Parlament • 05 Aqpan, 2020

Lotereıalar qyzmetine qatysty zańnamalyq túzetýlerdi I oqylymda maquldady

72 retkórsetildi

Búgin Palata Spıkeri Nurlan Nyǵmatýlınniń tóraǵalyǵymen Májilistiń kezekti jalpy otyrysy ótip, depýtattar lotereıalar jáne lotereıa qyzmetine qatysty zańnamalyq túzetýlerdi I oqylymda maquldady. Zań jobasynyń maqsaty - lotereıalyq qyzmetti júzege asyrýdyń jańa ustanymdaryn odan ári nyǵaıtý. Bul týraly Parlament Májilisiniń baspasóz qyzmeti habarlady.

2017 jylǵy 10 aqpandaǵy №48 Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaýlysymen «Sátti Juldyz» aksıonerlik qoǵamy lotereıa operatory bolyp anyqtaldy. Jańa zańǵa sáıkes anyqtalǵan lotereıa operatory, lotereıa bıletterin satý, qazaqstandyqtarǵa utystardy tóleý, Qazaqstan bıýdjetine salyq tóleý, sportty damytýǵa tólemder, sondaı-aq, 3 myńnan astam shaǵyn bıznes sýbektisine qosymsha tabys kózderin jáne jumys oryndaryn qurý máselesin qamtamasyz etti. Lotereıa bizdiń elde memleket baqylaýynda.

Lotereıa ótkizýdiń mańyzdy elementi – memlekettiń áleýmettik baǵdarlamalaryn qoldaý, bizdiń elde qarajattar sportty damytýǵa baǵyttaý. Osy rette Májilis Tóraǵasy kezinde lotereıadan túsken kiristerge kóptegen sporttyq mekeme salynyp, áleýmettik jobalar júzege asyrylǵanyn alǵa tarta kelip, bul memleket úshin de qajet ekenin jáne bılet alýshy azamattyń da áleýmettik damýǵa úlesin bildiretinin basa atap ótti. Sondaı-aq N. Nyǵmatýlın lotereıa qyzmetinde aıqyn tártip pen qatań baqylaý bolý kerektigin, al lotereıalardan túsken kirister áleýmettik maqsattarǵa baǵyttalýy tıistigine nazar aýdardy.

Osy kúni Májilis maquldaǵan taǵy bir zań jobasy 2006 jylǵy 6 qarashadaǵy Armenııamen Tabys pen múlikke salynatyn salyqtarǵa qatysty qosarlanǵan salyq salýdy boldyrmaý jáne salyq salýdan jaltarýǵa jol bermeý týraly úkimetaralyq konvensııa jáne oǵan Hattama sheńberinde eki eldiń ýákiletti organdary bergen rezıdenttikti rastaıtyn resmı qujattardy taný tártibi týraly notalar almasý nysanyndaǵy kelisimdi ratıfıkasııalaý. Zań jobasy sheńberinde resmı qujattardy taný tártibi týraly retrospektıvti norma kózdelgenin atap ótken jón. Mundaı retrospektıvtilik eki memlekettiń salyq tóleýshilerine qosarlanǵan salyq salý táýekelin boldyrmaýǵa múmkindik beredi. Qujat ratıfıkasııalanǵannan keıin qandaı da bir arnaıy kýálikti, onyń ishinde apostıldi nemese konsýldyq zańdastyrýdy joıýdy boljaıdy.

Bul shara bizdiń elderimiz arasyndaǵy bıznes-ahýaldy edáýir jaqsartýǵa múmkindik beredi, sondaı-aq, bizdiń ekonomıkamyzdyń ınvestısııalyq tartymdylyǵyna oń áser etedi. О́ıtkeni qujat aınalymyna baılanysty bıýrokratııalyq rásimder jeńildetiledi. Ortaq jáne ashyq kedendik shekaralar men ótkizý naryqtaryna ıe bola otyryp, Qazaqstan men Armenııa taýar aınalymy men ınvestısııalardy ulǵaıtýǵa ózara múddeli. Al Brazılııamen sottalǵan adamdardy berý týraly shartty ratıfıkasııalaý bizdiń azamattarymyzdyń óz jazasyn otanynda óteýine jáne qamaýdan bosatylǵan kezde qoǵamǵa tez qaıta aralasýyna múmkindik beredi. Jalpy alǵanda, bul sottalǵan adamdardy áleýmettik jaǵynan ońaltýǵa oń áserin tıgizedi. Halyqaralyq quqyqta memleketter arasynda sottalǵan adamdardy bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn odan ári óz otanynda óteý úshin berý jóninde shart jasasý praktıkasy bar.

Bizdiń elimiz Eýropa, Azııa, Amerıka qurylyqtarynyń memleketterimen osyndaı sharttar jasasty. Al búgingi Shart Brazılııa Federatıvtik Respýblıkasymen jasalyp otyr. Oǵan sáıkes taraptar sottalǵan adamdardy berý boıynsha yntymaqtastyqty júzege asyrady. Bul shartta eki eldiń bir-birine osyndaı adamdardy berý tártibi men mán-jaılary kózdelgen. Májilis jalpy otyrysta qylmystyq jolmen alynǵan kiristerdi zańdastyrýǵa (jylystatýǵa) jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha zańnamalyq túzetýlerdi ekinshi oqylymda maquldady.

Jalpy otyrys sońynda ádettegideı múddeli organdarǵa depýtattyq saýaldar joldandy.

Sońǵy jańalyqtar

Abaı murasyna arnalǵan kórme

Rýhanııat • Keshe

Jaǵa ustatqan jat qylyq

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar