Qoǵam • 13 Aqpan, 2020

Tulǵalar taǵdyryn tolǵaıdy

269 retkórsetildi

Alyp tumsyǵymen muz qursaýlardy kútir-kútir etkizip jaryp óte shyǵatyn muzjarǵysh kemelerdi teledıdardan talaı kórdik. Sol ispetti muzjarǵysh adamdar bolady desek qate me? El men jerdiń tutastyǵyn, til men dildiń birligin saqtap, ult múddesi jolynda bilim men ǵylymdy, óner men mádenıetti damytý úshin ólsheýsiz eńbek etetin, sol eńbegimen keıde tarıhty ózgertip jiberetin adamdardy óz basym alyp muzjarǵyshtarǵa teńeımin. Olardyń aty ólmeıdi.

Olar týraly qalamdy qalaı sil­te­­seń de nemese aıaýly beı­ne­­leri men adal eńbekterin ka­me­raǵa qaı qy­ry­nan túsirseń de tatymdy, tolymdy. Son­daı tolym­dy dúnıelerdiń qata­ryn­da Álimhan Ermekov, Nurtas Ońda­sy­nov jáne Jumabek Táshe­nov syndy muzjarǵysh tul­ǵalar jaıly Prezıdent te­le­­ra­dıokesheni túsirgen de­rek­­­ti fılmder shoǵyryn ataı alamyz. «Alashtyń aqyrǵy aqı­yǵy», «Bılikten bıik tulǵa», «Ki­sen­deýli jolbarys» atty fılm­­derdiń avtory – tanymal tele­jýrnalıst Nazgúl Ábýtu­rapova. Al fılmniń ıdeıa av­tory – memleket jáne qo­ǵ­am qaı­rat­keri Zaýytbek Tu­rys­be­kov.

 Bul tulǵalardyń uqsastyǵy nede? «Ult­qa qyzmet etý bilim­nen emes, mi­nez­­den» – dep alash kósemi Álıhan Bókeıhan aıt­paq­shy, úsheýi de eń aldymen týa­­bitti irilikterimen daralana­dy. Ult­qa qyzmet etýde nar táýe­­kelge bel baı­laı alatyn ótkir­­lik pen tabandylyq, tar ke­zeń­de, qyspaqta ǵumyr keshse de jasymaǵan, moıymaǵan, syn­ba­ǵan qaısar rýh tulǵalarǵa tán uqsastyqtyń negizgi kóri­ni­si. Osy retten alǵanda de­rek­ti fılmder bir-birimen sabaq­tasqan, bir-birine silteme ja­sap turǵan úshtaǵan sııaqty qabyldandy. Alash qaıratkeri Álimhan Ermekovtiń arpalysqa toly ǵumyryn beıneleıtin «Alashtyń aqyrǵy aqıyǵy» derekti fılmin kórgen jan mindetti túrde «Bılikten bıik tulǵa» men «Kisendeýli jolbarysty» kórýi kerek sııaqty. О́zime solaı áser etti. Tirshilikte adam balasynyń basynan ne ótpeıdi? Jamannyń jalasy­nan, bákeneniń bálesinen, qyz­ǵan­­­shaq pen qytymyrdyń qy­sa­sty­ǵynan kez kelgen ki­si­­­­niń mort synyp, etpetteı jyǵy­­latyn kúıge jetýi ábden múm­kin ǵoı. Tipti basyna azap pen beınet túspeı-aq, jaı ǵana tory­tó­bel tirlikte jú­ni jy­ǵy­­lyp júrgender she? Son­daı­da adam jany rýh kóte­re­tin dú­nıe­lerge suranyp tur­ýy da zańdy. Qazirgi kezde aǵyl­shyn­nyń «motivator» uǵy­my sanamyzdy jaýlap aldy. Adam­dar psıhologııalyq kitap­tar­ǵa áýes. Tym quryǵanda ınternet arqyly bizdiń oılaý júıe­mizge, mentalıtetimizge múlde sáı­kes kel­meıtin bilim­men qarýlanǵan ki­si­­­lerdiń aqyl-keńesine jú­gi­­ný­ge máj­búr. Mundaıda «qur­lyqtyń arǵy betindegi kisilerde neń bar, óz tulǵa­­la­ry­myzdyń ǵumyryn ta­nyp bilseń de, bir kún bolsyn ómir súrýge talpynasyń ǵoı» de­giń keledi. Osy turǵydan alǵan­da jo­ǵarydaǵy derekti fı­lm­­der ár­bir qazaq balasy kórý­ge turarlyqtaı. Sándi sóz­ben ór­nektesek, bolmystary qor­qy­­nysh pen úreıden, jaǵym­paz­dyq pen jalqaýlyqtan ada bul tul­ǵalardyń árqaısysy qazaq­tyń janyna motıvasııa bere alady. Qansha degenmen jandy beıne men jandy daýystyń áseri kitap sózine qaraǵanda mo­ly­­raq bolatynyn moıyndaýymyz kerek. «Alashtyń aqyrǵy aqıy­ǵynda» Álimhan Ermekov: «Ol ýaqytta Qazaqstan avtono­mııa­sy jasalmaǵan kez. Men Más­keý­ge baryp, Lenınniń bas­­shy­lyǵymen baıandama jasa­dym» dep óziniń qońyr daýsymen sóı­­­le­­gende kádimgideı sanań shaı­­daı ashylyp sala beredi. (Daýys muraǵattan alynǵan.) Iá, ol óziniń ataqty baıandamasy týraly aıtyp tur. Ol 1920 jyly Lenınniń aldynda shekara máselesi jóninde baıan­dama jasa­ǵan. 5,5 mıllıon halyq qo­nystanǵan 3.467.922 sharshy shaqyrym qazaq jeriniń shekarasyn bekit­tirýge yq­pal etken úlken qaı­rat­ker. Qa­zaq­­­tan shyqqan tuńǵysh ma­te­matıka professory. Bir át­tegen-aıy, kózi tirisinde «qy­zyl úkimet» tartyp alǵan sol ataǵyn qaıtaryp ala almapty. Orys tilinen bólek aǵylshyn, nemis, fransýz, arab, ıtalıan til­de­rinde erkin sóılegen tul­ǵa­nyń ǵumyr joly ónege men ór­­liktiń kórinisindeı. Fılm ba­­ry­synda ataqty adamnan alty jasynda bata alǵan aqyn Qýa­­nysh Maqsutov, jer­gi­lik­ti ólke­tanýshy Tuńǵyshbaı О́mir­taıuly, jazýshy Tursyn Jurt­baı, shá­kirti, akademık Iba­dol­la Daıyruly, nemeresi Oleg Ermekov tulǵa ǵumyrynyń kóp­­­shi­likke beımálim tus­ta­ry­nan da syr shertedi. Jal­py, osy fılmdi kórip shyq­qan­da tul­­ǵa tartqan azap pen qor­lyq­tyń qalyńdyǵyna qara­mas­tan, keýdeńdi aıaýshylyq emes, maq­tanysh sezimi kerneıtini ǵajap.

«Bılikten bıik tulǵa» de­rek­ti fılmi tanymal qoǵam qaı­­­ratkeri Nurtas Ońda­syn­ov­qa arnalǵan. Ońda­sy­nov­tan qalǵan mynadaı tamasha sóz bar: «Men úsh nárseden ta­za­­myn. Birinshiden, son­sha jyl el basqaryp otyryp bi­reý­ge naqaqtan naqaq jala ja­ý­yp, qııanatqa barǵan emes­pin, bireýden bir som para al­ǵan emespin – qolym taza! Ekinshiden, 1937-38 jyl­dar­da­ǵy qaraly kúnderde boz­daq­tardy atyp jatqanda bir qaǵazǵa qol qoıǵan emespin – arym taza! Úshinshiden, adam­dardy ata­ǵa, rýǵa, júzge ból­gen emes­pin – júzim taza!» Osyn­daı sóz­derdi aıtý úshin tulǵa qan­daı bolý kerek?! «Bı­lik­­ten bıik tulǵa» derekti fıl­mi mine sol azamattyń aıaý­ly beı­ne­sin kórermenge ja­qyn­da­tý­dy maqsat etken fılm. Ol bılikti, ıaǵnı óziniń mansabyn qazaqtyń múddesinen bıik qoıǵan joq. Sol úshin de N.Hrýshevke jaǵympazdanbaı-aq, tótesin aıtty: «Qazaqtyń úsh aýdanyn ózbekterge berý-ber­meý máselesin halyqtyń ózi sheshedi!» Ras, úkimetti Oń­da­­synov basqarǵan sol tus­ta úsh aýdan ózbekterge ótken joq. Esesine ol joǵary man­sap­tan shettetildi. Fılm­de N.Ońda­sy­novtyń ómir­baıa­ny­men tanys birshama kisiler bi­le­­­tin osy oqıǵa sheberlikpen óriledi. «Bıik­ke qalyqtap qyran da shy­ǵady, órmelep jylan da shy­ǵady» demekshi, sol bıikke shyqqandardyń barlyǵy da óz eli­niń múddesi úshin qyzmet et­ti me degen saýaldyń aldan shyǵary anyq. Al el men jer degen uǵymdardy qaraqan ba­sy­­nyń qyzyǵynan joǵary qoı­ǵan­dardy tarıh ta, halyq ta umyt­paıdy. Derekti fılm bary­syn­da Ońdasynovtyń qazaq ǵy­lymyn damytýdy kóksep Sát­­baevpen birigip Ǵylym aka­de­mııa­syn ashqany, soǵys jyldarynda maıdanǵa 140 vagon azyq-túlik pen kıim-keshek jónelt­keni, Jambyl aqynǵa «Lenın­gradtyq órenderimdi» jaz­ǵy­zyp, lenıngradtyqtarǵa rýh bergeni, Abaıdyń 100 jyl­dy­ǵyn ótkizýge belsene kiris­ke­ni, Moıynty-Shý temir­jo­lyn sal­ǵyzý úshin Berııadan ruqsat alyp, 10 mıllıon som aqshamen, 16 myń adamnyń kúshimen úlken istiń basynda turǵany, jeke­le­gen tulǵalarǵa jasaǵan jaq­sy­lyqtary kórkemdikpen be­der­lengen. Aıtpaqshy, osy derekti fılmderdiń bir erek­she­ligi – muraǵat qujattaryn ne belgili bir adamdardyń piki­rlerin, bolmasa tulǵanyń otba­sy­lyq albomynan alynǵan sýretterdi tizip jasaı salmaı, múmkindiginshe kór­kem­dik­pen túsirilgendiginde dep aıtar ek. Taǵdyrsheshti oqıǵalardyń barysynda tulǵalardyń rólin syrt kelbetteri barynsha so­lar­­ǵa uqsaıtyn akterler oı­na­­ǵan. Mu­raǵatta saqtalǵan da­­ýystar, sonaý 50-shi, 60-shy jyldary túsirilgen reportajdar da fılmderdiń qun­dy­lyǵyn arttyryp tur. Ásirese, Jumabek Táshenovke arnalǵan «Kisen­deý­­li jolbarys» fılminiń kó­rer­­menge áseri joǵary. Nege de­­seńiz, Jumabek Táshenovtiń beı­nesi saqtalǵan kórinister óte kóp eken. Fılmnen «tiri» Tá­shenovti kórgen kórermen tir­shi­likte onyń qandaı adam bol­ǵanyn aıtpaı-aq túsine­tin­deı.

Ońdasynov sııaqty Táshenov te bılikti halyq múddesinen joǵary qoı­ma­ǵan tulǵa. Ony qazaq tarıhyn bir sholyp shyq­qan kez kelgen kisi aıta alady. Áıtpese sol tusta Keńes úki­me­tin ashsa alaqanynda, jum­sa judyryǵynda, ustap tur­ǵan Nıkıta Hrýshevke qarsy shy­ǵyp sóz sóılemes edi. 1960 jyly KOKP Ortalyq Ko­mı­­te­tiniń birinshi hatshysy N.Hrýshev tyń ólkeleri – Aqmola, Kókshetaý, Qostanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan oblystarynyń basyn qosyp, «Tyń ólkesi» degen atpen Re­seı­ge qosýdy josparlaǵanda ashyq qarsy shyqqan, qarsy shy­ǵyp qana qoımaı onyń josparyna kedergi keltirip, «Tyń ólkesiniń» eshqashan da Reseıge beril­meıtinin qadap aıtqan tul­ǵa – Jumabek Táshenov. Osy áıgili erli­gimen-aq tarıhta qaldy. «Ki­sen­deýli jolbarys» derekti fılmi Táshe­nov­tiń joǵary laýazymdy qyzmet atqar­ǵanda qazaq úshin jasaǵan san sala­ly jaqsylyqtary men Ortalyq komıtetke qarsy shyq­qan áıgili erlik­te­rin ǵana kór­se­týdi maqsat etpegen. Derekti fıl­mdi kórip shyqqan soń biz adamı qalpy kelisti, iri minezdi, ot aýyzdy, tabandy, qaıy­rym­dy tulǵany tanydyq. Sana­myz­ǵa árbir áreketinde qazaq­tyń múddesin birinshi orynǵa qoı­­­ǵan ultjandy azamatty shegeledik. «Ki­sendeýli jolbarys» fılminen esti­gen myna bir aýyz sózdi osy jerge de jaz­ǵymyz keledi. Táshenov tý­ra­­ly estelik aıtqan fıloso­fııa ǵy­ly­mynyń doktory Ǵarı­folla Esim bylaı deıdi: «Ha­lyqtyń sózin sóıleıtin adam­dardyń tegi, qurylysy basqa bolady. Sol basqa adam – Táshenov». Ras, Ońdasynov ta, Táshenov te Ortalyq Komıtettiń jos­parlaryna qarsy shyqqan soń, bı­lik basyndaǵy joǵary laýazymdy qyzmetterinen bosap qalǵan. Ult múddesi úshin qylyshynan qan tamǵan Keńes úkimetine qarsy shyǵý ońaı ma? Degenmen sol «tegi, qurylysy basqa» adamdar usaqtalǵan joq. Kisi­likteri men tazalyqtaryn saq­tap, jurttyń jadynda jaq­­sy qyrlarymen ǵana este qal­dy. Qarapaıym turmys kesh­se de, úlken ister jasady, ǵu­myr­la­ryn ǵylymǵa arnady.

Joǵaryda attary atalǵan úsh tul­ǵa­nyń da ǵumyr joldary kedir-budyry kóp, soqtyqpaly soqpaqsyz dep sýrettese ábden bolatyndaı buralań joldar. Osy buralań jolda adamdyq beınesi joǵalmaǵan, súıegi jasy­ma­ǵan, rýhy synbaǵan tul­ǵa­lar jaıly fılmder adam­darǵa kúsh beredi, jigerin janı­dy. El úshin, jer úshin etken eńbektiń óteýi bolatynyn uǵyndyrady. Osy retten alǵanda «Alashtyń aqyr­ǵy aqıyǵy», «Bılikten bıik tulǵa», «Kisendeýli jolbarys» de­rekti fılmderin ult­tyń aıaý­ly tulǵalarynyń rýhtaryna jasalǵan taǵzym dep túsi­ne­miz. Ári mundaı fılmder jas urpaqqa ómir jolynda temirqazyq bola alatynyna shák keltirmeımiz.

 

Sońǵy jańalyqtar

Ystyq tamaq taratty

Qazaqstan • Keshe

Betperde kıgen kóktem

Tanym • Keshe

Uqsas jańalyqtar