Qazaqstan • 13 Aqpan, 2020

2019 jyly Túrkistan oblysynyń damýy: ekonomıkasy, jumyspen qamtý, týrızmi

85 retkórsetildi

Túrkistan oblysy 2018 jyly 19 maýsymda Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ataýyn ózgertý nátıjesinde paıda boldy. Túrkistan oblysynyń ortalyǵy Túrkistan qalasy boldy, Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev atap ótkendeı, Túrkistan ǵasyrlar boıy Qazaq handyǵynyń, jalpy búkil túrki dúnıesiniń saıası jáne rýhanı ómiriniń ózegi boldy. О́ńirdiń búgin qalaı damyp jatqany jáne 2019 jyly áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń negizgi qorytyndylary týraly aıtyldy. Bul týraly Premer-Mınıstrdiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Túrkistan oblysy Qazaqstannyń ońtústiginde ornalasqan. О́ńir aýmaǵy — 116,1 myń km2. Oblysta oblystyq mańyzy bar 3 qala, 13 aýdan, 836 eldi meken, 177 kent jáne aýyldyq okrýgter bar. 2019 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy málimetter boıynsha oblysta 2 mln astam adam turady. 

О́ńirdiń basty maqtanyshy ári jaýhary — Túrkistan qalasy túrki dúnıesiniń rýhanı astanasy, onyń baı tarıhy, zor bolashaǵy bar. Qala Uly Jibek jolynyń dál ortasynda ornalasqan. 

Búginde óńirde qym-qýat tirshilik qarqyndy júrýde: aýqymdy qurylys jumystary júrgizilýde, ınfraqurylym jyldam damyp jatyr, saýda salasy damýda. Oblys zor múmkindikter óńiri retinde tanyldy. Shynymen de, oblystyń ekonomıkalyq damý áleýeti óte zor. 

О́ńirde jumystar tórt asa mańyzdy baǵyt boıynsha júrgizilýde: shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytý, ınvetsısııalar tartý, eksportty ulǵaıtý, týrıstik áleýetti aýqymdy júzege asyrý. 

ShOB — óńir ekonomıkasyn damytýdyń negizgi draıveri 

Shaǵyn, onyń ishinde mıkrobıznes Túrkistan oblysynyń ǵana emes, búkil eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası ómirinde mańyzdy ról atqarady. Shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytý boıynsha naqty mindetter men maqsattardy QR Prezıdenti Q. Toqaev «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» Joldaýynda qoıdy. Túrkistan oblysynyń ákimdiginde atap ótkendeı, qazirgi kezde óńirde shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytý, ákimshilik kedergilerdi joıý, bıznes júrgizý rásimderin jeńildetý úshin qajetti jaǵdaılar jasaý boıynsha jumystar atqarylýda. Qabyldanǵan sharalardyń nátıjesinde, oblys ShOB sýbektileriniń sany jaǵynan kóshbasshylar qataryna endi — oblysta 141,9 myń kásipker jumys isteıdi (2020 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha). Bir jyl ishinde olardyń sany 8,5%-ǵa artqan.

Shaǵyn jáne orta kásipkerlik sýbektileri 2019 jyly qańtar-qyrkúıek aılarynda 449,3 mlrd teńgege nemese 2018 jyldyń tıisti kezeńine 132,8%-ǵa ónimder (taýarlar men qyzmetter) óndirgen. 

Kásipkerlikti damytý asa mańyzdy áleýmettik máseleni sheshkenin aıta ketken jón — óńirde jańa jumys oryndary ashyldy. Shaǵyn jáne orta kásipkerlikte jumyspen qamtylǵandar sany 2019 jylǵy 1 qazandaǵy jaǵdaı boıynsha 214,8 myń adamdy qurady, bul 2018 jylǵy tıisti kezeńniń deńgeıinen 7,2%-ǵa artyq. 

Túrkistan oblysynda kásipkerlikti damytý úshin «Bıznestiń jol kartasy-2020», «Eńbek», AО́K damytý, jas mamandardy qoldaýdyń «Jas kásipker» memlekettik baǵdarlamalary jáne «Kásipker Ana» kópbalaly otbasylardy jeńildikpen qarjylandyrý baǵdarlamasy iske asyrylýda. Sonymen qatar 2019 jyly «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» jańa jeńildikti nesıelendirý baǵdarlamasy iske qosyldy. 

Oblystyń ınvestısııalyq tartymdylyǵyn arttyrý sharalary 

Túrkistan oblysy kóptegen sheteldik ınvestorlar úshin tartymdy. О́ńirdiń negizgi artyqshylyqtary — geografııalyq tıimdi ornalasýy jáne logıstıka, «Batys Eýropa – Batys Qytaı» avtomagıstraliniń bolýy, tabıǵı resýrstarynyń moldyǵy, adam kapıtaly jáne eńbekaqy tóleýde shyǵyndardyń tómen bolýy, AО́K jáne týrızmniń damýynyń joǵary áleýeti.

Túrkistan oblysynyń aýmaǵynda daıyn ınfraqurylymy men ınvestısııalyq artyqshylyqtar berý múmkindigi bar alańdar bar. Olar «Túrkistan» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy jáne aýdandardaǵy ındýstrııalyq aımaqtar. Úderiske barlyq múddeli qatysýshylardyń jumysyn shoǵyrlandyrý maqsatynda Jańa «Investısııalarmen jumys arhıtektýrasyn» qurý boıynsha jumystar júrgizilýde. Máselen, oblysta «TURKISTAN INVEST» arnaıy ınvestısııalyq kompanııasy jumys isteıdi, onda 24/7 rejıminde jobanyń barlyq kezeńinde súıemeldeýmen «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha ınvestorlarǵa barlyq tolyq qyzmet túrleri kórsetiledi. Sonymen qatar biryńǵaı aqparattyq portaldy qurý boıynsha jumystar júrgizilýde, onda óńirdiń áleýeti týraly aqparat pen bos jer telimderi men qajetti ınfraqurylymnyń bolýy kórsetilgen ınteraktıvti ınvestısııalyq karta jarııalanady. Sonymen qatar, oblys ákimdigi «Invest House» qurý máselesin pysyqtap jatyr, onyń alańynda ınvestorlardyń kelýin jeńildetýi tıis barlyq uıymdar ornalastyrylatyn bolady. 

Atqarlyǵan jumystardyń nátıjesinde 2019 jyly tolyq baǵalaýdy eskerýmen negizgi kapıtalǵa ınvestısııalardyń jalpy kólemi 441,2 mlrd teńgeni qurady, bul ótken jyldyń uqsas kezeńimen salystyrǵanda 38,5%-ǵa artyq. 

Memlekettik bıýdjet qarajaty 198,5 mlrd teńgeni qurady, úlesi – 45%, óz qarajaty – 199,2 mlrd teńge, úlesi – 45,1%. Zaım qarajatynyń úlesi Dolıa 9,9%, nemese 43,5 mlrd teńgeni qurady.

Investısııalar salýda basymdyqty salalar ónerkásip, jyljymaıtyn múlikpen operasııalar, sondaı-aq aýyl, orman jáne balyq sharýashylyǵy boldy, ınvestısııalardyń jalpy kólemindegi olardyń úlesi tıisinshe 34%, 16,6% jáne 12,6% qurady. 

О́ńirdiń týrıstik áleýetin damytý

Tarıhı týrızmniń altyn besigine aınalǵan Túrkistan, otandyq ta, sheteldik te týrısterdiń arasynda asa tanymal. Oblysta týrızmniń áleýeti asa zor. Ejelden rýhanı astana retinde sanalyp kelgen Túrkistan jylyna bir mıllıonnan astam týrısti qabyldaýǵa qaýqarly. 

Túrkistanda qalalyqtar men qala qonaqtary úshin oıyn-saýyq ortalyqtary, zamanaý qonaq úıler, tarıhı-mádenı ortalyqtar, drama teatry, meıramhanalar, Saltanat úıleri, akvapark, sport nysandary, bazarlar men sýpermarketter bar. Qala týrısterge sapaly qyzmet túrlerin usyna alady deýge bolady. Oblysta ornalasqan jáne IýNESKO-nyń mádenı muralar tizimine engen Qoja Ahmet Iаssaýı kesenesi, Otyrar aýdanynda ornalasqan ejelgi qalalar Otyrar men Saýran, Arystan bab kesenesi, Báıdibek ata, Domalaq ana keseneleri, Báıdibek aýdanyndaǵy Aqmeshit úńgiri, Túlkibas aýdanynyń teńdessiz tabıǵaty, Aqsý-Jabaǵyly, Qarataý qoryqtary, Saıram-О́gem memlekettik ulttyq tabıǵı parki saıahatshylardy ásemdigimen tamsandyrady. 

Túrkistanǵa oblys ortalyǵy mártebesin berý el tarıhynyń jańa paraǵy boldy. 

Qazaqstan Respýblıkasynda 2023 jylǵa deıin týrıstik ındýstrııany damytýdyń Memlekettik baǵdarlamasynyń jobasyna sáıkes, oblys «Uly Jibek jolyn jańǵyrtý» klasterine engizilgen. Túrkistan qalasy klasterdiń negizgi nysany retinde aıqyndalǵan. Oblysqa keletin týrıster aǵymy jyldan-jylǵa arta túsýde. 

Túrkistan oblysynda ónerkásiptik ónim óndirisi ósti 

Túrkistan oblysynda ónerkásiptik ónim kólemi 2019 jyly 500 mlrd teńgeni qurady. Onyń ishinde 245 mlrd teńge óńdeý ónerkásibine tıesili. О́ńdeý ónerkásibiniń kórsetkishteri tamaq ónimderi óndirý, jeńil jáne hımııa ónerkásibi, mashına jasaý, farmasevtıka óndirisi jáne basqa da beımetall mıneral ónimder óndirisi tárizdi salalarda artty. 

Oblys ákimdiginen habarlaǵandaı, ónerkásiptik óndiristiń ósý qarqynyn arttyrý maqsatynda 2019 jyly kásipkerlikti qoldaý boıynsha nátıjeli jumystar júrgizildi. 2019 jyly Indýstrııalyq-ınnovasııalyq damý memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 22 mlrd teńge bólindi. Barlyǵy 800-den asa jumys orny quryldy. 2020 jylǵa qaraı taǵy 11 jobany iske asyrý kózdelgen. 

Úkimet memlekettik sektor satyp alýlarynda jergilikti kontent úlesin arttyrýdy tapsyrdy. Osyǵan baılanysty «qarapaıym zattar ekonomıkasy» salasynda taýarlardy satyp alýda jergilikti qamtý úlesiniń nysanaly kórsetkishterin memlekettik uıymdar ótken jyly birshama arttyryldy. Atap aıtqanda, jeńil ónerkásip taýarlary 60 %, jıhaz — 62 %, qurylys materıaldary — 67%, azyq-túlik ónimderi — 85% oryndaldy. Sońǵy baǵyt boıynsha Túrkistan oblysynyń kórsetkishteri elimiz boıynsha birinshi orynda. 

Elektrmen qamtý, gaz berý, bý men aýany kondısııalaý kólemi 27 mlrd teńgeni qurady, naqty kólem ındeksi 108,7% qurady, «sýmen qamtý, káriz júıesi, qaldyqtardy jınaý jáne bólýdi baqylaý» salasynda jumys kólemi 6,9 mlrd teńgeni nemese 132,9% qurady. 

Asa mańyzdy ónim túrlerinen munaı ónimderiniń óndirisi ulǵaıdy — 9,4% (250,7 myń tonna), maqta talshyǵy óndirisi — 4,4% (72,2 myń tonna), elektr qýaty — 30,2% (512,6 mln kVt/saǵat) ulǵaıdy.

Túrkistan oblysy — AО́K ónimderin óndirýshiler sany jaǵynan kósh basynda 

Aýyl sharýashylyǵy jalpy ónimderiniń kólemi 629,8 mlrd teńgeni qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńinen 4,7% artyq. Onyń ishinde ósimdik sharýashylyǵy ónimderi tıisinshe 355,3 mlrd teńge (105,7%), mal sharýashylyǵy ónimderi — 271,4 mlrd teńge (103,6%).

Oblystaǵy barlyq sanattaǵy sharýashylyqtarda 230,1 myń tonna et ótkizildi (tiri salmaǵynda), 722 myń tonna sút, 188,4 mln dana jumyrtqa óndirildi. 

2020 jylǵy 1 qańtardjaǵy jaǵdaı boıynsha sharýashylyqtardyń barlyq sanattarynda iri qara mal basy 1 052,9 myń basty qurady nemese ótken jyldyń sáıkes kezeńine 105,9%, qoı men eshki — 4 290,6 myń bas nemese 105,1%, jylqy — 346,4 myń bas nemese 108,2%, túıe — 30,3 myń bas nemese 108,5%.

2020 jyldyń qańtar aıynda Qazaqstanda aýyl sharýashylyǵy ónimderin óndirýshiler retinde 17,4 myń zańdy tulǵa, fılıaldar men ókildikter tirkeldi. Bul rette jumys isteıtin zańdy tulǵalardyń, fılıaldar men ókildikterdiń eń kóp sany Túrkistan oblysynda jumys isteıdi. Oblysqa sonymen qatar jumys istep turǵan sharýa qojalyqtary men fermerlik sharýashylyqtardyń eń kóp shoǵyrlanýy tán. 

Túrkistan qalasy qalaı salynyp jatyr?

Búginde Túrkistanda qurylystar qarqyndy júrgizilýde. Tek 2019 jyly 9 nysan salyndy — oblys ákimdiginiń, kelý ortalyǵynyń, Neke saraıynyń, Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵynyń ǵımarattary, Amfıteatr, Mýzykaly fontan, Mýzyka mektebi, Olımpıada rezervi mektebi, Shyǵys monshasy.

Qazir Túrkistan qalasynyń ákimshilik-iskerlik jáne rýhanı-mádenı ortalyqtarynda 15 mádenı-áleýmettik nysannyń qurylysy júrgizilýde, olar osy jyldyń sońyna deıin aıaqtalady. 

Ákimshilik-iskerlik ortalyqta 8 nysan bar — basseıni bar Sport saraıy, 7000 orynǵa shaqtalǵan stadıon, Oqýshylar saraıy, Departamentter úıi, Basqarmalar úıi, Kongress holl, Sıfrlyq ofıs, attraksıondary bar saıabaq.

Rýhanı-mádenı ortalyqta 7 nysan bar — Q. A. Iаssaýı kesenesi, «Uly Dala» ortalyǵy, Qolónershiler ortalyǵy, ǵylymı-ámbebap kitaphana, Drama teatry, Tuńǵysh Prezıdent saıabaǵy, Arbat.

Investısııalar esebinen «Rixos», «Hampton by hilton», «Nur-Álem», fıtnes ortalyǵy, bes myń adamǵa shaqtalǵan meshit qurylysy júrgizilýde (bul qurylystar 2020 jyly aıaqtalady). 

Rýhanı-mádenı ortalyqta «Kerýen Saraı» qurylys bastaldy. Q.A. Iаssaýı kesenesiniń býferlik aımaǵynda abattandyrýdy aıaqtaý kózdelýde. Sonymen qatar, kólemi — 20 ga sozylatyn B. Sattarhanov dańǵyly boıymen ótetin saıabaq qurylysy jáne ákimshilik-iskerlik ortalyqtaǵy gúlzardyń jalǵasy aıaqtalady.

Túrkistanda shamamen 6 myń páter paıdalanýǵa berildi 

Qurylys jumystarynyń kólemi 182,1 mlrd teńgeni qurady, bul 2019 jyldyń sáıkes kezeńindegi kórsetkishten 129,1%-ǵa artyq.

Turǵyn úı qurylysyn damytýǵa 69,4 mlrd teńge ınvestısııa baǵyttaldy, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 99,8%-ǵa artyq.

2019 jyly Túrkistan oblysy boıynsha qarjylandyrýdyń barlyq kózderi esebinen 620,4 myń sharshy metr nemese 5879 páter paıdalanýǵa berildi, bul aldyńǵy jyldyń sáıkes kezeńindegi kórsetkishten 160%-ǵa artyq. Onyń ishinde: jeke turǵyn úı — 2737 páter, kóp qabatty turǵyn úı — 3142 páter.

2020 jyldyń 1 qańtaryndaǵy jaǵdaı boıynsha Túrkistan oblysy boıynsha turǵyn úıge muqtaj kezekte turǵandar sany 37 084 adamdy quraıdy.

2019 jyly memlekettik bıýdjet esebinen jalpy aýdany 231 myń sharshy metr 64 turǵyn úı nemese 3 413 páter qurylysy júrgizildi. Jyl qorytyndysy boıynsha 46 turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Jergilikti atqarýshy organdarda kezekte turǵan 2 432 otbasy turǵyn úımen qamtamasyz etildi.

«Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda ótken jyly Túrkistan oblysynda 550,6 myń sharshy metr turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý josparlanǵan. Jyl qorytyndysy boıynsha 620,4 myń sharshy metr turǵyn úı nemese 5846 páter paıdalanýǵa berildi.

5846 páterdiń 176-y qyzmettik turǵyn úı, 2432 – jaldamaly, 2737 – jeke turǵyn úıler jáne 501-i jeke qurylys salýshylarǵa tıesili. Sonyń nátıjesinde jyl basyna belgilengen jospar 129%-dan astamǵa oryndaldy.

Sonymen qatar bıyl memlekettik bıýdjet esebinen satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úı qoryn qurý boıynsha Túrkistan oblysynda 64 turǵyn úı, jyl sońyna deıin 44 turǵyn úı paıdalanýǵa beriledi dep kútilýde.

Sonymen qatar, ótken jyldan bastap oblysta memlekettik bıýdjet qarajaty esebinen jalpy somasy 5,6 mlrd teńgege 48, 72 jáne 84 páterlik 24 oblıgasııalyq 7 qabatty turǵyn úılerdiń qurylysy jalǵasýda.

Sondaı-aq «Túrkistan» ÁKK arqyly 47 turǵyn úıdiń qurylysy júrgizilýde. Jeke qurylys salýshylar arqyly 3286 páterlik 65 turǵyn úı qurylysy jalǵasýda.

Túrkistan oblysynda jumyssyzdyq deńgeıi jyl saıyn azaıyp keledi

1

2019 jylǵy III toqsanda oblystyń ekonomıkalyq belsendi halqynyń sany 796,9 myń adamdy, jumyssyzdar sany — 40,4 myń adamdy, jalpy jumyssyzdyq deńgeıi — 5,1% qurady.

Túrkistan oblysy boıynsha jumyssyzdyq deńgeıi jyl saıyn 0,1%-ǵa (2018 jyly – 5,2%, 2019 jyldyń 3 toqsanynyń qorytyndysy boıynsha – 5,1%) tómendeýde. «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda jumyssyzdyq deńgeıin azaıtý maqsatynda 2019 jyly 95 980 adam jumysqa ornalastyrý sharalarymen qamtyldy, ekonomıkanyń túrli salalarynda shamamen 25 myń jańa jumys orny ashyldy.

Baǵdarlamanyń «Baǵdarlamaǵa qatysýshylardy tehnıkalyq jáne kásiptik bilimmen jáne qysqa merzimdi kásiptik oqytýmen qamtamasyz etý» birinshi baǵyty aıasynda 9 143 adamdy jiberý josparlanǵan. 9-11 synyp mektep bitirýshileri, kásiptik bilimi joq jáne oqý oryndaryna túspegen azamattar arasynan 3 401 adam tehnıkalyq jáne kásiptik oqytýmen qamtylatyn bolady (oqý merzimi 2,5 jyl), is júzinde 3401 adam (100%) baǵyttaldy. Qysqa merzimdi oqytý kýrstaryna 5 742 adamdy jiberý josparlanǵan, naqty 5 746 adam jiberildi (100%).

«Jappaı kásipkerlikti damytý» ekinshi baǵyty boıynsha 11 412 adamdy qamtý josparlanǵan, onyń ishinde:

Bıznes-Bastaý jobasy aıasynda kásipkerlik negizderi boıynsha 1320 adamdy oqytý, 2 065 adam jiberildi, 1 914 adam oqýdy aıaqtap, sertıfıkat aldy (156,4%).

2000 adamǵa mıkrokredıt berý, 1859 adamǵa mıkrokredıt berildi.

7 892 adamǵa granttar berý josparlandy, is júzinde 7 903 grant (100,1%) berildi;

qarjy uıymdarynyń qarajaty esebinen 200 adamǵa nesıe berý, 1160 adam mıkrokredıt aldy.

«Halyqty jumyspen qamtýǵa járdemdesý jáne eńbek resýrstarynyń mobıldiligin arttyrý arqyly eńbek naryǵyn damytý» 3 baǵyty sheńberinde 59 048 adamdy jumysqa ornalastyrý sharalarymen qamtý josparlanýda.

2020 jyldyń 1 qańtaryndaǵy jaǵdaı boıynsha 73 846 adamǵa jumysqa ornalastyrý sharalary kórsetildi, onyń ishinde:

54 463 adam turaqty jumysqa ornalastyryldy;

jańadan qurylyp jatqan jumys oryndaryna 2573 adam jumysqa ornalastyryldy;

áleýmettik jumys oryndaryna 4431 adam jiberildi;

jastar tájirıbesine 6783 adam jiberildi;

qoǵamdyq jumystarǵa 5596 adam jiberildi.

2019 jyldyń 3 toqsanynyń qorytyndysy boıynsha júrgizilgen jumystardyń nátıjesinde:

jumyssyzdyq deńgeıi – 5,1%; 

jastardyń jumyssyzdyq deńgeıi – 4,2%;

áıelderdiń jumyssyzdyq deńgeıi – 7% qurady.

2020 jyldyń 1 qańtaryndaǵy jaǵdaı boıynsha 29248 jumys orny quryldy, onyń ishinde:

«Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda 1094 jumys orny;

«Nurly jol» baǵdarlamasy aıasynda 294 jumys orny;

Indýstrııalyq-ınnovasııalyq damý baǵdarlamasy aıasynda 1210 jumys orny;

«Bıznestiń jol kartasy 2020» baǵdarlamasy aıasynda 290 jumys orny;

«Aýmaqtardy damytý» baǵdarlamasy boıynsha 4630 jumys orny;

«О́ńirlerdi 2020 jylǵa deıin damytý» baǵdarlamasy boıynsha 2418 jumys orny;

«2019 jylǵa deıin bilim men ǵylymdy damytý» baǵdarlamasy boıynsha 1476 jumys orny;

memlekettik, salalyq baǵdarlamalar sheńberinde 14908 jumys orny ashyldy.

Qurylǵan jumys oryndarynyń ishinen Jumyspen qamtý ortalyqtary arqyly 2573 adam jumysqa ornalastyryldy.

Túrkistan oblysynyń medısınalyq uıymdary MÁMS júıesinde jumys isteýge tıisti deńgeıde daıyn

2019 jyly 9 densaýlyq saqtaý nysanynyń qurylysyna bıýdjetten 6,1 mlrd teńge qarastyrylǵan, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjetten — 5 mlrd teńge, oblystyq bıýdjetten — 1,1 mlrd teńge.

Materıaldyq-tehnıkalyq bazany nyǵaıtýǵa 7,6 mlrd teńge qarastyrylǵan.

Memlekettik densaýlyq saqtaý mekemeleriniń jelisi 788 obektini qamtıdy,onyń ishinde: aýrýhanalar – 31, ambýlatorııalyq-emhanalyq mekemeler, medısınalyq pýnktter, feldsherlik-ambýlatorııalyq pýnktter, basqa da uıymdar – 757. 

Osy jyldyń 1 qańtarynan bastap kepildik berilgen tegin medısınalyq qyzmet kórsetýdiń jańa júıesi jáne mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrýdyń jańa paketi kúshine endi. Jarnalarda aıyrmashylyqtar bolýy múmkin, degenmen árbir saqtandyrylǵan adam ózi múddeli medısınalyq kómek kólemin alady. MÁMS aıasynda halyqty medısınalyq qyzmettermen qamtý búkil el boıynsha 95%-dan asatyn bolady dep boljanǵan (MÁMS engizý úshin usynylǵan shekti deńgeı keminde 80% bolady).

Túrkistan óńirinde bul qamtý halyqtyń 91,6%-yn quraıdy. Oblysta 114 densaýlyq saqtaý nysany tirkelgen. «ÁMSQ» KEAQ-nyń Túrkistan oblysyndaǵy fılıaly 2019 jyly 75 jetkizýshimen, onyń ishinde 40 memlekettik (51,3%) jáne 35 jeke menshik uıymdarmen (48,7%) kelisimsharttar jasasty. Búgingi tańda MÁMS-ke azamattardyń jarnalaryn qabyldaý fýnksııasy bar ózine-ózi qyzmet kórsetý termınaldary Báıdibek, Túlkibas, Saryaǵash, Leńgir, Abaı, Arys, Kentaý, Ordabasy, Sozaq, Asyqata, Myrzakent, Qazyǵurt, Shardara, Atakent, Jetisaı, Tólebı aýdandarynyń aýrýhanalarynda jáne Túrkistan, Kentaý, Leńgir qalalyq emhanalarynda ornatylǵan. Qalalyq jáne aýdandyq deńgeıdegi medısınalyq uıymdar 100% ınternetpen qamtamasyz etilgen, sıfrlandyrýmen tolyq qamtamasyz etilýi baıqalady. Qazirgi ýaqytta oblysta 3 medısınalyq aqparattyq júıe (DAMÝMED, QAZMEDINFORM, kómek) jumys isteıdi.

О́ńirde azamattardyń áleýmettik qorǵalmaǵan sanattaryn turaqty jumysqa tartýǵa kóp kóńil bólinedi. Sonymen qatar Memleket basshysynyń ókimine sáıkes óńirdegi 5300 dárigerdiń jalaqysy 30%-ǵa, al 18 myńnan astam orta býyn mamandarynyń jalaqysy 20%-ǵa artty.

2019 jyly 8 densaýlyq saqtaý nysanynyń qurylysy aıaqtalyp, paıdalanýǵa berildi (tapsyrys berýshi – oblystyq qurylys basqarmasy): Jetisaı aýdanynda bir aýysymda 500 adam qabyldaıtyn Jetisaı qalalyq emhanasy. Maqtaral aýdany Atakent kentinde bir aýysymda 250 adam qabyldaıtyn aýdandyq emhana. Maqtaaral aýdany Myrzakent kentinde bir aýysymda 250 adam qabyldaıtyn aýdandyq emhana. Kentaý qalasynda aýysymyna 500 adam qabyldaıtyn qalalyq emhana. Saıram aýdany Aqsýkent aýylynda bir aýysymda 500 adam qabyldaıtyn aýdandyq emhana. Túrkistan qalasyndaǵy №3 oblystyq perınataldyq ortalyq ǵımaratyna japsarlas 150 tósek oryndyq ǵımarat qurylysy. Saryaǵash aýdany Qyzyljar aýyldyq okrýgindegi «Qyzyljar» dárigerlik ambýlatorııasynyń qurylysy. Saryaǵash aýdany Derbisek aýyldyq okrýgi, Qaratóbe aýylynda aýyldyq emhana qurylysy.

«Kadrlardyń biliktiligin arttyrý jáne qaıta daıarlaý» baǵdarlamasy boıynsha 2587 maman biliktilikti arttyrýdan ótti, onyń ishinde 149 maman sheteldik klınıkalarda (Novosıbırsk, Máskeý, Túrkııa) taǵylymdamadan ótti.

Inklıýzıvtilikke basa kóńil bólý

1 jastan 6 jasqa deıingi balalardy mektepke deıingi bilimmen qamtý 96,4%-dy quraıdy, 3 jastan 6 jasqa deıingi balalardy qamtý 100% quraıdy.

Oblysta 481,3 myń oqýshy kontıngenti bar 899 jalpy bilim beretin mektep jumys isteıdi. Onyń ishinde 899 mektep telefondandyrylǵan jáne Internet jelisine qosylǵan. 899 mektepte 2 675 ınteraktıvti taqta ornatyldy. Mektepterde 42,8 myń birlik kompıýterlik tehnıka bar nemese 1 kompıýterge orta eseppen 10,5 oqýshydan keledi.

2020 jyly 13 870 oqýshy ornyna arnalǵan 47 bilim berý obektileriniń qurylysyna memlekettik bıýdjetten 11,5 mlrd teńge bólinip, jyl sońyna deıin 4 570 oqýshy ornyna arnalǵan 12 bilim berý obektileriniń qurylysyn paıdalanýǵa tapsyrý josparlanýda. 

Osy qurylys esebinen ǵımaraty apatty jaǵdaıda bolyp kelgen eki mekteptiń jáne úsh aýysymda bilim berip kelgen bir mekteptiń máselesi sheshiledi.

Qalǵan, ǵımaraty apatty jaǵdaıdaǵy 5 mekteptiń jáne úsh aýysymda bilim berip kelegen 4 mekteptiń máseleleri 2021-2023 jyldar aralyǵynda tolyǵymen sheshiletin bolady.

Túrkistan pedagogtarynyń josparynda ınklıýzıvti bilim berý júıesin retteý kózdelgen. 2019 jyldyń qarasha aıynda Túrkistan qalasynda ınklıýzıvti bilim berýdiń resýrstyq ortalyǵy ashyldy. Jańa ortalyqta erekshe balalar men olardyń otbasylaryna barlyq jaǵdaı jasalǵan. Munda olar defektolog, psıholog, logoped, fızıoterapevt, massaj jasaýshy, tıflopedagog sekildi mamandardyń bilikti kómegin ala alady. Qyzmetter balalarǵa jáne olardyń otbasylaryna turǵylyqty jeri boıynsha tegin kórsetiledi. Erekshe bilim berý qajettiligi bar 300-den astam bala sala mamandary komandasynyń joǵary bilikti kómegin ala alady.

Sońǵy jańalyqtar

Koronavırýs: Shymkentte 12-jaǵdaı tirkeldi

Koronavırýs • Búgin, 11:11

Til saıasatyna reforma kerek pe?

Suhbat • Búgin, 10:45

Petropavl: 16 jastaǵy boıjetken ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 10:28

Elimizde indet juqtyrǵandar sany 500-ge jetti

Koronavırýs • Búgin, 09:19

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar