Rýhanııat • 13 Aqpan, 2020

Sybaǵańyzdan aýyz tıdińiz be?..

1483 retkórsetildi

Kópten habarlaspaǵan jıen aǵam te­lefon shalǵan. Qudasyn omyrtqaǵa sha­qyrmaqshy eken. Ishine bizdi qospaq. Qu­da­­sy kópti kórgen, kóp jaıdy kóńiline túı­gen, kisimen keń otyryp sóılese ala­­­tyn kósheli kisi.

Tartynǵan joqpyz. Aıt­­­qan ýaqytynda tabaldyryǵyn atta­dyq. Etti endi túsirip jatyr eken. Uıatty ki­si­­ler bolǵan soń ba, qazan-oshaqtyń qa­­synda tabaq jasamaqshy bolyp, jıen aǵam­­nyń ózi júr. Qonaq kútkendeı emes, óńi qaraýyta qabaryp ketken. Qaıta-qaıta «qap!» dep basyn shaıqap qoıa­dy. Sóıtsek, kelini qazynyń ornyna qara qa­byrǵany salyp jiberipti. Asa bir se­miz jylqyda bolmasa, qara qabyr­ǵa­nyń etegine maı baılanbaıdy ári qonaq­qa salatyn qadirli múshe de emes. Múshe ta­ny­­maıtyn kelin jaza basqan.

– О́ziń nege ýaqytynda qada­ǵala­ma­dyń? – deımiz onsyz da býlyǵyp turǵan jıen aǵamyzdyń janyn jep, – endi qaı­ta­­dan as qamdaıtyn boldyń. Aıyp-ajy­nasymen birge. Aıybyna qudańa shapan kıgiz, al, maǵan at mingizesiń. Aýyz bas­ty­ryq esebinen. Áıtpese bilesiń ǵoı, el­ge jaıyp jiberemin.

– Qoıshy-aı, – deıdi onsyz da jetisip turmaǵan jıen aǵam, – qazyny aıtasyń, omyrt­qa da salynbapty. Saqaldy basym­men qazan-oshaqqa aralasqanym uıat qoı dep edim. Osy sender kisige mán úıretkende sondaısyńdar, kelin-kep­shek úırený úshin qazaqtyń as máziri degen bir plakatty shyǵaryp, onyń ishine mú­she­­lerdiń sýretin salyp, ataýyn jazyp qoısańdar ǵoı. Biz as úıge ilip qoıar edik. Qazan qaınatatyn kelinder tabaq ja­saýdy da sodan úırener edi. Qazirgi kúni burynǵy ata dástúr umytylyp ke­le­­di. Qaı qonaqqa qandaı múshe tartaty­nyn da jastar bile bermeıdi.

Osy arada bir oı kelgen. Erterekte Kók­­­shetaý qalasynda «Sybaǵa» deıtin dú­ken boldy. Álgi dúkende jasaý­ly tabaq ret-retimen samsap tura­tyn. Qudańa ma, naǵashyńa ma, kúıeý bala­ǵa ma, kimge qalaı tabaq tartý kerek, sonyń barlyǵy jón-josyǵymen, jol-káde­si­men daıyndalatyn. Satýshy­la­ry da ata dástúrdi jaqsy biletin. Ult dástúrin bile bermeıtin qala kelin­shek­terin maıly ishekteı aınaldyryp, sanalarynyń sa­ńylaýyna salttyń sıpatyn sál de bol­sa sebezgilep sińirip jiberýshi edi. Et satqan ózderine de jaqsy, alarman jurttyń san ǵasyr boıy úzilmeı kele jat­qan ata saltynan bastaýysh bilim alǵa­ny kádimgideı paıda.

Qazirgi kúni qaladaǵy jas otaýlar tutas jylqy soıa almaıdy-aý. Jar­ty ettiń ózi júk. Bálkim sol jastar úshin taptyrmaıtyn dúnıe. Jańadan jańa­lyq oılap tapqansha, burynǵy bardy jań­ǵyrt­sa, soǵym alýǵa qaltasy kótere ber­meıtin aǵaıyn úshin demeý. Qonaq kelgende kebejesiniń túbin qaǵyp jatpaı, keregin osyndaı dúkennen alar edi. Bul endi kásipkerlerge aıtylǵan qulaqqaǵys. Oblys ortalyǵynda osyndaı bir dúken ashyp qoısa, eldegi malsaq qaýym da jylqysyn buldap ótkizetin jer bolady ǵoı. Eń bastysy, aǵaıynnyń birligin, týystyń tutastyǵyn nyǵyzdaı túsetin dám – sybaǵa salty qaıta jalǵasar edi. Aıtqandaıyn, sybaǵańyzdan dám tatyp júrsiz be?..

 

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar