızmin jasaýdy Prezıdent Q.Toqaevtyń qabyldaýynda bolǵanda usyndym. Endi Úkimet bul baǵytta jumys istep jatqan bolýy kerek. Jalpy alǵanda oralmandardyń kvotasyn azaıtý durys emes. Iá, oralmandar soltústikke barǵysy kelmeıdi. Sondyqtan Úkimet amal joq, ol jaqqa qonys aýdaratyn qandastarymyzǵa beriletin ústemeaqyny kóbeıtýi múm­kin dep oılaımyn. Sońǵy úsh jylda soltústik oblystarǵa shetelden 25 myń qandasymyz kóship keldi. Al ótken jyly Qazaqstannan 41 myń adam kóship ketken. Sonyń kóbisi sol­tús­­­tik­tegi oblystardyń turǵyn­da­ry. Sonda úsh jyldan beri qanshama myń adam elden ketip qaldy degen sóz. Solardyń esebinen shekaralyq aımaqtar bos qalyp jatyr. Endeshe Úkimet bul iske qatty nazar aýdaryp, kóshi-qonnyń basqa tıimdi tetigin jasaýy qajet. Jalpy zań boıynsha oralmandar qaı óńirge qonystanamyn dese de eshqandaı shekteý joq. Turaqtaıtyn jerin ózderi tańdaıdy. Al kvotamen kóship kelýshilerdi soltústikke ornalastyrý – strategııalyq saıasat.

 Kóship kelip jatqandarǵa beriletin qarjy óte az

 Bolat ZAÝTULY,

«Otandastar qory» KeAQ Bıznes jáne jobalardy akselerasııalaý departamenti Qandastardy aqparattyq qoldaý ortalyǵynyń meńgerýshisi:

– Bul óte kúrdeli másele. Kvota qysqarýynyń basty sebebi, shetelden keletin oralmandardyń azdyǵy. Osynyń saldarynan jyl saıyn bar kvotanyń ózin áreń toltyryp júrmiz. Kelýshiler joq. Mysaly, byltyr «Otandastar qory» demeýshilerdiń qarjy­symen Mońǵolııadan qazaq otba­sy­laryn kóshirip ákelý týraly joba jasady. Iаǵnı, joba boıynsha 25 otbasyny kóshirip ákelmek bol­ǵan­byz. Bul úshin aldyn ala «kóship ke­le­tin adamdar bar ma?» degen zertteý júrgizdik. 25 otbasynan eshqandaı aqy-pul almaı Qazaqstanǵa jetkizemiz, odan keıin memleket tarapynan bir rettik járdemaqy, kvota qaralady dep aıttyq. Árıne kóship kelýshiler bar­shylyq. Biraq materıaldyq jaǵ­daıǵa baılanysty Qazaqstanǵa kóship kelýden qorqady. Sóıtip 13 otbasynyń 80 adamyn kóshirip ákelip, tamyz aıynda Pavlodar oblysyna qonystandyrdyq. Kóbisi kóp balaly otbasylar. Aldyn ala jergilikti ákimdik, kásiporyndarmen baılanysyp, úı, jumys máselesin de sheship qoıdyq. Sondaǵy baıqaǵanym, oralmandarǵa beriletin bir rettik járdemaqy jáne úı jaldap turýǵa beriletin qarjy óte az. Qazir tehnologııanyń damyǵan zamany. Qandastarymyz shetelde turyp-aq Qazaqstandaǵy jaǵdaıdy jaqsy bilip otyr. Oralmandar «Qazaqstanǵa kóship barǵanda tym bolmaǵanda aýyl­dan úı satyp alýǵa qarjy berse eken. Balalarymdy shubyrtyp jetip bar­ǵanda baspana ala almaı dalada qalamyn ba?» dep oılaıdy. Osy kóshi-qon máselesimen 27 jyldan beri aınalysyp kelemin. Elimizge oralmandar 1992-1998 jyldar aralyǵynda óte kóp keldi. Ol kezdegi Qazaqstannyń jaǵdaıy tipten qıyn edi. Biraq soǵan qaramastan elge oralǵan qandastardyń qatary kóp boldy. Ol kezdegi oralmandardyń elge degen saǵynyshy kúshti edi. Úı-múlik, qyzmetke qaramaı, bárin tas­tap atamekenge kóship keldi ǵoı. 1997 jyly Halyqtyq kóshi-qon týraly zań qabyldandy. 2003 jyly kóshi-qon kvotasy paıda boldy. Bul kvota boıynsha Qazaqstanǵa kóship kelgen qandastarymyzdyń jol shyǵyndaryn ótep beredi, sosyn bir rettik jár­dem­aqy, úı satyp alýǵa qarjy beretin boldy. Bul kezde de kósh legi tolastaǵan joq. 2011 jyly kóshi-qon týraly zańymyz taǵy ózgerdi. Mine, osy kezden bastap kósh kidirdi. 2016 jyly bul is qaıtadan qolǵa alyndy. Biraq kvota az bóline bastady. О́ıtkeni baıa­ǵy­daı kelýshiler bolmady. Kóshi-qon máselesindegi besjyldyq úzilisten keıin adamdardyń psıhologııasy ózgerip ketti. Endi naryqtyń sharyqtaǵan ke­zin­de berip jatqan qarajat mardymsyz. Búginde oralmannyń árqaısysyna jol shyǵyny dep 35 AEK kóleminde bir rettik járdemaqy beriledi, bul – 92 785 teńge. Al bir jylǵa deıin úı jaldap turýy úshin 660 myńdaı teńge beriledi. Bul aqshanyń biraz bóligi qujattar resimdeý úshin notarıýsterge jumsalady. Onyń ústine aýylǵa kóship kelgender qujat da­ıyndaý úshin qalaǵa shapqylaıdy. Bul da biraz shyǵyn. Qysqasy, osyndaı qıyndyqtardan keıin kóship kelýshiler qatary azaıdy. Áıtpese Qazaqstanda jap-jaqsy baǵdarlamalar kóp qoı. Kóship kelgen qandastarymyzdyń balalaryn joǵary oqý oryndarynda oqytyp jatyrmyz, jazǵy demalys oryndaryna jiberemiz, Nazarbaev zııatkerlik mektebinde tá­jirı­be almasady. Odan basqa da qan­sha­ma jarys, festıvalǵa qa­ty­sýda. Byltyrdan beri «Otandastar qorynda» arnaıy baǵdarlama ázirlenip jatyr. Áli bekitilgen joq. Bul jerdegi másele – oralmandardy yntalandyrý. Mysaly, dál qazir oralmandarǵa úı satyp alý úshin 4 mln teńge beretin bolsa, kelýshiler qatary kóbeıer edi. Budan basqa da problemalar bar. Shetelde muǵalim nemese basqa mamandyq bo­ıynsha jumys istep, biraz tájirıbe, eńbek ótilin jınaǵan mamandar elge oralǵan soń tómengi kategorııamen jumys istep, jas mamandarmen birdeı jalaqy alady. Biliktiligin dáleldeý úshin kóp ýaqyt ketedi. Buryn elge kelgen oralmandar 47 túrli qujat tol­ty­ra­tyn. Qazir 17 qujat toltyrady. Bul jaǵy durys sheshildi. Endi «Bir tereze» júıesi enetin bolsa, oralmandarǵa tórt aıda Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn alýǵa múm­kindik týar edi. Buryn oralmandar má­selesinde zeınetaqy úlken prob­le­ma bolatyn. Ol byltyr sheshimin tapty. Iаǵnı, memleket tarapynan oral­­mandarǵa qamqorlyq azaıyp jat­­qan joq. Baıqaǵanym, she­tel­degi qandastarymyz kóbinese ba­la­la­ryn, jastaryn osy jaqqa jiberip, ózde­ri eki jaqta tura bergisi kele­tin sııaqty. О́ıtkeni Qazaqstannyń zań­da­ry olar úshin óte yńǵaıly, jaıly. Jalpy alǵanda kelgen oralmandar úı men jer alýǵa, jumys tabýǵa senimdi bolýy kerek. Bul maqsatta 2016 jyly Nátıjeli jumyspen qamtý jáne áleýmettik jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnal­ǵan memlekettik baǵdarlamasy ázir­lendi. Endi elimizdiń soltústik oblys­ta­rynda demografııa máselesi qıyn­­daý ekeni belgili. Soltústik Qazaq­stan oblysynda turǵyndarynyń sany 50-ge de jetpeıtin aýyldardyń sany júzden asady. Al jalpy oral­man­dardyń soltústikte turýǵa degen qyzy­ǵý­shylyqtary bar. О́zbekstan, Moń­ǵolııadan kelgen oralmandar sol­tús­tikke baryp jatyr. Byltyr Shyǵys Qazaqstan oblysynyń enshisinde 650 kvota bolǵan. Oǵan kelýshiler az bolyp, 300-in áreń japty. Sodan 250-in Pavlodar oblysyna, 100-in Aqmola oblysyna berdi. О́zim bir kez­deri Pavlodar oblysynda jumys iste­dim. Sol jyldary Pavlodarǵa 12 elden oralmandar kóship keldi. Kvotadan da tys kóship kelip jatqandar bar. Endi bizdiń bergen usynysymyz Úkimette qaralady degen úmittemiz.

 

Sońǵy jańalyqtar

Reseıde altyn qory azaıyp keledi

Ekonomıka • Búgin, 20:25

Túrkistan: Kenege qarsy kúres bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 17:03

Ulttyq kınodaǵy karantın

Aımaqtar • Búgin, 16:56

Dúkenderdiń jumys kestesi belgilendi

Aımaqtar • Búgin, 16:55

Aqtaý qalasy karantınge jabylǵan joq

Aımaqtar • Búgin, 16:31

Ulttyq tanymnyń ózegi – tarıhı sana

Rýhanııat • Búgin, 14:51

Uqsas jańalyqtar