О́ner • 20 Aqpan, 2020

Modernızmniń negizin qalaǵan

17 retkórsetildi

Á.Qasteev atyndaǵy Mem­­­­­­­lekettik óner mý­zeıinde halyq sýretshisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, táýelsiz «Platınaly Tar­­­lan» syılyǵynyń tuń­­­ǵysh laýreaty, professor Erkin Mer­genov­tiń 80 jyldyǵyna oraı «Retrospektıva» atty kór­me ashyldy.

 

V.Sýrıkov atyndaǵy Más­­keý memlekettik kór­kem­sýret ınstıtýtyn bi­tir­gen E.Mergenovtiń KSRO Jo­ǵarǵy Keńesiniń de­pýtaty bolýy, eki márte Qa­­zaq­stan Sýretshiler oda­ǵyn bas­qarýy rýhy men kóz­qa­ra­sy erkindikti súıgen sý­ret­shiniń únemi qo­ǵammen bir­­ge qozǵalysta bol­­ǵanynyń dá­leli ispetti. Qa­zaq músin ónerindegi mo­dernızmniń ne­­­gizin qalaǵan Erkin Tilek­ulynyń týyndylary qazaq ónerindegi ǵana emes, kúlli postkeńestik memleketter men álemniń kóptegen el­de­­­­rinde qubylys bolyp qa­byl­danýy ómirsheńdigi men mańyzyn joǵaltpaı ke­ledi. Onyń jeke kórmeleri Lat­vııada, Ýkraınada, Reseı­diń Máskeýi men Sant-Peter­býr­ginde talaı márte tabys­pen ótip, ulttyq músin óneriniń ornyn aıshyqtaýda úlken ról atqardy.

Arhıtektýra salasynyń doktory A.Sábıtovanyń piki­rinshe, «Erkin Mergenov – eki mádenıetke tán sýretshi. Onyń jumysynyń kópshiligi HH ǵasyrda oryn alǵan eý­ro­palyq plastıkadaǵy for­maldy izdenistermen sáı­kes kelýi múmkin, alaıda ta­qyryptyq jáne ózektiligi ja­ǵynan ol Shyǵysqa, dala mádenıetine jaqyn. Músinshi shyǵarmashylyq jolynyń bastaýynda bir-birine uq­sa­­maıtyn mádenıetterdiń ara­syndaǵy kereǵarlyqty eńserip, óziniń adamı mádenı biregeıligin uǵynýǵa den qoı­sa, sońǵy ýaqyttaǵy ju­mys­tarynda dástúr, mádenıet jáne gýmanızmniń ádemi sın­tezin jasady», deıdi.

Býyrqanysqa, jańashyl­dyqqa toly E.Mergenovtiń shyǵarmashylyǵy óner zert­teýshileri men synshylardyń nazarynan tysqary qalǵan emes. «Mergenovtiń avtorlyq stılıs­tıkasy ol úshin mańyzdy eki faktormen – keńistik pen ýaqytqa negizdelgen. Mú­sinshi úshin keńistik ózi qoldanatyn qola nemese qalaıy sııaqty seziletin materıal, ol mú­sinniń obrazdy má­nerin jasaý­da qa­jetti pishin qu­raı­tyn mindetti oryn­­­daıdy. Mú­sin­­shiniń shy­ǵar­ma­shylyǵyndaǵy ke­­ńis­tikti qural ǵana de­sek, qa­te­lesemiz, ony evo­lıý­sııalyq, ýaqıǵalyq damý prosesinde de se­zinýge bolady. Sýretshiniń kóz­qarasyndaǵy keshe, búgin jáne bolashaq sııaqty úsh birliktiń toǵysyndaǵy ýa­qyt músinderge máńgilik se­nim tynysyn beredi, onyń ja­sam­­pazdyǵyn arttyrady, al ta­mashalaǵan adamnyń sanasy bıik oımen baıytyla túsedi» deıdi músinshi týyn­dylarynyń ózegin tanýmen aınalysqan óner zertteýshisi Kamılla Lı.

Kórme 14 naýryzǵa deıin jalǵasady.

3

4

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar