Aımaqtar • 11 Aqpan, 2020

Mańǵystaýda kógildir otyn máselesi «tutana» bere me?

66 retkórsetildi

Mańǵystaýda gaz máselesi tutanǵanyna az bolǵan joq – birese, gaz jetpeı kólikter tańdy tańǵa uryp stansalar aldyna kezekke tursa, endi birde gazdyń baǵasy qubylyp, turǵyndardyń yǵyryn shyǵardy.

Qoıantobyq

О́ńirde gazdy óńdep, ha­lyq tutynýyna daıarlaıtyn birden-bir qazan – Jańaózen qala­syn­daǵy «Qazaq gaz óńdeý zaýy­ty» jaýapkershiligi shekteýli serik­testigi. Paıdalanýǵa berilgenine jarty ǵasyrǵa taıap qalǵan zaýytta qazir myńǵa tarta adam eńbek etýde. Atalǵan zaýyt aımaq­tyń gazǵa degen qajettiligin toly­ǵymen óteı almaı otyr. Seriktestik jylyna 14 myń tonnadan asa gaz óndirip otyr, óńirdiń suranysyn tolyq óteý úshin 25% suıytylǵan gaz ózge aımaqtardan tasymaldanýda. Sondaı-aq oblysta suıytylǵan gaz paıdalanatyn avtokólik sany kúrt ósken. О́ńirde tirkelgen 164 myń kóliktiń 70%-y suıytylǵan gaz qoldanady. 2018 jyldyń qańtar aıynda «QazGО́Z» 470 tonna gaz óndirse, búginde bul kórsetkish 570 tonnaǵa jetken.

2019 jyldan bastap suıy­tyl­ǵan gaz elektrondy saýda alańyna qoıyla bas­tady. Mamandar keltirgen málimetterge súıensek, ótken jyldyń basynda elektrondy saýda alańy arqyly gaz ótkizý óńirge jetkiziletin gazdyń jalpy kóleminiń 5 paıyzyn qurasa, 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap 20 paıyzdy quraǵan.

Nátıjesinde 2019 jyldyń aqpan aıynda elektrondy alań arqyly gaz satý baǵasy tonnasyna 43 myń teńgeni qurasa, 2019 jyldyń sońyna qaraı bul kórsetkish tonnasyna 80 myń teńgege jetti. Mamandar muny «gaz baǵasy elektrondy alańda belgilengen baǵa boıynsha emes, usynys pen suranys negizinde qalyptasady» dep túsindiredi.

Jýyrda Energetıka mınıstr­liginiń Gaz jáne munaı-gaz hımııa­sy departamentiniń dırektory Zııash Qııaqbaev gazdy elektrondy saýda alańy arqyly satý jyl sońyna deıin 100% kóshý jos­parlanǵanyn jetkizdi.   

– Ashyqtyqty qamtamasyz etý jáne suıytylǵan munaı gazynyń tıimdi naryǵyn qalyptastyrý úshin elektrondy saýda alańy arqy­ly saýda-sattyqqa tolyq kóshý qajet. Bul óndirýshilerdiń múdde­lerine sáıkes keledi jáne sala­ǵa ınvestısııa tartýǵa kómek­tesedi, – dedi Z.Qııaqbaev.

Ishki naryqqa suıytylǵan munaı gazyn jetkizý josparyna sáıkes, Energetıka mınıstrligi Mań­ǵystaý oblysyna 2020 jyl­dyń qańtar aıyna 18,800 tonna suıytylǵan munaı gazyn bóldi. Onyń ishinde 11 291 tonna suıytylǵan munaı gazy «KazGО́Z» JShS-nen, 3,747 tonna suıy­tyl­ǵan munaı gazy – syrttan, ıaǵnı «SNPS-Aqtóbemunaıgaz» AQ-nan jetkizilse, 3,760 tonna suıy­tyl­ǵan munaı gazy – elektrondy saýda alańdary arqyly saýdalanady.

Rasynda, elektrondy saýda alańy Energetıka mınıstrligi ókili aıtqandaı utymdylyqqa, ashyqtyqqa qol jetkize alatyn tetik retinde senimdi aqtady ma? Jańaózendegi zaýyttan belgilengen baǵada satylýy tıis ónim qymbattap, naryqtaǵy gaz baǵasynyń kóterilýine ákelip soqtyrdy.

Mınıstrlik ókili tıimdi tásil retinde túsindirgen máseleni jergilikti halyq áli túsine almaı, «alań» jaıyna alańdap keledi. Quzyrly oryndar úshin zańǵa saı elektrondy saýda alańy arqyly is júrgizgen durys, sebebi - tártip pen talap solaı, al halyq pikiri ony «qurtý kerek» dep esepteıdi.

Deldal: súıkengen túıeler arasynda qalǵan tutynýshy

Máselege oraı Jańaózen qalasynyń ákimi M.Ibaǵarov, Mańǵystaý oblystyq energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasy basshysynyń orynbasary B.Qartbaev halyq ókilderimen kezdeskende, B.Qartbaev suıytylǵan gaz salasynda áreket etetin tórt top bar ekenin aıtqan. Birinshisi – gazdy óńdep-óndiretin «Qazaq gaz óńdeý zaýyty» bolsa, ekinshisi – Gaz jelilik uıymdary. Zańǵa sáıkes, suıytylǵan munaı gazy ishki naryqqa osy gazjelilik mekemeler arqyly jetkiziledi. Qazirgi tańda Mańǵystaýda «SK LTD KZ» JShS, «TanaGazCom» JShS, «BatysCaspianService» JShS, «AvtogazTreıd» JShS, «ADM GAZ» JShS jáne «Gaz Sentr» JShS syndy alty mekeme jumys isteýde. Quzyrly oryndar gazjelilik mekemeler suıytylǵan gazdy ortasha eseppen Aqtaý qalasynda 58 teńge, Jańaózen qalasynda 55 teńge, Beıneý aýdanynda 65 teńge, Munaıly aýdanynda 55 teńge, Mańǵystaý aýdanynda 57 teńge, Qaraqııa aýdanynda 56 teńge jáne Túpqaraǵan aýdanynda 55 teńgeden satyp jatqanyn aıtady. Úshinshi top – gaz satýmen aınalysatyn jeke kásipkerler bolsa, sońǵy top – tutynýshy. Baǵany «ári ıterip, beri jyqqan» ahýal da osy elektrondy saýda alańy máselesi, sondaı-aq gaz jelilik mekemeler, kásipkerler arasyndaǵy ózara túsinispeýshiliktiń, álde jumystyń tolyq uıymdastyrylmaýy saldarynan bolyp tur. Halyq gazjelilik mekemelerdi zaýyt pen halyq arasyndaǵy deldal dep baǵalap, «deldaldyń qajeti bar ma?» degen saýalǵa jaýap izdeıdi. Demek, gaz baǵasynyń kóterilýi deldaldardyń kıligýinen týyndap tur.

Qalaı bolǵanda da, Mańǵystaýda gaz baǵasynda turaqtaý bolmaı tur. Tipti, jeltoqsanda jańaózendik júrgizýshilerdiń ún qatýyna sebep bolǵan da osy jaǵdaı bolatyn. Qaladaǵy gaz quıý stansalarynda 55 teńgeden satylǵan gazdyń baǵasy aıaqastynan kóterilip, 58 teńge, bir núktelerde 60, endi bir stansalarda 62 teńgeden satylǵany túsiniksizdik týdyrǵan bolatyn.

«Qazanshynyń erki bar, qaıdan qulaq shyǵarsa» degendeı, «Qazaq gaz óńdeý zaýyty» suıytylǵan gazdyń tonnasyn 43 myń teńgeden deldalsyz shyǵaratyn bolsa, gazdyń lıtrin tutynýshyǵa 43-45 teńgeden satýǵa bolady eken. Jergilikti zertteýshi-zerdeleýshi azamattar «deldalsyz» áreket etýdiń «Gaz jáne gazben qamtý» zańynyń normalaryna sáıkes kelmeıtinin aıtady.

Naryqtyq ekonomıkadaǵy básekelestik orta, básekelestikti damytý qaǵıdalary nege halyqtyń qaltasyna salmaq salyp, tutynýshy taraptyń materıaldyq zardap shegýi arqyly júzege asýy tıis? Kerisinshe, ekonomıkalyq órleý men básekelestik halyqtyń jaǵdaıynyń jaqsarýyna qaraı negizdelip, olardyń da áleýmettik turǵyda naryqqa jaýap bere alatyndaı bolyp qalyptasýyna qyzmet etpeıtin be edi? Gaz máselesinde turalap ta, tutylyp ta qalǵan tarap – tutynýshy!

«Atamekennen» arasha suraýda

Suıytylǵan gazdy alý-satý máselesinde jeke kásipkerler men gazjelilik mekemeler arasynda ózara teketires, básekelestik bar.

Gazdy satyp alý jáne satý kezinde kedergiler týyndap otyrǵanyn aıtqan bir top kásipkerler Mańǵystaý oblysynyń kásipkerler palatasyna aryzdandy. Kásipkerlerdiń ujymdyq aryzynda jergilikti ákimdiktiń janynan qurylǵan Mańǵystaý oblysynda suıytylǵan munaı gazyna baǵa belgileý máselesi jónindegi komıssııasy gazdyń baǵasyna negizsiz shekteý qoıyp otyrǵany, sondaı-aq olardyń suıytylǵan gazdy elektrondy satý alańy arqyly saýda-sattyqqa shyǵarý kezinde baǵasy shekten tys qymbattap otyrǵany alańdatatyny aıtylǵan. Mysaly, bastapqyda 1 tonna gazdyń baǵasy 43 myń teńge bolyp, keıin 80 myń-87500 (186%-203% qymbat) teńgege satylyp jatqany aıtylady.

– Atalǵan máselelerdiń ózektiligin eskere otyryp, Ulttyq ekonomıka mınıstrligi básekelestikti qorǵaý  jáne damytý komıtetiniń Mańǵystaý oblysy boıynsha  deparatamentine suıytylǵan munaı gazyn elektrondy saýdalaý kezinde onyń baǵasyna quqyqtyq baǵa berip, zań talaptaryna sáıkestigin tekserýdi surap hat joldandy. Departament Energetıka  mınıstrliginiń túsindirmesine súıene otyryp, «QazGО́Z» JShS-niń  SMG-yn elektrondy saýda alańdary arqyly ótkizýge baǵa   belgileý áreketterinen básekelestikti qorǵaý salasyndaǵy zańnamany buzýshylyq belgileri baıqalmaıtynyn habarlady, deıdi keńes tóraǵasy Shymbaı Sultanov.

Kásipkerler elektrondy saýda alańdarynda gaz satý kezinde,   onyń uıymdastyrylýy men ótkizilýine senimsizdik bildirip,  bul sharany Mańǵystaý oblysynda uıymdastyrý keregin jáne iskerlerdiń ózderi qatysýǵa daıyn ekenin habarlady.                 Bul másele boıynsha qandaı talaptar qoıylatyny týraly túsindirme berý úshin Mańǵystaý oblysynyń energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy basqarmasyna hat joldandy.

Shymbaı Sultanovtyń aıtýynsha, Mańǵystaý óńirinde suıytylǵan munaı gazyn satý, satyp alý prosesi, gaz baǵasy elektrondy saýda alańy arqyly belgileýge tolyq kóshý qazirgi ózekti problemalardyń biri. «Gaz jáne gazben qamtý týraly» zańy 2012 jyldyń 9 qańtarynda qabyldanyp, birtalaı qosymsha, ózgerispen tolyqtyrylýda. Kúnnen-kúnge ishki tutyný naryǵy ósýde. Qazir gazdyń 20 paıyzy ǵana naryq zańy boıynsha saýdalanady. Demek, jeke kásipkerlerdiń quqyn qorǵap, máseledegi oń men terisin saralap, aq-qarasyn ajyratý «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasynyń Mańǵystaý oblysyndaǵy fılıalyna júk. «Kisideginiń kilti aspanda» degendeı, óz quzyrynda sheshilmeıtin iste olar da joǵaryǵa jaýtańdaıtyny anyq.

Bir jyldyq únsizdik...

Mańǵystaý oblysy ákimdigi ókilderi suıytylǵan munaı gazy baǵasyn turaqtandyrý maqsatynda Energetıka mınıstrligimen birlesip, tıisti jumystardy qolǵa alǵanyn aıtady. Oblys ákimdigi baǵany turaqtandyrý boıynsha aımaqta jumys isteıtin barlyq gaz jelisi uıymdarymen memorandýmǵa qol qoıady, gaz jelisi uıymdary óz kezeginde bul másele boıynsha bólshek saýda satýshylarymen – janarmaı quıý stansalarymen jumys istemek. Sondaı-aq, Energetıka mınıstrligi suıytylǵan munaı gazyn Mańǵystaý oblysyna basqa óńirlerden jetkizýdi arttyrý máselesin qarastyrýda.

Al Mańǵystaý oblysy ákimdigi, Jańaózen qalasynyń ákimi M.Ibaǵarov, «Qazaq gaz óńdeý zaýyty» JShS-nyń, jeke kásipkerler men tutynýshy taraptyń pikirlerin tyńdap, saralaı kele 2020 jylǵy 1 aqpannan 1 mamyrǵa deıin suıytylǵan gazdyń baǵasyn 50 teńgeden, 1 mamyrdan 31 jeltoqsanǵa deıin 52 teńgeden asyrmaı turaqtandyra ustap turýǵa kelisip, ortaq mámilege keldi.

Bir jyl halyq úshin kelisilgen túsinistik pen tynyshtyq, shegi bar únsizdik bolsa, elimizdiń Energetıka mınıstrligine tıimdi sheshim qabyldaýǵa tıisti merzim.

Mańǵystaý oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Til saıasatyna reforma kerek pe?

Suhbat • Búgin, 10:45

Petropavl: 16 jastaǵy boıjetken ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 10:28

Elimizde indet juqtyrǵandar sany 500-ge jetti

Koronavırýs • Búgin, 09:19

Uqsas jańalyqtar