Abaı • 18 Aqpan, 2020

«Sosıalıstik Qazaqstan» gazeti: Uly syılyq alǵan shyǵarma

81 retkórsetildi

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń 100 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan jańa aıdardyń kezekti materıalyn nazarlaryńyzǵa usynamyz. Stalındik syılyqtyń laýreaty M.Áýezovtiń «Abaı» romany 1948 jyly «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetiniń №78 sanyna shyqqan.

Sovet halqynyń kommýnızm úshin kúresiniń eń ótkir quralynyń biri – sovet kórkem ádebıeti. Bizdiń elimizde ádebıet – sosıalıstik qurylystyń beldi salasy. Bolshevıkter partııasy, sovet úkimeti, kósemimiz I.V.Stalın sovet ádebıetiniń alǵa basqan ár adymyna erekshe mán berip otyr. Ádebıetimizdiń ótken jyldaǵy tabysy tarazyǵa tartyldy. Bir top sovet jazýshylarynyń tamasha shyǵarmalaryna Stalındik syılyq berildi. Sonyń biri ádebıetimizdiń kórnekti qaıratkeri jazýshy Muhtar Áýezovtiń «Abaı» romany birinshi dárejeli Stalındik syılyq aldy. Bul syılyq – túri ulttyq mazmuny sosıalıstik qazaq ádebıetine berilgen baǵa.

M.Áýezovtiń «Abaı» romany qazaq sovet ádebıetiniń ǵana tabysy emes, búkil adam balasynyń uzaq tarıhynda jasalǵan progresshil mádenıettiń bıik shyńy – ozyq ıdeıaly sovet ádebıetiniń maqtanyshy.

Abaı taqyrybymen M.Áýezov kóp jyldar boıy úzbeı shuǵyl­dandy. Danyshpan Abaıdyń eńbekterin, oqýshy jurtshy­lyǵymyzǵa jetkizýge M.Áýezov joldastyń eńbegi zor. Bul jóninde ol ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgize otyryp, kórkem ádebıet pen ıskýsstvo salasynda uly aqynnyń obrazyn jasaý isine uzaq ýaqytyn arnady. Abaı týraly lıbretto, kınossenarıı, drama jazdy. Osyndaı bar jaqtan keń qamtýmen kelip jazýshy «Abaı» romanyn týdyrdy.

«Abaı» romany HIH ǵasyrdyń ekinshi jarymynan bylaı qaraı qazaq eńbekshileriniń uly orys halqynyń progresshil mádenıetiniń yqpalyna tartyla bastaǵan alǵashqy adymyn, sol jańalyqtyń qaınar bulaǵyn tapqan tamasha qaıratkerlerimizdiń biri – ataqty aqyn Abaıdyń dáýirin oqýshynyń aldyna jaıyp salady.

«Abaı» – tarıhı roman. Shyǵarmada eski aýyldyń ishki-tysqy ómiri tarıhı shyndyq sheńberinde ashylady. Qazaq dalasynda feodaldyq qoǵamnyń surqııa zańdary ábden bekigen dáýirde, sol zańdardy júzege asyrýshylardyń jan túrshigerlik áreketteri qazadaı qataldyqpen júrgizilip jatqan dáýirde ómir súrgen Abaı­dyń aqyndyq jolynyń, aǵartýshylyq jáne gýmanıstik ıdeıalarynyń satylap ósýin roman aqynnyń shıelenisken sansyz oqıǵaǵa belsene aralasý arqyly tanytady. Abaı ómir ádiletsizdigine ishteı narazy bolyp tomaǵa-tuıyq otyryp qalmaı, ómir shyndyǵynyń syryn ashýǵa aralasqan áleýmet ómiriniń qaıratkeri. Ol qarańǵy qazaq kógine arshyndaı shyǵyp halqyna ónegeli sóz tastaıdy, ony óristi oı ólkesine bastaıdy, ozbyrǵa tosqaýyl, talaptyǵa pana, halqyna qamqorshy bolady.

Romanda eski qazaq aýylynda bolǵan bitimsiz qaıshylyqtar kóbine rýlar arasyndaǵy keskilesken tartystar arqyly kórsetiledi. Shyǵarmanyń ekinshi bóliminde baı men kedeı arasyndaǵy teńsizdik, taptar arasyndaǵy qaıshylyqtyń sebepteri de oryndy dáleldermen ashylady.

Shyǵarmadaǵy ákeler men balalar arasyndaǵy – Qunanbaılar men Abaılar arasyndaǵy úzdiksiz kúres halyqtyń bolashaqtaǵy taǵdyry úshin júrgizilgen kúres dárejesine kóteriledi. Feodaldyq qoǵamdy saqtap qalý úshin jandy ortaǵa salyp, bilektiń kúshin, naızanyń ushyn jumsap, iri minezder kórsetken Qunanbaı toby eskige tartady. Eski jaılaý, tozǵan tatyr, sary jurttan qonys aýdarýǵa qarsy shyǵady. Al Abaı bastaǵan jańashyl jastar eski saltty buzyp, úmitti aldan kútip, qarańǵylyq, túneginen jol taýyp, halyqty orys mádenıetiniń keń ólkesine bastaýdy kózdeıdi. Romandaǵy kúshti jasalǵan obraz Qunanbaı. Ol – feodaldyq qoǵamdy nyǵaıtýǵa belsenip kirisken kertartpa toptyń qatal minezdi, isker ókili. Qunanbaı áleýmet ómirindegi kúresine rý jáne feodaldyq qoǵam, ıslam dininiń kertartpa zańdaryna taban tireıdi de, eski bı men baı ataýlyǵa arqa súıeıdi, qara kúshke kóp salynady. Qara kúshke boı urý keıin onyń osaldyǵyna aınalady da, áleýmet ómirinen ketýge májbúr bolady.

Biraq Qunanbaıdyń tize búgýimen onyń baǵyty bir jola joıylyp ketpeıdi. Qunanbaı tobynyń muragerleri bar. Olar Tákejan, Ysqaq, Maıbasar, Jaqyptar. Olar Qunanbaıdan arshyny kem, áreketteri usaq, iri minezderimen tanylmaıdy. Tákejanda topastyq pen arsyzdyq basym. Ysqaq bar ónerin ish merezdik, aramdyqqa ǵana baǵyndyrady. Al Shubar bul ekeýinen ózgesherek. Onyń qubylmaly minezderi ekijúzdilikpen astasyp jatady. Ol Abaımen kezdeskende múláıimsip kúle keledi de, kóz tasa jerde kúńrenterlik áreketter jasaýdan taıynbaıdy.

Bulardyń baǵyty – Qunanbaı joly. Túp maqsaty – Abaılardyń adymyn qysqartyp, óskeleń pikirleriniń sheńberin taryltý.

Bularda Qunanbaıdaǵy birbetkeılik joq. Olardyń salty: – Bazaraly, Balaqaz sııaqty erkindik súıgishterge astyrtyp or qazý. Sondyqtan da olardyń astarly qylyqtary basym, olarmen kúresý Abaılar úshin qıynǵa aınala bastaıdy.

Jazýshy bul toptyń basy – Qunanbaı, ekinshi býyny – Tákejan, Ystyq, Shubarlar ekendigin kórsetýmen qatar, sońǵy murageri de kók berip qalǵandyǵyn ańǵartady. Ol Tákejan balasy Ázimbaı. Ol on jasar bala kezinde Abaımen kezdeskende kim bolǵaly turǵandyǵyn tanytady. Ol jańashyl týysynan syr tartyp, Abaıdyń órisin sholýǵa talaptanady. Bular tamyryn tereńnen tartqan kári emendeı Qunanbaıdyń biri butaǵy, biri japyraǵy edi.

Romandaǵy ekinshi toptyń basshysy Abaı. Ol irip-shirı bastaǵan feodaldyq qarym-qatynasty, eski aýyldyń eski saltynyń tozyǵy jetip jyrtylǵaly turǵanyń óz zamandastarynan buryn kóredi. Halqyn jańalyqqa bastap, eskilikke qarsy bitimsiz kúres ashqan Abaıdy kóremiz. Ol eskini esirkeý jaǵy basym qazaqtyń aýyz ádebıeti men dinshildikke sýarylǵan shyǵys mádenıetiniń órisi tarlyǵyn kóre bildi. Sondyqtan da aǵartýshylyq pikirlerin taratýda, eline ónegeli órnekti sóz aıtýda, áleýmet ómirindegi qaıratkerlik qyzmetin júrgizýde uly orys halqynyń progresshil mádenıetinen nár alady, sarqylmas bulaqtan sýsyndaıdy. Romanda ákesi Qunanbaıǵa, aǵasy Tákejanǵa jáne onyń sybaılastaryna qarsy turyp, adam pravosyn tý ǵyp ustap kúres ústinde ótken Abaıdyń  25-30 jyldyq ómiri keń qamtylǵan. Abaı mańaıyna qara qurap, halyqty taıanysh etedi. Sondyqtan da Qunanbaıdy el basqarýdan alastap, Tákejandardy sansyz súrindirip, Ázimbaılarǵa qarsy qoıarlyq sezimtal jastardy tárbıeleıdi. Qunanbaıdyń Qodardy óltirýine narazy bolýdan bastalǵan kúres jelisi únemi shıelenisý ústinde údeıdi.

Romanda Abaıdyń óz zamanynda ozyq ıdeıaly qaıratker bolǵandyǵy, HIH ǵasyrdaǵy orys ádebıetiniń synshyl realızmi dárejesine kóterilgen aqyndyq tvorchestvosy ómir shyndyǵymen baılanysty bolǵandyǵy asqan sheberlikpen dáleldenedi.

Abaı únemi jábirlenýshiler jaǵynda bolady da, eńbekshi buqarany qarańǵylyq torynan aǵartýshylyq jolmen qutqarýdy kózdeıdi. О́z basynyń bilimge berilýi, óz balalaryn orys mektebinde oqytýy, jataq jastaryn oqýǵa tartýy, Ǵabıtqandy din paryzyn úıretýshi moldalyqtan sana sabaǵyn úıretýshi dárejesine kóterýi arqyly Abaı óz halqyn bilimge, mádenıetke úndeıdi. Abaı, «ol dúnıeniń» ǵana qamyn oılaýǵa úgittegen din paryzy men shyǵys ádebıetiniń surqııa sumdyǵyn áshkereleı otyryp, óz tóńiregin ómir ádiletsizdigine qarsy turýǵa shaqyrady.     

Shyǵarmada Abaıdyń aqyndyq, tvorchestvosyn damytýda ótken nárli oı órisiniń sheńberi óte sheber kórsetiledi. M.Áýezov aqynnyń shyǵarmalarynda óz zamanynyń shyndyǵy jyrlanǵandyǵyn roman­nyń barlyq taraýlarynda nanymdy faktilermen dáleldegen. Romandy oqyp shyqqanda aqynnyń eleýli shyǵarmalarynyń qaısysy qandaı jaǵdaıda jazylǵandyǵyn aıqyn kóremiz. Aqynnyń adal mahabbatty dáriptep, jastyq syrlaryn ashatyn, jandy terbetip, názik sezimdi oıatatyn lırıkaly óleńderi Toǵjan, Áıgerimdermen kezdes­kende, saýyqshyl jastar ómirin kórgende jazylady.

Abaı ataqty Birjanmen kezdesip, onyń asqaq ánderin tyńdaǵanda «Qulaqtan kirip boıdy alar, jaqsy án men tátti kúı» deıtin, aqynnyń ıskýsstvoǵa kózqarasyn tanytatyn óleńin jazady. Onyń Pýshkınniń «Tatıana hatyn» aýdaryp, oǵan arnaýly án shyǵarýy, aýyldyń eski saltyn buzyp jas jary – Áıgerimge sharshy topta án saldyrýy – án men kúı balanyń ermegi, qaıyrshynyń kesibi dep qaraıtyn eski uǵymǵa toıtarys berýi edi. Iskýsstvo – halyqtyń rýhanı tilegin sýsyndatatyn, sana órisin keńitetin qural ekendigin tereń túsingendiginiń dáleldemesi bolatyn.

Romandaǵy Abaıdan basqa jaǵymdy keıipkerlerdiń ishinen kóńil aýdaratyndary – Zere, Uljan, Áıgerim, Dárkenbaı, Mıhaılovtar. Zere men Uljan – meıirimdi ádiletke arashashy bolý uryǵyn jastaı ekken osy qos ana bolatyn. Áıgerim – óz zamanyndaǵy ıskýsstvonyń óren júırigi. Ol – meıirimdi ana, ádepti áıel ǵana emes, aqyl parasaty joǵary, urymtal, oıshyl adam. Abaı men Áıgerimniń arasyndaǵy tátti, tatý mahabbattyń da arqaýy – ekeýiniń jeke basyndaǵy óner ereksheligi. Biraq, Áıgerim óneriniń arashashysy jalǵyz Abaı. Sondyqtan da Áıgerim qytymyr zamannyń ómir sherine júregi toly adam bolyp kórinedi.

Dárkenbaı – kedeı aýyldyń topqa túseri. Azýy alty qarys Qunanbaıǵa eseli sózin aıta alady. Sonymen qatar onyń etek bas­tysy kóp ekendigin, áreketinen múmkindigi basym jatatyndyǵyn ańǵaramyz.

Romandaǵy Mıhaılov – Abaıdyń «dúnıege kózin ashqan», uly aqynnyń bolashaǵyn kózdep betin shyǵystan batysqa – orys máde­nıetine burǵan dosy. Mıhaılov Chernyshevskıılerdiń demo­kra­tııalyq pikirlerin qoldaýshy, biraq jastaı jandarymnyń ańdýyna túsip, aǵartýshylyq jolda qalady. Onyń Abaıǵa únemi aǵartý­shylyq baǵytta ǵana keńes berýiniń de sebebi osy jaǵdaıǵa baılanys­ty edi.

Romannyń tarıhı shyndyqtaǵy dáleldemesin tereńdete túsetin faktordyń birsypyrasy eski aýyl ómiriniń ádet-ǵuryp salttarynyń keń sheńberde kórsetilýinde. As pen toı, qyz uzatý men shildehana, aqyndyq pen serilik, ańshylyq pen áýestik, barymta men urlyq, jut pen zorlyq, mansapqorlyq pen paraqorlyq, el namysy men er namysy úshin keskilesý tárizdi dala ómiriniń ishki máseleleri kórkem til, jatyq qurylǵan oqıǵalar arqyly jete sýretteledi. Shyǵarmadaǵy joǵaryda atalǵan ádet, salt, dástúri máseleleriniń árqaısysyn jeke alǵanda qazaq tarıhyn zertteýshilerge asa qundy etnografııalyq aıǵaq bola alatyndyǵy kúmánsiz.

Romannyń epıloginde jazýshy otyz jyl boıyna únemi shıelenisý ústinde órbip kele jatqan oqıǵalarǵa óte oryndy qorytyndy jasaıdy. Silkilesken eki baǵyt, taban tiresken eki top, arpalysqan ákeler men balalardyń bolashaǵy sholynady. Quranyna úńile qarap, tasbıǵyn tartyp, kóp kúnáni arqalap, tiri arýaqqa aınalyp, Abaı jyrlarynan jany túrshigip kelmeske ketkeli jatqan Qunanbaıdy kóremiz. Qunanbaımen qoltyqtasa kórge tóngen kóp eskiliktiń de elesi kóńil aýdarady.

Orys halqynyń uly mádenıetinen rýhanı azyq alyp, Pýshkın, Lermontov shyǵarmalaryn aýdaryp, qaınaǵan eńbek qýanyshynyń ústinde otyrǵan jańashyl jastar aǵasy Abaıdy kóremiz. Ol danalyq shyńyna qulash sermep, bolashaq urpaqqa asyl mura, ózine záýlim munara jasap jatady. Abaı jyrlary ákelgen jańalyqtar qarańǵylyq perdesin ysyryp, eskiliktiń etegin ydyratyp, dala ómirin kernep bara jatqanyn baıqaımyz.

Turmysta ár ýaqyt jańalyq pen eskilik kúresip otyrady. «Abaı» romanynyń jańanyń eskini jeńýimen aıaqtalýy – túp maqsatty jazýshynyń óte sheber sheshkendigin dáleldeıdi.

«Abaı» romanynyń qazaq sovet ádebıetiniń ósý jolyndaǵy belgili dáýirge eskertkish bolyp qalatyn shyǵarma ekendigin, qazaq sovet jazýshylarynyń súbeli shyǵarmalar berý dárejesine jetkendigine aıǵaq eńbek ekendigin atap kórsetýimiz kerek.

«Abaı» romanynyń Stalındik syılyq alýy búkil Qazaqstan eńbekshileriniń qýanyshy. Sondyqtan da romannyń avtoryna sovet halqynyń erlik ómirinen iri eńbekter jazyp, jańa tabystarǵa jetýine tilektestik bildiremiz.

 

Q.JARMAǴAMBETOV

«Sosıalıstik Qazaqstan», 12 aprel, 1948 jyl        

 

Sońǵy jańalyqtar

Aınurdyń ádemi álemi

Rýhanııat • Búgin, 14:13

Atyraýda 700-ge jýyq ekspress-test bar

Aımaqtar • Búgin, 14:07

Memleket qoldaýy eńse kótertti

Aımaqtar • Búgin, 13:25

Qyzylorda: Naýqastardyń jaǵdaıy qalypty

Koronavırýs • Búgin, 13:21

«Barysqa» daýys bereıik!

Sport • Búgin, 13:15

Almatyda indet oshaǵy qaıta kóbeıdi

Aımaqtar • Búgin, 13:15

Sý tasqynyna qarsy áreketter bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:00

Juqpaly aýrýlar jaıly jaýhar fılmder

Rýhanııat • Búgin, 12:50

Almatyda onlaın jattyǵý ótedi

Sport • Búgin, 11:51

Jalǵan aqparat taratqan muǵalim ustaldy

Koronavırýs • Búgin, 11:45

Túrkistan: Kásipkerlerdiń kómegi kóp

Aımaqtar • Búgin, 11:13

Naýqastyń jeke deregin kim taratty?

Aımaqtar • Búgin, 10:59

Aqyn Amanhan Álimuly dúnıeden ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:53

Qaıyrymdylyq aksııasynyń aýqymy keń

Aımaqtar • Búgin, 09:40

Shekteý sharalary qatań saqtalýy tıis

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Meıirlannyń músinderi

Rýhanııat • Búgin, 08:05

Memleket basshysynyń qamqorlyǵy

Qoǵam • Búgin, 07:50

Kúı qudireti

Rýhanııat • Búgin, 07:43

Daýys galereıasy

Rýhanııat • Búgin, 07:39

Uqsas jańalyqtar