Qoǵam • 05 Aqpan, 2020

Áleýmettik jeli – aqparat alańy hám tabys kózi

207 retkórsetildi

Álemde áleýmettik jeliniń dáýreni bastalǵaly qashan. Búkil álemdegi ınternet paıdalanýshylardyń sany 4,5 mıllıardqa jýyq bolsa, áleýmettik jelilerdi paıdalanýshylar sany 2,8 mıllıardty quraıdy. Bıyl jyl sońyna deıin bul kórsetkish 2,9 mıllıard bolady degen boljam bar. Al 2021 jyly taǵy da 3 mıllıardqa artyp, vırtýaldy álemniń kókjıegi keńı túspek.

Qoldanýshylar sany artqan saıyn áleýmettik jeliniń qyz­met aıasy keńeıip, ony túrli maq­sat­ta paıdalaný joldary qalyp­tasýda. Búginde aqparat tara­tý úderisin tolyqtaı menshik­tep alǵan jelilerdiń jarna­ma taratýda da bási joǵa­ry. Ásirese Facebook pen Instagram-da bir post jazyp, qy­rýar qarajat qarmap qalatyn­dar­dyń sany kún sanap artyp keledi. Eń qyzyǵy, bul quby­lys­qa taıly-tuıaǵymen qalmaı ile­sip baǵatyndar «aýadan aqsha jasaýǵa» mashyqtanyp alǵan sııaqty...

Jarnamadan salyq tóleý mindet pe?

Áleýmettik jelilerdiń ishin­de qoldanýshylar sany jaǵynan Facebook kósh bastap tur. О́tken jyldyń 3-toqsanyndaǵy máli­met boıynsha Facebook-ke kúnine ortasha eseppen 1,6 mlrd qoldanýshy kirgen eken. Bul áleýmettik jeliniń aı saıynǵy aýdıtorııasy 35 mln adamǵa artyp, jalpy qoldanýshylar sany 2,45 mlrd  adamǵa jetken. Kompanııa byltyr úshinshi toqsanda 17,7 mlrd dollar kóleminde paıda tapty. Bul kórsetkish 2018 jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 29%-ǵa artyq. Aqparat alańyna aı­nal­ǵan bul áleýmettik jeliniń sońǵy ýaqytta jarnama aýdı­torııasymen jumysy báseń­degendeı. Tipti wearesocial tarat­qan málimet boıynsha byltyr­ǵy jyldyń sońyndaǵy úderis jar­nama berýshiler AQSh pen In­donezııadaǵy Facebook qolda­ný­shylaryn tıisti deńgeı­de qamtı almaýy múmkin.

Al áleýmettik jelilerdiń ishindegi taǵy bir tanymaldy – Instagramda jazylǵan adamdy syrttaı baqylap qana qoımaı, hat almasý arqyly jańa tanystyq ornatýǵa, qajetti aqparatty der kezinde alýǵa, bıznes júrgizýge múmkindik mol. Osy artyqshylyqtardy utymdy paıdalanyp, jeke brendıngti jarnamalaý arqyly tanymal bolyp úlgergender bar. Bul jelide jazylýshylar sany eń kóp akkaýnt – Instagram áleýmettik jelisiniń resmı paraqshasy. 328 mln jazylýshysy bar paraqshada avtorlyq sýretterdi jarııalaýǵa bolady. Túrli taqyryp boıynsha toptastyrylǵan sapaly sýretter bar. Ekinshi orynda – ataqty fýtbolshy Krıshtıaný Ronaldý. Onyń oqyrman sany – 198 mıllıon. Fýtbol alańynda ǵana emes, jalpy ómirde de halyqtyń nazarynan tys qalmaıtyn tulǵanyń oqyrmandary kún sanap artýda. Úshinshi orynda 166 mıllıon oqyrmany bar shoý-bıznes juldyzy  Selena Gomez. 26 jastaǵy ónerpaz akkaýntyna ázil vıdeolardy jıi salyp turady. Bul álem boıynsha úzdikterdiń úshtigi. Paraqshaǵa neǵurlym kóp adam jazylsa, soǵurlym jarnama berýshilerdiń qarasy qalyń bolady. Bul oqyrmandardyń artynda mlrd-taǵan qarajat jatqanyn aıtpasa da túsinikti.

Negizgi jarnama aýdıtorııasy jas býyn. AQSh-ta 18 jastan asqan turǵyndardyń 37%-y Instagram-dy turaqty paıdalanady. Bul kórsetkish sońǵy 1 jylda 2%-ǵa ósken. Ásirese áleýmettik jelini 18-29 jastaǵy paıdalanýshylar jıi qoldanady. Instagram paıdalanýshylary arasynda áıelder 52 paıyzdy qurasa, erlerdiń úlesi – 48 paıyz. 

Bloger retinde tanymal О́rken Kenjebek áleýmettik jelide kez kelgen jarnama ótimdi bolatyn aýdıtorııa qalyptasyp kele jatqanyn aıtady. Onyń aıtýynsha, bul aýdıtorııany shamamen 15, 25 pen 34 jas aralyǵyn qamtıdy.

̶  Maǵan Instagram-da jazylǵandardyń jartysyna jýyǵy da osy shamadaǵy jastar. Bul býynnyń áli de bolsa talǵamyn ózgertýge bolady. Mysaly, nokia telefonyn ustap júrgen jastarǵa jaqsy jarnama jasaý arqyly huawei telefonyn satyp alýǵa yqpal etýge bolady. Áleýmettik jelidegi negizgi aýdıtorııa orta býyn bolǵandyqtan, jarnamanyń aǵyny da osy jaqqa qaraı aýysqany zańdylyq. Naryqtyń talaptaryna saı beıimdeletinimiz túsinikti.

Basqa elderdiń úlgisi endi bizge kelip jatyr. Mysaly, sheteldegi ataqty tulǵalar jarnama retindegi ár jarııalanymy úshin qomaqty qarajat alady. Bul úderiske suranys bolǵandyqtan, aldaǵy ýaqytta jarnama berýshi de kóbeıdi, jarnamalaýshynyń da aýdıtorııasy keńeıe túsedi. Qazir áleýmettik jelidegi jarnama basqa salalarǵa qaraǵanda ótimdi bolyp tur, – dedi bloger.

Tabys tapqannan keıin onyń salyǵyn tóleý mindet. Qarjy mınıstrliginiń Memlekettik kirister komıteti jurtshylyqpen baılanys basqarmasynyń basshysy Oljas Otardyń aıtýynsha, kez-kelgen tabys taýyp otyrǵan azamatty salyq tóleýge mindetti. Zań aıasynda jeke kásipker retinde tirkelip salyq tóleýge, ıá bolmasa kórsetilgen tabystyń 10 paıyzyn salyqqa tóleýge tıis.

– Qazir áleýmettik jeli arqyly trenıng ótkizýshilerge memlekettik kirister organdary tıisti sharalar qoldanýda. Mysaly, byltyr Almaty qalasynda osyndaı trenıng ótkizgen 2 tulǵanyń salyqtyq bereshekteri bar ekeni anyqtalyp, olar memleketke 82 mln teńge qosymsha salyq tóleýge mindetteldi. Sonymen qatar, áleýmettik jeli arqyly saýdasyn júrgizip otyrǵandarǵa da tekserister turaqty túrde júrgizilýde. Eger olardyń is-áreketteri elimizdegi elektrondy saýda tártibine sáıkes júrgiziletin bolsa, zańǵa sáıkes salyqtan bosatylady. Eskeretini, elektrondy saýdanyń arnaıy bekitilgen tártibi bar. Eger bul tártipke sáıkes jumys atqarmaıtyndar bolsa, olarǵa kameraldy baqylaý basqarmasy arnaıy habarlama jiberip, óz erkimen salyq tóleýge múmkindik beredi. Tipti eshqandaı nazar aýdarmasa,  májbúrli túrde óndirip alý sharalary qoldanylady. Áleýmettik jeli arqyly utys oıyndaryn ótkizip júrgender de qatań baqylaýda, – dedi O.Otar.

Áleýmettik jelide jarnamadan tabys tapqandardyń barlyǵy salyq tólep otyr dep aıtýǵa kelmeıtinin bloger О́. Kenjebek. 

̶  Kóptegen iri jobalarda, árıne, salyq tóleý jaǵy qarastyrylady. Keıde jekeleı adamdar alǵys, syıaqy retinde 50-60 myń teńge usynyp jatady. Bul jaǵdaıda salyq tóleýdiń joly qandaı ekeninen habarsyzbyn. Salyq zańnamasy kúsheıse, men sııaqty jarnama arqyly tabys taýyp otyrǵanǵandar salyqtan jaltarmaımyz,  ̶  deıdi bloger.

– Instagram arqyly túrli kıim úlgilerine jarnama jasap, aqsha taýyp júrgen Aınur esimdi arýdyń paraqshasyna qarap, onyń únemi shetelge saıahattap, demalys oryndarynda júretinin kóremiz. Jeke ómirin qalt jibermeı baqylap, ár postyna pikir bildiretinderdiń de qarasy qalyń. Biz habarlasqanda Aınur kezekti demalysyn Maldıv araldarynda ótkizip jatqanyn aıtty. Ol alǵashqyda ashqan paraqshasyna jazylatyndardyń sany artatynyn, sol arqyly jarnama jasap, qosymsha tabys tabýǵa bolatyny týraly oılamapty. Keıin bul salaǵa ábden mashyqtanyp alǵan.

– Ár azamat tapqan paıdasynan salyq tóleýge mindetti. Bul týraly aldymen osy salaǵa baılanysty zańnamaǵa ózgeris engizý qajet. Mysaly, men ózimniń salonym men týrfırmamnyń jumysy úshin salyq tóleımin. Onyń tártibi jáne mólsheri bekitilgen. Al ınternettegi jarnama arqyly tabysqa salyq tóleý máselesi jolǵa qoıylmaǵan. Bul máseleni Parlament qarap jatyr dep estigenmin. Qalaı bolatynyn aldaǵy ýaqytta kóremiz, − dedi Aınur. Keıipkerimiz jarnamadan naqty qansha tabys tabatynyn jasyrǵanymen, onyń kólemi birshama ekenin aıtty. Tabys tek jarnamalanǵan taýarmen nemese aqshamen berilmeıtinin, ózge de qundy syılyqtar úshin jarnama jasaıtynyn jasyrmady.

– Barlyq usynysqa kelise bermeımin. О́zim senbeıtin dúnıeni, unamaıtyn kıimdi eshqashan jarnamalamaımyn. Kópshilikti aldaǵan emespin, − dedi keıipkerimiz. Onyń sózine sensek, jarnama agenttikteri blogerlerdiń paraqshalaryn «tiri» nemese «óli» dep bóledi eken. Eń qyzyǵy, bul olardyń oqyrman sanyna da, statıstıkasyna da baılanysty emes.

– Jarnamanyń óz qyr-syry bar. Mysaly, mıllıon oqyrmany bar blogerdiń jarnamasynan túk paıda kelmeýi múmkin. Kerisinshe jazylýshylardyń sany eki ese az, biraq tanymal adamnyń bir aýyz sózi aıtarlyqtaı nátıje berýi ǵajap emes. Másele tek sanda emes, sapada, − deıdi Aınur.

Ekonomıst Áıgerim Smaǵulova túsken tabystan salyq tólenbegen jaǵdaıda kóleńkeli ekonomıkanyń úlesi artatynyn eskertti. Onyń aıtýynsha, jarnama arqyly tabys taýyp otyrǵan kez kelgen iri kásiporynnyń úlgisin jekeleı usynys bildirip júrgenderge de engizý kerek. Ol úshin zań negizinde kelisim jasalyp, barlyǵy tıisti qujatqa saı bolýy tıis.

Áleýmettik jeliniń áleýmettik aspektisi qandaı?

Áleýmettaný ǵylymdarynyń kandıdaty Ramazan Sattarulynyń aıtýynsha, búgingi jaǵdaı áleýmettik jelilerdiń múmkindigi joǵary ekenin kórsetip otyr. Buryn jańalyqty basylymdardan, telearnadan, radıodan kútetin bolsaq, qazir naqty bir personadan, ıaǵnı adamnan kútemiz.

̶  Qazir jańalyq taratý úshin uzaq ýaqyt qajet emes. Áleýmettik jelide taralatyn aqparat eshkimmen aqyldaspaı, senzýraǵa ilikpeı taralyp jatyr. Soǵan saı aqparat berýshiniń róli, mártebesi, mazmuny, kelbeti ózgerdi. Aqparat berýshiniń tanymal tulǵa bolýy da shart emes. Qatardaǵy azamat esebinde óziniń iship-jegenin, qydyrǵanyn taratyp jatsa, bul jaıttan qanshama qaýym habardar bolyp otyratyn jaǵdaı qalypty úderiske aınaldy,  ̶ dedi ol. Áleýmettanýshydan turmysymyzǵa etene enip ketken bul úderistiń kúngeıi men kóleńkesin suradyq.

̶ Kez kelgen qubylystyń eki jaǵy bar. Áleýmettik jeliniń kóleńkeli tusyn da, kúngeıin de eskerýimiz kerek. Habar taratý, aqparat berý kópshilikke ortaq mindetke aınalǵan sııaqty. Oryn alǵan qandaı da bir jaǵymsyz jaǵdaıdy jyldam uıaly telefonǵa túsirý arqyly nebir qıturqy áreketter áshkerelenip jatyr. Bul múmkindiktiń jaǵymdy jaǵy. Ekinshi másele, aqparat taratý árkimniń qolynda bolǵandyqtan tekserilmegen, jalǵan aqparat, qasaqana bireýge zııan keltirý maqsatynda aqparat taratý jaǵdaılary oryn alatyny jasyryn emes,  ̶ dedi R.Sattaruly. Onyń aıtýynsha, áleýmettik jelide taraǵan aqparattyń anyq-qanyǵyn bilip, túrli toptardyń jetegine enip ketpeý úshin elimizdegi áleýmettanýshylar medıa saýattylyq degen túsinik qalyptastyrmaqshy. Bul túsinikke medınanyń ómir súrý zańdylyqtary men qurylymy, maqsaty, memlekettik saıasat, belgili bir toptardyń yqpalyn qatardaǵy adamdar ara jigin aıyra alatyndaı, túsinip biletindeı deńgeıge jetkizý kerek. Onyń ishine jarnamanyń naqty tásilderi men amaldaryn, joldaryn túsindirý mindeti de kiredi.

̶ Halyqtyń biz biletin 11 jyldyq bilimi men JOO-dan alǵan bilimimen qatar, qazirgi áleýmettik jaǵdaılarǵa, aqparattyq aǵynǵa, ondaǵy ıdeologııaǵa ımmýnıtet bolatyndaı saýat qajet dep esepteımin. Búgingi aqparat keńistiginde saıası sheshimder men josparlar, bıznes toptardyń múddeleri ózara baılanysqa túsip, keıde birin-biri yǵystyryp jatatynyn kóremiz. Bul jaǵdaıdy qatardaǵy adam saralaı bilýi kerek. Sonymen qatar óz ómirine, qunydylyqtary men rýhanııa qajettiligine, qaltasyna saı saralap otyratyn deńgeıde bolýy qajet,  ̶  deıdi áleýmettanýshy.

Tanymal bloger Iаkov Fıodorovtyń aıtýynsha, tańnan kesh batqanǵa deıin jumysta otyrǵandardyń ózi áleýmettik jelini mindetti túrde qoldanady. Sol arqyly aqparat alady, pikir bildiredi.

̶  Qazir adamdar uıyqtasam ba eken, álde áleýmettik jelide otyrsam ba eken dep tańdaý jasaıtyn deńgeıge jetti. Neǵurlym qoldanýshylar sany kóbeıgen saıyn, jarnamanyń da sol jaqqa qaraı aýysatyny túsinikti. Búgingi áleýmettik jeliniń damýy jarnama taratýshylardyń qolaıyna jaǵady. Eń mańyzdysy, jarnama baǵasynyń qoljetimdiliginde ári qoldanys aıasynyń dástúrli BAQ pen salystyrǵanda artyq bolmasa kem emestiginde. Onyń ústine jekeleı blogerler men jazylymy kóp áleýmettik jeli qoldanýshylarynyń ishinde ártúrli aýdıtorııanyń ókilderi bar. Bul óz kezeginde jarnamalanatyn taýardyń naqty qandaı býynǵa baǵyttalyp otyrǵanyn baqylap, kórýge múmkindik beredi,  ̶  dedi ol. 

Álemdik tendensııada dástúrli BAQ salasyna áleýmettik jeli tikeleı yqpal etip, iri aqparat alańdary dástúrli arnalarmen qatar, áleýmettik jelilerde belsendilik tanytýda. Bul dástúrli medıanyń ózi ózgeriske ushyrap, suranysqa beıimdele alatynyn kórsetedi.

̶  Mysaly, álemdik deńgeıdegi iri telearnalardyń jekeleı youtube arnalary qalyptasyp, olardyń «otaýdyń ishinen otaý» quryp otyr.  Nátıjesinde dástúrli TV arqyly beriletin jańalyqtardan youtube arnalar arqyly taralatyn jańalyqtardyń aıyrmashylyǵy baryn kórýge bolady. Tipti eki baǵyttaǵy aqparattyń berý formatynda da, jýrnalıst qaýymnyń jumys isteýinde de ózindik erekshelikter bar deıdi bloger. Eń qyzyǵy, statıstıka dástúrli TV-dan túsetin paıdaǵa qaraǵanda sol kanaldyń youtube-taǵy nusqasy arqyly júrgizilgen paraqshasy áldeqaıda kóp qaralym jınap, eselep tabys ákelip jatqanyn kórsetti. Osydan kelip aqparat salasyna jańadan engen bul baǵyttyń jarnamadaǵy bási joǵary ekenin moıyndamaı kórińiz.

2

Sońǵy jańalyqtar

Tarıhta qalǵan indetter

Tarıh • Búgin, 00:40

Ulttyq kınodaǵy karantın

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar