Qoǵam • 13 Aqpan, 2020

Kúrish qaldyǵynan kómir alǵan ǵalym

415 retkórsetildi

Abaı jylynda bastaǵan ǵalymtaný baǵytyndaǵy «Ǵylym tappaı maqtanba» atty jobamyzdy munaı shlamynan (qaldyǵy) qaıtadan munaı jáne kúrish qaýyzy men sabanynan belsendirilgen kómir alǵan ǵalym Nurbol Appazov týraly tanys­tyrýmen jalǵastyrmaqpyz.

Kúrish qaýyzynan belsendirilgen kómir alý ıdeıasy Nurbol Orynbasarulyna 2017 jy­ly Portýgalııaǵa barǵan saparynan ke­ıin kelipti. Buǵan deıin belsendirilgen kó­mir ádette tek aǵashtan ǵana alynatyn. Al por­týgaldyqtar ártúrli organıkalyq, onyń ishinde ósimdik qaldyqtarynan bel­sen­­­dirilgen kómir alýmen aınalysady. Otan­dyq ǵalym osy tájirıbeni ózi týyp-ósken jáne eńbek etetin Syr óńi­rin­degi kúrish qaýyzy men sabanynan jas­ap kórýdi qolǵa aldy. Elge kelgennen soń kóp izdendi. Ońtústik-Shyǵys Azııa elderi de dál osy ádispen kúrish qaýy­zy­­nan belsendirilgen kómir alady eken. Qazaq­standa da iske asyrǵandar bar. Biraq kúrish qaldyqtarynan alynǵan bel­sen­dirilgen kómir qasıeti jaǵynan aǵash­tan alynǵannan nashar keletin kóri­ne­di. О́ıt­keni kúrish qaldyqtarynyń aǵash­qa qa­ra­ǵanda tyǵyzdyǵy tómen. Osy máse­le­ni sheshý úshin zertteýshi taǵy da tereń izdene túsip, kúrish qaldyqtarynan alyna­tyn kómirdiń tyǵyzdyǵyn arttyrý jolyn tapty. Bul rette oǵan óz óńirinde esh paı­daǵa aspaı jatqan munaı qaldyǵyn qosý týraly oı kómektesti. Munaı qaldy­ǵyn kúrish qaldyqtarymen aralastyryp, syǵyp, aǵash sııaqty tyǵyz kúıge kelti­rip baryp belsendirilgen kómirge aınal­dyrǵanda sheteldik mamandardyń nemese Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnı­ver­sıtetiniń ǵalymdary ázirlegen ónimi­nen keıip­kerimizdiń belsendirilgen kómiri qa­sıeti, ıaǵnı zııandy zattardy boıyna sińirip alý jaǵynan joǵary sapaly bolyp shyqty. Osy jumys barysynda 3 birdeı patentke qol jetkizdi. Alǵashqysy kúrish qaýyzy men munaı shlamyn birge óńdeý (so-termolız) ádisimen belsendirilgen kómir alý; ekinshisi kúrish sabanynan belsendirilgen kómir alý; sodan soń kúrish sabany men munaı shlamyn birge óńdeý ádisi boıynsha ǵylymı izdenisterin patenttedi.

Qaladaǵy Bıotazalaý stansasy káriz qubyr­larynan jınalǵan nájisti súzip alyp, sýyn kólshikke aparyp quıady. Ǵalym óziniń jumys tobymen birge sol kól­shiktegi sý quramyn zerttedi. Turǵyn­dar ájethanany túrli hımııalyq zattarmen jýady, tazartady. Ǵalym hımııalyq zattar quramyna qosylǵan, boıyna taraǵan sýdy ózi jasaǵan belsendirilgen kómirmen (saban men munaı shlamy aralasqan túri) tazartty. Sonda ónertabysynyń 1 kılosy 1000 lıtr sýdy tazarta alatyn kúshke ıe ekenine kóz jetkizdi. Las sýdy aýyz sý deń­geıine deıin tazartýǵa bolady eken, biraq keıipkerimiz hımık bolǵandyqtan sý­dyń tek hımııalyq quramyn zertteýmen shekteldi.

Qalaı bolǵanda da ǵalymnyń bir ba­ǵyt­­taǵy zertteýi birden eki ózekti máse­le­ni sheship otyr. Ǵalymnyń aıtýyna qa­raǵanda, Qyzylorda oblysy jylyna 500 myń tonna kúrish óndiredi jáne dál osyn­shama mólsherde qaldyq qalady. Al ony órtegende aýaǵa qanshama zııandy zattar taraıdy. Munaı qaldyǵyn ór­teýge, kómýge bolmaıtyndyqtan jaı ǵana rezervýarlarda saqtap otyr. Mine, qur jatqan qaldyqtardy, aýany lastaıtyn munaı shlamyn da, kúrish sabany men qaýyzyn da kádege jaratýǵa bolady. Iаǵnı, káriz sýlaryn tazartýǵa, medısınada, kúnde­likti turmysta jáne baǵaly metal­dar óndirisinde keńinen qoldanylatyn bel­­­sendirilgen kómir alynatynyn dá­lel­­­dedi. Qajetsiz qaldyqtan paıdaly ónim shyǵaryp qoǵamǵa, adamzatqa, eko­no­­­mıkaǵa, ekologııaǵa qanshama ese paıda kel­­tirip, ıgi is isteýge bolatynyn kór­set­­ti.

Bul jobalary Ǵylym komıtetiniń 27 mln teńgeden asa qarjylaı qoldaýymen zert­telip, patenttelgeni bolmasa, ókinishke qaraı, áli óndiriske engizilmedi. Aldaǵy ýaqytta keıipkerimiz káriz sýlaryn jáne basqa da óndiris oryndarynyń qaldyq sýlaryn tazalaý boıynsha usynystar bermek.

Degenmen, keıipkerimizdiń Ǵylym qo­ry­nan 430 mln teńgege qar­jy­lan­dy­ry­lyp, óndiriske engizilgen jobasy da bar. Bul – munaı shlamynan qaıtadan munaı alý tehnologııasy. Munaı alý, daıyn­daý, óńdeý kezinde 1-1,5 pa­ıyz mól­sherinde munaı shlamy túziledi. Munaı shlamy degenimiz – munaı men sý, tuzdyń bir-birimen bólinbeı qalǵan qoıyrtpaq, qara tústi bolyp keletin qospasy. Eshkim ony qazir óńdeýmen aınalyspaıdy. О́ıtkeni onyń shyǵyny mu­naıdy óńdeýge ketetin qarjydan asyp túsedi. Ǵalym óziniń jumys toby jáne bıznes-áriptesimen birigip osy ju­mys­tyń shyǵynsyz ádisin iske qosty. Bul úshin keıipkerimiz bastaǵan toptyń jal­ǵyz talaby bar: munaı shlamyndaǵy mu­naıdyń mólsheri 20 paıyzdan tómen bol­maýy kerek. Ár óndiris ornynan shy­ǵa­tyn munaı shlamynyń mólsheri, quramy ár­túrli. Máselen, «Qumkól» ken ornyn­da jınaqtalǵan munaı shlamyndaǵy mu­naı­dyń mólsheri – 30 paıyzdan joǵary, óńdeý tıimdi. Ǵalym óziniń zertteý toby, bıznes-áriptesi men munaı kompanııasymen seriktestikte júrgizilgen jumystyń nátıjesinde kúnine 5 tekshe metr munaı shlamyn óńdeıtin qondyrǵy oılap tapty. Osy jańa tehnologııamen Germanııada jasalǵan qondyrǵyny ǵalymnyń stýdent, magıstrant, jas ǵalym deńgeıindegi shákirtteri óndiriske engizý baǵytynda belsene jumys istep jatyr.

Nurbol Orynbasaruly búginde ózi bi­lim alǵan Qorqyt ata atyndaǵy Qyzylor­­da memlekettik ýnıversıteti ja­nyn­­da­ǵy Hımııalyq zertteýler jáne tehno­logııa­lar ınstıtýtynyń dırektory qyz­­­metimen JOO-nyń Ǵylymı ju­mys­tar jáne halyqaralyq baılanystar jó­nin­degi prorektory mindetin qosa atqa­ryp júr. Eńbegi de elenip, 2010 jyly talantty jas ǵalymdarǵa arnal­ǵan memlekettik ǵylymı stıpendııany, «Qazaqstan Respýblıkasynyń úzdik oqy­tý­­shysy – 2016» grantyn ıelendi jáne Qa­zaqstan ǵylymynyń damýyna sińirgen eńbegi úshin beriletin tósbelgimen marapattaldy. Keıipkerimizdiń monografııa, oqý quraldary, sheteldik jáne otandyq bedeldi ǵylymı basylymdardaǵy ma­qa­la­lar, halyqaralyq ǵylymı konferensııa materıaldary túrindegi 230-ǵa jýyq ǵy­lymı eńbekteri jaryq kórgen, onyń ishinde ónertabys, ınnovasııalyq, paıdaly model túrindegi 40 patenti bar. Sondaı-aq ol – hımııa ǵylymdarynyń kandı­da­ty, professor, Ulttyq ınjenerlik aka­de­mııa­sy­nyń korrespondent-múshesi.

Sońǵy jańalyqtar

Tarıhta qalǵan indetter

Tarıh • Búgin, 00:40

Ulttyq kınodaǵy karantın

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar