Qazaqstan • 18 Aqpan, 2020

Qorǵasyn men myryshtyń jańa ken oryndary ashylýy múmkin

83 retkórsetildi

Qostanaı oblysynyń, Ortalyq pen Shyǵys Qazaqstan arasyndaǵy aýmaqtardyń jáne Qyrǵyzstanǵa irgeles elimizdiń ońtústiginiń altyn ken oryndaryna áleýeti zor. Qorǵasyn men myryshtyń jańa ken oryndary Qazaqstannyń ortalyq, ońtústik jáne de Kendi Altaı óńirlerinde ashylýy múmkin. Bul týraly Premer-Mınıstrdiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Sonymen qatar bul aýdandarda volfram, molıbden, alıýmınıı, qalaıy jáne sırek kezdesetin elementter ken oryndaryn ashýǵa múmkinshilik bar.

Mınıstrdiń aıtýynsha, búgingi tańda geologııalyq barlaýdy júrgizýge ınvestorlardy tartýda oń tájirıbe qalyptasýda.

Sońǵy úsh jylda 75 myń sharshy km bolatyn aýmaqta geologııalyq zertteý jumystary júrgizildi. Qazaqmyspen birigip, iri Dúısembaı qorǵasyn-myrysh en orny (qory 2,8 mln tonna), Ulmus qorymen birge Besshoqy ken oryndary (qory 1 mln tonna) ashyldy. Rıo Tıntomen birlese otyryp, Balqash qalasy mańynda Prıbrejnoe ken orny ashyldy. Yntymaqtastyq nátıjesinde shamamen 17 mlrd teńge tartyldy.

Kómirsýtekter turǵysynan geologtar shartty otynnyń boljamdy resýrstary shamamen 76 mlrd tonna bolatyn 15 shógindi basseın baryn atady.

«90-jyldary júrgizilgen zamanaýı seısmıkalyq zertteýlerdiń nátıjesinde Qashaǵan, Qalamqas-teńiz, Soltústik Trýva jáne de basqa ken oryndary ashyldy. Búgingi tańda eski seısmıkalyq málimetter kóp bolǵanymen, onyń sapasy men naqtylyǵy qazirgi talaptarǵa sáıkes kelmeıdi. Sol sebepti, Kaspııdiń tereń qabattarynyń áleýeti áli tolyqtaı baǵalanǵan joq. Bul basseın ınvestorlar úshin tartymdy aımaq. Qazirgi kezde kóptegen otandyq jáne sheteldik kompanııalar osy basseınde geologııalyq zertteý júrgizýge degen ózderiniń nıetterin bildirýde. Sondyqtan da, jańartylǵan geologııalyq aqparatty alý úshin zamanaýı seısmobarlaý jumystaryn júrgizý qajet. Qazirgi ýaqytta geologııalyq barlaý jumystary jandandyrylýda», — dedi mınıstr.

Respýblıkada qory táýligine 43 mln sharshy kýb bolatyn jerasty sýlarynyń 4000-ǵa jýyq ken oryndary bar. Gıdrogeologııalyq erekshelikterine baılanysty jerasty sý resýrstary elimizdiń aımaqtarynda árkelki ornalasqan. Atap aıtsaq, 50%-ǵa jýyǵy – ońtústik, 30%-y – soltústik, ortalyq jáne shyǵys, 20%-dan azy – batys aımaqtarynda shoǵyrlanǵan.

M. Myrzaǵalıevtiń aıtýynsha, halyqty sapaly aýyz sýmen jáne aýyl sharýashylyǵy, ónerkásip salalaryn jerasty sý qorlarymen qamtamasyz etý úshin gıdrogeologııalyq zertteý jumystarynyń kólemin ulǵaıtý qajet.

Joǵaryda aıtylǵan máselelerdi sheshý úshin 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamanyń tujyrymdamasy daıyndaldy. Negizgi maqsaty – elimizdiń mıneraldyq-shıkizat bazasyn damytý, onyń básekege qabilettiligin arttyrý jáne turaqty tolyqtyrylýyna jaǵdaı jasaý.

Baǵdarlamada negizgi 7 mindet belgilendi:

- Qazaqstan aýmaǵynyń geologııalyq zertteý dárejesin arttyrý.

- Mıneraldy-shıkizat bazasyn tolyqtyrý (ıaǵnı, paıdaly qazbalar qorynyń ósimin ulǵaıtý).

- Ǵylymı-zertteýmen qamtamasyz etý.

- Salany aqparattandyrý jáne sıfrlandyrý.

- Geologııa salasynyń ınfraqurylymyn damytý.

- Kadrlarmen qamtamasyz etý.

- El turǵyndarynyń áleýmettik-ekonomıkalyq ál-aýqatyn qamtamasyz etý.

Budan ózge, memlekettik baǵdarlama aıasynda az zerttelgen shógindi basseınderdiń munaı-gaz áleýetin baǵalaý jáne taý-ken aýdandary sheginde, birinshi kezekte, monoqalalar aýdanynda zertteýlerdiń tereńdigin arttyrý jónindegi is-sharalar josparlanyp otyr.

Memlekettik baǵdarlama memlekettik bıýdjet jáne jeke ınvestısııalar esebinen júzege asyrylatyn bolady.

«Memlekettik baǵdarlamany iske asyrý kezeńinde kómirsýtegin barlaýǵa shamamen 680 mlrd teńge, qatty paıdaly qazbalardy geologııalyq barlaýǵa 100 mlrd teńge ınvestısııa tartý boljanýda», — dedi mınıstr.

Osylaısha, memlekettik baǵdarlamany iske asyrý barysynda, ıaǵnı 2025 jyldyń sońyna qaraı, ekonomıkanyń birneshe salalarynda mýltıplıkatıvtik áseri bar birqatar oń nátıjelerge qol jetkiziledi.

- aýmaqtyń zerttelý deńgeıi 25,8%-dan 37%-ǵa deıin arttyrý;

- paıdaly qazbalardyń boljamdy resýrstaryn baǵalaý jáne paıdaly qazbalardyń áleýetti perspektıvaly 50-ge jýyq obektilerin bólý;

- shógindi basseınderdiń zerttelý dárejesin arttyrý: ıgerilgen basseınderdi – 60%-ǵa deıin; az zerttelgen basseınderdi – 10%-ǵa deıin; 

- paıdaly qazbalar boıynsha boljamdy resýrstardyń ósýin qamtamasyz etý;

Geologııalyq barlaý jumystaryna 200 mlrd teńge salýdan kútiletin qaıtarym 800 mlrd teńgege baǵalanyp otyr. Iаǵnı, salynǵan 1 teńge 4 teńge ákeledi.

Memlekettik baǵdarlamany iske asyrý kezeńinde geologııalyq barlaý jumystarynda halyqty jumyspen qamtý 60 myń adamǵa deıin artady. Shamamen 10 ken orny ashylǵan jaǵdaıda odan da úlken áser kelesi jumys satylarynda boljanady: 6,3 trln teńge kóleminde ınvestısııalar jáne 20 myń jańa jumys ornyn ashý.

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Búgin, 19:44

Úkimet syıaqy mólsherin belgiledi

Sport • Búgin, 19:42

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Búgin, 19:27

Egemennen ertegi - jańa joba

Vıdeo • Búgin, 19:10

Túrkistan: Áskerıler kómekke keldi

Aımaqtar • Búgin, 18:48

Bıznesti jalaqy salyǵynan bosatý kerek

Ekonomıka • Búgin, 18:47

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Búgin, 18:35

Álem únemdele bastady

Álem • Búgin, 18:23

Jel sypyrdy aýlańdy erinshekteý

Ádebıet • Búgin, 17:38

Shymkentte indet juqtyrǵan taǵy 8 adam anyqtaldy

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 17:36

El eńsesin kótergen málimdeme boldy

Rýhanııat • Búgin, 17:35

Kádimgi bir Qydyr-ata sııaqty

Ádebıet • Búgin, 17:27

QWANT bilim berý jobasy ashylady

Bilim • Búgin, 17:01

Týnnel koronavırýstan qorǵaıdy

Koronavırýs • Búgin, 16:48

Betperde kıgen kóktem - 4

Qoǵam • Búgin, 16:41

Uqsas jańalyqtar