100 • 07 Sáýir, 2020

«Sosıalıstik Qazaqstan» gazeti: Qajymuqan Muńaıtpasov

89 retkórsetildi

Búgin Qajymuqan Muńaıtpasulynyń týǵan kúni. Orasan kúshtiń ıesi, kúrestiń birneshe túrinen álem chempıony atanǵan tuńǵysh qazaq alyby. Teńdessiz ónerimen jer sharyn aralaǵan, 54 memlekette kúreske túsip, 48 medal oljalaǵan Qajymuqandaı myqty XX ǵasyrdyń basynda túrki halyqtarynyń ishinde qazaqta ǵana boldy. 1948 jyly «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetine Qajymuqan Muńaıtpasov týraly shyqqan maqalany nazarlaryńyzǵa usynamyz. 

Fransýzsha kúreste san ret dúnıe júziniń jáne Evropanyń chempıony ataǵyn alǵan asqan sportshy-palýan Qajymuqan Muńaıtpasov 77 jasynda qaıtys boldy.

Qajymuqan Aqmola oblysynda kedeı semıada týdy. Ol jas kezinde jetim qalyp, jastyq ómiri aýyr jaǵdaıda ótti. 9 jasynan 20 jasyna deıin baılardyń jalshylyǵynda boldy.

Jaratylysynan erekshe kúshti týǵan Qajymuqan jas kezinde-aq kúreske áýestendi. Alǵashqy ret 1895 jyly Kıev qalasynda fransýzsha kúreste dúnıejúzilik birinshi oryn alý úshin kúresti. Bul kúreste jeńip shyǵyp, dúnıe júziniń chempıony ataǵyn aldy.

Onan keıingi kúresterinde Qajymuqan talaı ret dúnıe júziniń jáne Eýropanyń chempıony degen ataqqa ıe boldy, birde-bir ret jyǵylmaı, Rossııa sportshylarynyń batyrlyq kúshi men sheber­liginiń dańqyn búkil dúnıe júzine jaıdy.

1904 jáne 1905 jyldarda Harbın qalasynda bolǵan sambo kúresinde Japonııanyń chempıony Sarkındi jyqty.

1906 jyly Qajymuqan Berlın qalasynda Evropanyń chempıony, nemis palýany Ton-Konetti jyǵyp, Evropada birinshi oryn aldy.

1910 jyly Berlınde dúnıejúziniń chempıony Kans-Kaýndi jyǵyp, dúnıejúzilik birinshi birinshi oryn aldy.

1913 jáne 1916 jyldarda Parıjda dúnıe júziniń chempıony Stýr-Mentany jyǵyp, bul joly da dúnıejúzilik birinshi orynǵa ıe boldy.

Qazaqtyń ataqty palýany óz ómiriniń 56 jylyn fızkýltýra men sportqa arnady. Qajymuqan óz basynyń tabystaryn jáne orasan mol tehnıkalyq sport tájirıbesin tózimdilikpen jas urpaqqa úıre­tip keldi.

Halyqaralyq sport maıdanyndaǵy úzdik jeńisteri úshin Qajy­muqan 48 ret altyn jáne kúmis medaldarmen nagradtalǵan.

Qajymuqan óz Otanynyń jalyndy patrıoty edi. Azamat soǵysynyń aýyr jyldarynda ol qolyna qarý alyp, óz halqynyń baǵyty úshin kúresti, ol kezde býyny qatpaǵan jas sovet ókimetin aq gvardeısevter bandalarynan, Kolchak jáne alashorda bandalarynan qorǵasty.

Gıtlershil Germanııaǵa qarsy Sovet halqynyń Uly Otan soǵysy jyldarynda Qajymuqan óziniń jınaǵan qarjysyn Joǵarǵy bas komandovanıeniń qaramaǵyna samolet jasaýǵa berdi, munyń úshin Stalın joldastyń ózinen alǵys aldy.

Qazaq Respýblıkasynyń 25 jyldyǵynda sovet úkimeti Qajy­muqandy «Qurmet belgisi» ordenimen nagradtady.
Jalyndy patrıot, asqan sportshy Qajymuqannyń jarqyn beı­nesi máńgi umytylmaıdy.

 

Qazaq SSR Mınıstrler Soveti janyndaǵy
fızkýltýra jáne sport isteri jónindegi komıteti.

«Sosıalıstik Qazaqstan», 20 avgýst, 1948 jyl

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada 3 adam sýǵa ketti

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar