Qoǵam • 13 Aqpan, 2020

Aqjúrek azamat

363 retkórsetildi

Jaratylysqa saı tirshilik ıesiniń qolyndaǵy bes saýsaǵy birdeı emesi sekildi, ár pende bir-birine uqsamaıtyn ózinshe bólek álem ekeni de ras.

Alaıda, «Adal jandy ónege tut ózińe» demekshi,  bıik bolmysymen, adamgershilik tulǵasymen, adaldyq qasıetimen zamandastarynyń qurmetine bólenip júrgen betkeustar baǵlandar barshylyq. Ondaı adamdy eli tóbesine kóteredi, ardaqtaıdy. Sondaı ǵıbratty  jan, atpal azamattyń biri - Kópbolsyn Ábdikeshuly der edim.

Kópbolsynnyń ómirdegi sara joly qanshalyqty maǵynaly bolsa, qarapaıymdylyq qalybynan ańqyldaǵan bala kóńili de tabıǵatymen astasyp jatatyndyǵy kóńilge qýanysh uıalatady. Qudaı bergen nesibesin aq adal eńbegimen terip júrgen Kóbekeńniń  ózindik iriligi, bet-beınesi, kelbeti bar. Dosqa, áriptesterine, kórshi-qolańǵa, aǵaıyn-baýyrǵa, úlken-kishige degen týra joldan taımaǵan adaldyǵyn kórgende súısinetiniń taǵy bar. О́n boıynan keńdiktiń, kemeldiktiń ıisi ańqyp turady. Daladaı darhan desek te jarasady.  Ol týraly  áńgime tolǵaı bastasam ejelden kele jatqan myna bir ańyz eriksiz oıyma oralady.

Ejelgi grek fılosofy Dıogen qarııa pendelik fánı dúnıeden baz keship júrgen shaǵynda qaraqurym jurttyń nópirinen aıaq alǵysyz qan bazardyń qaq  ortasynda qolyna shyraq ustap kele jatady. Tapa-tal túste onyń shyraqpen jolyna jaryq shashyp júrgenine tańǵalysqan kópshilik:

- Aqsaqal, ne joǵalttyńyz, ne izdep júrsiz?- dep suraıdy. Sonda ol kisi:

- Adam izdep júrmin, - dep jaýap qatady. Onyń bul isine aýyzdary ashylyp, ańtarylyp qalǵan áleýmet:

- Aqsaqal-aý, jan-jaǵyńyzdyń  bári tolǵan adam ǵoı,- depti tańyrqap.

-Joq, bular jaı ǵana adam sıpatyndaǵy kisiler ǵana. Al, júregine ıman uıalaǵan, pendeshilikten ada naǵyz adam teńizdiń tereń túbindegi asyl marjandaı tym neken-saıaq, - degen eken.

Iá, osy bir taǵylymdyq támsil Kópbolsynnyń ǵıbratty ómir jolyn, bolmysyn tanýǵa, týǵan jer múddesi úshin eseli eńbegin baǵalap, onyń azamattyq tulǵaly qadir-qasıetin sezinýge arnalǵandaı kórinedi de turady. Rasynda ol keńdik, tereńdik, bıiktik degen  adamgershiliktiń ólshemderin ózine temirqazyq etip alǵan tulǵa. Aǵa urpaqtyń ǵıbratty ókilderiniń aldyn kórip, dámdes bolyp, tálimin alǵan asyl býynnyń biri, ulylardyń uly tobynyń sarqyty dep sanaımyn. Eldiń belgili tulǵalary - S. Isaev, Q.Jumabekov, J.Qoshanov, K.Medıev, generaldar M.Qurmanov, R.Qaıdarov, E. Belǵojanov  sııaqty asqar taýdaı aǵalarynyń zııalylyq, azamattyq, kisi syılaý, qurmetteý sııaqty asyl qasıetterin boıyna sińirgenin, tálim alǵanyn zor qurmetpen aıtady.

Uzaq jyldardan beri Kóbekeń Qazaqstannyń Ardagerler uıymynyń ortalyq keńesinde bas maman, jaýapty hatshy, tóraǵanyń orynbasary qyzmetterin abyroıly atqaryp keledi. Uıymnyń uıymdastyrýshylyq rolin, qurylymdyq negizin jetildirýge, ardagerler belsendilerin kótermeleý marapattaryna erekshe nazar aýdardy,

Táńir darytqan aqyl parasaty, oı-órisi, erekshe paıymy, jady men túısigi, zerdeligi men zerektigi, sergektigi men sezimtaldyǵy ony, sóz joq, zamandastarynan oq boıy ozyq kórsetip turady. Odan qaldy adamnyń oıyn dóp basatyn psıhologtyq qasıetin qosyp qoıyńyz. Kókiregi ashyq, kómbe keýde tulǵa bolyp qalyptasýyna kıeli topyraqtyń da áseri bolǵan bolar. О́ıtkeni, dana halqymyz «Asyl asylǵa, násil násilge tartady» dep tegin aıtpaǵan ǵoı. Osylaı oı topshylaýymnyń bir ushyǵy Kópbolsyn Ábdikeshulynyń  ushqan qyrannyń qanaty talatyn, shapqan tulpardyń tuıaǵy ketiletin Uly dalamyzdyń kıeli jeri sanalatyn, ózindik dara tarıhy bar Arqanyń, Aqtoǵaıdyń týmasy. Bul ólke tek qana jasyl jaılaýymen, aıdyn shalqar kólimen, syńsyǵan quraǵymen, adamdy erekshe kúıge bóler  qońyr belimen  erekshelenip qoımaı, ulaǵatty isimen daralanǵan áıgili tulǵalar shyqqan kıeli topyraq. Qasıet qonǵan qut meken. Al, osyndaı topyraqtan nár alǵan Kópbolsyn qaıdan osal bolsyn. Onyń syrtynda Arǵyn ata rýynyń Tobyqty urpaǵy bolsa. Tobyqty ata perzentteriniń qatarynda   Keńgirbaı, О́skinbaı, Qunanbaı, Abaılar  turǵandyqtan ba, halqymyz osy rýǵa erekshe yqylas bildiretini de jasyryn emes.

Sonymen qatar ult maqtany, marqasqasy - Alashtyń úsh arysy Álıhan Bókeıhan, Álimhan Ermekov, Jaqyp Aqbaev syndy qazaqtyń uly perzentteri kindik kesip, ıt kóılegin tozdyrǵan ólke. Sondyqtan bolar oǵan osy babalarynyń kıesi qonǵan. Sanaly ǵumyryn eline, halqyna jáne qoǵamyna aıryqsha qyzmet etýimen jurttyń yqylasyna bólenip, nazaryna ilikken zamandas inim Kópbolsyn Ábdikeshuly qazynaly jetpis jasqa tolyp otyr. Kóbekeńniń bul jetpis asý, jetpis belesinde qanshama iz jatyr deseńizshi? Onyń ár asýynda, ár belesinde ómirge degen qushtarlyǵy, ińkárligi, jastyq jalyny men adamı qundylyǵynyń, bula talantynyń izderin kórýge bolady.

Qazaqtyń «Aı-ortaq, kún ortaq, jaqsy ortaq» degen támsiline saı   maǵan  ǵumyrymda jaqsy adamdarmen jolyǵysý sáti kóp buıyrdy. Sonyń biri osy Kópbolsyn Ábdikeshquly Bekmaǵanbet syndy azamat. Aq adal, antyna berik, bir sózdi jigit aǵasy.  Birge qyzmettes bola júrip, jarty qurtty bólip jeıtindeı syılastyqqa jettik. Tonnyń ishki baýyndaı aralas-quralas júrgen kezeńde aýmaly-tókpeli, eki sóıleý, jalǵan aıtý, kópirip-lepirý, turaqsyzdyq sııaqty minez-qulqyn baıqaǵan emespin. Tektilikti dáriptep qalyptasqan bolmysyna alyp-qosarym joq.

Ákesi Ábdikesh aqsaqal aýyl-aımaǵyna óte bedeldi, yqpaldy adamnyń biri bolǵan desedi. Kindiginen on bala taratyp, tárbıelep ósirgen qasıetti otbasynyń abyzy. Anasy Gúlnar da shańyraǵyn berekege, yntymaqqa bólegen, azamatyna kese-kóldeneń kelmegen qazaqtyń úlgi tutar báıbishesi bolǵan kisi.  Syılas, aralas-quralas el arasynda ol kisiniń «Úsh polkovnıktiń anasy» degen aty tarap ketýiniń sebebi ózi áldılep ósirgen úsh uly Kópbolsyn, Qýat, Bolattardyń úlken áskerı shenge ıe bolýy. Atam qazaq «Kózińdi qaldyr - bulaq kózin asha júr, izińdi qaldyr - jaqsylyq mura shasha júr, ózińdi qaldyr-urpaq ósirip, jasa nur» - degendeı, osyndaı úlgili otbasynda tárbıe kórgen Kópbolsyn týmysynan antyna adal, sertine  berik, jany jaısań azamat bolyp qalyptasqan.

Boıynda týa bitken tabıǵı daryny bar. Táńirim onyń boıyna ekiniń birine buıyra bermeıtin erekshe talantty násip etken. Ol qara sózden qaımaq aıyratyn sóz súleıi. Ádebıetke, poezııaǵa etene jaqyn, aqyndyǵy da bar. Aqyn bolǵanda jaı, qarapaıym aqyn emes, arqaly, aıbarly aqyn deýge bolady. Qalamy jeldeı júırik qalamgerdiń biri. Mektepte, ınstıtýt qabyrǵasynda birge dáris alǵan dostaryn qadir tutyp, qýanyshtarynda talaı marjan jyr arnaǵanynyń kýási bolyp júrmiz. Onyń qalamynan órilgen móldir jyrlaryn tasbulaqtyń bal sýyna shólirkegendeı sezimge bólenip oqısyń. Ásirese, allıterasııa, assonans janryna qalam silteıtin azdaǵan aqyndardyń biri dese de bolady. Poezııa salasynda bul janrǵa kóp aqyndar tisteri  batyp   bara bermeıdi. О́ıtkeni eń kúrdeli sala.

Ińkár kóńilim jeteler óleń jaqqa,

Injý-marjan sózińdi aıtam jatqa.

Ishtarlyǵym joq meniń degenmenen,

Ishteı saǵan qyzyǵam keıbir shaqta.

Isim meniń bolmaıdy kóringenmen,

Irgemdi aýlaq salam kóbinen men.

Ileke, sen Narynqol taýlarynan,

Ileniń sýy quıar kólinen men, - dep Ilııas atty áriptes aqyn aǵasyna inilik iltıfatyn jyrmen aqtarýy óner álemindegi, onyń ishinde allıterasııa, assonans janrynyń sheberi ekendigin ańǵaramyz. Taǵy birde osylaı oıqastatyp oı qurastyra kelip:

Batyrlyǵym joq meniń, baqsylyǵym,

Baıqamadym peıildiń tapshylyǵyn.

Oıǵa túıgen jasymnan bir qaǵıdam -

Aıtý paryz jaqsynyń jaqsylyǵyn,-dep jyrlaıdy. Iá, onyń óleń joldary belgili bir sát pen ýaqıǵalarǵa baılanysty týyndaǵan. Zamandastarynyń jaqsylyǵyna súısiný, eseli eńbekterin túısiný, ortaq iske úlesin qosý bolyp tabylady.

Osy oraıda kóp azamattarda kezdese bermeıtin Kópbolsyn myrzanyń erekshe bir qasıeti týraly aıtpaqshymyn. Bir kezderde birge oqyǵan, jumys istegen synyptas, kýrstas, jumystastary bul kúnderi baqılyq bolyp ketken azamattardy umytpaı, olardyń otbasymen únemi baılanysta bolyp, torqaly toıynda, topyraqty óliminde qoltyqtarynan demep, jyly sózimen, arnaý óleńderimen qoldaý kórsetip jatady. Bul qazirgi naryqtyq zamanda, birinshi kezekke materıaldyq ıgilikter shyqqan kezde kez kelgen jigit aǵasynda kezdese bermeıtin jáne óte joǵary baǵalanatyn adamgershilik qasıet qoı.

Qazaqtyń «О́nerliniń qoly altyn, óleńshiniń sózi-altyn» degen qaǵıdasy týra osy Kópbolsyn Ábdikeshulyna arnalyp aıtylǵandaı. Kádimgi segiz qyrly, bir syrly jigittiń tóresi. Qalamynan otty jyr ushqyndaǵan aqyn ekenin tilge tıek etsek, endi bir qyry -  sportqa da etene jaqyn.

Onyń ishinde álemge keń taralǵan aqyl-oıdyń sporty sanalatyn shahmat oıynyna da júırik. Sheber shahmatshy ári bılıardshy. Jetpisinshi jyldary Máskeý qalasynda jaryq kóretin «Sovetskaıa mılısııa» jýrnalynda basylǵan shahmat týraly túrli kombınasııa, esepterdiń sheshýin taýyp,  jeńimpazdyq tuǵyrǵa kóterildi. 

Al, sekseninshi jyldary Tashkent qalasyndaǵy Joǵary mılısııa mektebine baıtaq elimiz - burynǵy Keńester Odaǵynyń  túkpir-túkpirinen kelgen ofıserler tártip saqshylary arasynda shahmattan jarys ótip,  chempıon ataǵyn jeńip alǵan bolatyn.

Keıin toqsanynshy jyldary elimizde bılıard sportynyń jappaı keń óris ala bastaǵan kezinde kendi ólke Jezqazǵan qalasynda da alǵashqy bılıardtan týrnır ótip, ol saıysta da shashasyna shań juqtyrmaı alǵash ret jeńimpaz atanyp, syılyq retinde arnaıy kııdi ıemdendi. Bılıard oıyny  ádemi ám  kúrdeli sharlardy uıaǵa túsirýdiń san túrli, epti ádisterin  meńgergen Kóbekeńdi zamandastary  «maestro» dep qurmetteıtin.

Sondaı-aq, ol kisiniń uıymdastyrýymen ótkizilgen bılıardtan ardagerler arasyndaǵy tuńǵysh respýblıkalyq jarys óte joǵary dárejede ótip, jurtshylyqtyń rızashylyǵyna ıe bolǵan. Astanada ótken  TMD elderi kúshtik qurylymdary arasyndaǵy bılıardtan halyqaralyq jarysqa da atsalysyp, nátıjeli óner kórsetken.

Adamzattyń aqyl-oıynyń altyn qory sanalatyn 1500-deı  túrli oqýlyqty, kitaptardy Jezqazǵan qalasynyń úsh kitaphanasyna, Astanadaǵy  UOS múgedekteriniń gospıtaly «Shapaǵat» qarttar úıi, qazaq-túrik lıseıiniń kitaphanalaryna tapsyrǵan bolatyn. Sońǵysyna tabystalǵan 225 kitaptyń 50-den astamy qundy shahmat ádebıeti, álemge dańqy shyqqan ataqty grossmeısterler E.Lasker, H. Kapablanka, A.Alehın, B.Spasskıı, M.Botvınnık, G.Kasparov, A.Karpov, M.Tal, L.Polýgaevskııdiń  ómiri men partııalary týraly kitaptar jáne túrli shahmat teorııasyna, erekshe kombınasııalar, osy oıynǵa úıretetin oqýlyqtardy lıseı  kitaphanasyna syıǵa tartqan márttigin aıtqan artyq bolmas.

Otbasy–tabıǵat syılaǵan nyǵmetterdiń biri desek, Kóbekeń qarashańyraqtyń aqylshysy, arqa súıer, qamqorshy bolar otaǵasy. Jubaıy Baqytty ekeýi baqytty ǵumyr keship, dúnıege ul-qyz ákelip, aırandaı uıyǵan, tatý-tátti birlikte ómir súrip jatqan úlgili qazaq otbasylarynyń biri. Balalaryna jaqsy tárbıe bere bildi. Urpaqtaryna dúnıeniń jaqsy tustaryn kórsetýden, jaqsylyqqa ıtermeleýden jalyqpaıtyn ata-ana atandy.

Árıne, ómir bolǵasyn onyń kúngeıi men kóleńkesi bolatyny zańdylyq. Shyǵystyń uly oıshyly, ádebıet tarıhyndaǵy dúr aqyndardyń biri ári eń kórnekti tulǵasy Ábilqasym Fırdoýsı:

«Birde-bal, birde-ý bop ótedi ómir,

Baqty da, qaıǵyny da kótere bil»,- dep jyrlaǵandaı, osydan bir jyl buryn súıikti jary Baqyttyny taǵdyrdyń otty tolqyndary aramyzdan aǵyzyp áketken bolatyn.  Budan jarty saǵattaı ýaqyt ótkende Deresin eldimekeninde turatyn anasynyń ómirden ozýy, bir áýlettiń qos anasyn qatar jerleý bul otbasyna aýyr soqqy boldy. Osy qaıǵy Kóbekeńniń otbasyn aıazdaı qaryǵan edi. Ýaqyt emshi dep jatady ǵoı jurt. Bári tek Allanyń ǵana qolynda ekenin, jazmyshtan ozmysh joqtyǵyn túsingen pende tirligin jalǵastyra beretini anyq. Bir-birinen 700 shaqyrymda, bir mezette,juma kúni dúnıeden ozǵan, asyl jandary anasy Kúlnar Qutjanqyzy men jan-jary Baqytty Ǵubaıdollaqyzynyń rýhtaryna kóńildegi shermende oıyn bylaı tarqatqan edi:

San qyzyqta birlese saırandaǵan,

Jazdar ótti jadyrap jaırańdaǵan.

Bir-aq sátte toqtatqan eki ómirdi,

Qudyreti Qudaıdyń qaıran maǵan.

Asyl jandar, jalǵannan damyldasyn,

Jumaq tóri ózderin qabyldasyn.

Urpaqtary úzdirmeı duǵalaryn,

Meıir-nurǵa toltyrar qabir basyn.

Kópbolsyn Ábdikeshulynyń otbasynda – balalary abzal ákeden, asyl anadan ulaǵatty tárbıe kórgen, Allasy aýzynda, namazy oqýly, Jaratqandy bir sát umytpaıtyn jastar ósip keledi. Uly Syrymnyń qaltafonynyń statýs qos anasy-ájesiKúlnardyń, óz anasy Baqyttynyń júzderinen meıirim nury tógilip, kópti kórgen keıýananyń, kelininiń basyna aq jaýlyq-oramal salyp jatqan sáti beınelengen. Syrymǵa kelgen árbir jaqsy habar analardan jetkendeı ádemi áser qaldyrady eken. Saǵynyshty perzentiniń júregine nur quıyp turǵandaı.

Biz de, osynaý mereıli jetpis jasynda, abzal, aqjúrek azamat Kópbolsyn Ábdikeshulyna, otbasyna barlyq jaqsylyqty tileımiz.

 

О́mirzaq OZǴANBAEV,

tarıh ǵylymdarynyń doktory,

 professor

Sońǵy jańalyqtar

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar