100 • 10 Aqpan, 2020

«Sosıalıstik Qazaqstan» gazeti: Farabı murasy jáne ony zertteý

61 retkórsetildi

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń 100 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan jańa aıdardyń kezekti materıalyn nazarlaryńyzǵa usynamyz. «Farabı murasy jáne ony zertteý» maqalasy 1975 jyly «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetiniń №59 sanyna shyqqan.

Orta ǵasyrlyq ǵulama ǵalym ál-Farabı murasyn zertteý týraly sóz bolǵanda kózge túsetin erekshelik – sońǵy jyldary Qazaqstan oqymystylary men ádebıet, óner qaıratkerleriniń bul salada qol jetken tabystary. Dúnıe júzi oqymystylary qalam tartqan oıshyl týyndylary búgingi kúni óziniń urpaǵy – qazaq halqynyń da ıgiligine aınalyp otyr. ál-Farabı murasyn zertteýde shetel jáne sovet oqymystylarynyń arab, túrik, aǵylshyn, nemis jáne orys tilderinde jaryq kórgen týyndylaryn erekshe baǵalaı otyryp, biz qazaq oqyrmandarynyń bul muraǵa ana tilinde tanysý múmkinshiliginiń de jyldan-jylǵa artyp kele jatqandyǵyn atap ótkimiz keledi.

Qysqasha sholýda kóp nárse baıandaı qoıý qıyn. Sonda da bolsa, babamyzdyń uly murasyn halyqqa tanystyrýda belgili mólsherde eńbek etip kele jatqan zertteýshilerdiń esimderin aıtpaı ketýge bolmaıtyn sııaqty. Solardyń ishinde alǵashqy kózge túsetinderdiń biri – A.J.Mashanov pen A.Kóbesov. О́zderiniń kóptegen ǵylymı-kóp­shilik maqalalary jáne arnaýly zertteýleri arqyly bul oqy­mys­tylar uly babamyz Farabıdiń jaratylys taný jáne mate­matıka salasyndaǵy týyndylaryn oqyrman qaýymǵa der kezinde tanystyra bildi. Máselen, A.J.Mashanov qalamynan týǵan «ál-Farabı eńbekteri týraly», «Farabı sanaty», «Toǵyz joldyń toraby», taǵy basqa ǵylymı-kópshilik maqalalary men 1970 jyly jaryq kórgen «ál-Farabı» atty arnaýly kitaby sol aqıqattyń kýási. Al ál-Farabıdiń matematıkalyq murasy týraly A. Kóbesovtiń «ál-Farabı jáne matematıka», «ál-Farabıdiń astrologııalyq traktaty», «ál-Farabı» degen maqalalary men kitaptarynan tanysýǵa bolady. Sol sııaqty, oıshyldyń mate­matıkalyq murasy Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń akademıgi O.Jáýtikovtiń maqalalarynda kórinis berip otyrady.

ál-Farabıdiń kóp qyrly tvorchestvosyn zertteý barǵan saıyn qanat jaıyp, ózine ǵylym jáne ádebıet salasyndaǵy bedel­di qaıratkerlerdiń nazaryn erekshe aýdaryp otyr. Oǵan kepil 1973 jyly sentıabr aıynda Almatyda ótken Azııa-Afrıka jazýshylarynyń besinshi konferensııasy. Konferensııanyń sońǵy kúni ǵulama ǵalym ál-Farabıdiń týǵanyna 1100 jyl tolýyna arnalyp, onda ataqty shyǵystaný mamany, akademık B. G. Gafýov, kórnekti jazýshy Á. Álimjanov, sheteldik meımandar Halıla Abdýl Azız (Irak), Adnana Bagadjatı (Sırııa), taǵy basqalar sóz sóılep, uly oıshyldyń tvorchestvosyna zor baǵa berdi. Bul materıaldardy «Bilim jáne eńbek» jýrnaly der kezinde óz betterinde jarııalap, oqyrman qaýymdy tanystyrǵan bolatyn. Jalpy, osyǵan oraı qanaǵattanǵandyq sezimmen atap ótetin jaı bizdiń qazaq tilinde shyǵyp turatyn gazet, jýrnaldarymyz Farabı murasy týraly kóp­tegen derekterdi belgili mólsherde óz oqyrmandaryna tanystyryp úlgergen sııaqty.

ál-Farabı murasyn zertteýdiń jańa, kúrdeli kezeńi oıshyl týyn­dylaryn orys jáne qazaq tilderine aýdarý isinen bastaldy. Bul qurmetti iste Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń fılosofııa jáne pravo ınstıtýtynyń janynan qurylǵan Farabıtaný toby kóp eńbek sińirdi. Túpnusqa — arab tilinde jarııalanǵan qoljazbalar men shetel tilinde shyqqan aýdarmalardy salystyra otyryp, ál-Farabı týyndylaryn orys jáne qazaq tilderinde sóıletý, árıne, zertteýshiler men aýdarmashylardan zor sheberlikti, tvorchestvolyq shabytty tapap etedi, Basqa jetistikterdi bylaı qoıǵanda ál-Farabıdiń «Fılosofııalyq traktattaryn» jáne «Áleýmettik-etıkalyq traktattaryn» qazaq tilinde jaryqqa shyǵarý osy úlken jumystyń kýási ispettes.

 

D. QASYMJANOV,
Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń
korrespondent-múshesi.

«Sosıalıstik Qazaqstan», 11 qyrkúıek, 1975 jyl

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar