100 • 20 Aqpan, 2020

«Sosıalıstik Qazaqstan» gazeti: Aq kúrishtiń atasy

57 retkórsetildi

1965 jyly «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetiniń №18 sanyna shyqqan Memlekettik syılyqtyń laýreaty Sosıalıstik Eńbek Eri Ybyraı Jaqaevqa arnalǵan maqalany nazarlaryńyzǵa usynamyz. 

Jeńil mashına dala jolymen kelip, atyz basyna toqtady. Avgýstyń ystyq aptaby tur dalada qapyryq. Tóbeden tik túsken kún tabannan biraq shyqqandaı Ybekeń aq qalpaǵyn, keń qoltyq jeletin, kerzi etigin mundaı yssyda da tastaǵan emes. Áne qazir de sol qalpynda mashınadan tústi. Qasynda kolhoz agronomy Mustafa Tájikov pen egis brıgadasynyń brıgadıri Qoıshybaı Orazymbetov. Kanal boıymen bastap keledi ol. Plantısııaǵa jaqyndap baryp kidirdi.
– Kóremiz ǵoı?
– Kórelik.
– Endeshe kettik. Otyra qalyp aıaq kıimin sheshti de, balaǵyn túrindi. Ádette sabyrly, aýyr bolyp kórinetin Ybekeń egin basynda saptaǵy soldattaı qımyldaıdy. Biz de ony únsiz qaıtalap jatyrmyz. Ybekeń atyz ishindegi kishkene jolmen alǵa bettedi. Eskertkeni:

– Baıqańdar, jylan shaqpasyn, Dene shymyr ete tústi. Agronom Mustafa sekirip kete jazdady. Jylan, kesirtke dese zár-ımany qalmaıtyn jigit eken. Onyń osy syryn biletin Ybekeń ádeıi ázildepti.

Atyz ortasynan asa toqtadyq. Ybekeńniń ymdaýymen Qoıshybaı ilki alǵa shyqty. «Kúrishtiń sabaǵyn ólshep ker» degen belgi berdi oǵan. Brıgadır sýdy belýardan keship turyp bir ýys sabaqty boıyna teńestirip edi, alasa jigittiń ıyǵynan keldi. Qolmen qoıǵandaı tep-tegis.

– Kóńilge olqylaý soǵatyn atyzym osy, Mustafa. Agronom bir-eki sabaqty úzip alyp alaqanymen úgitti. Dánin sanady.

– Burnaǵy jylǵydan da, byltyrǵydan da kem túspesińizge kózimiz jetip tur. Ybekeńe burynǵy mólsher belgili. Gektaryna toqsan bir-toq­san eki sentnerden aınalǵan. Ol jaǵyn eske alyp jatpady. Tek aıtqany:

– Ony jınalǵanda kórermiz. Endi shetke shyǵalyq. Qoıshybaı tisin aqsıta jymııady. «Asyǵyp ta, asyryp ta aıtpaýdy kimnen úırengen osy kisi» degeli turǵandaı.

Jıekke aldymen attaǵan Ybekeń artyna burylyp til qatty: Oraq aldynda egindi toptanyp aralaý beker, jaıýly dastarhandy aıaqpen basqan sııaqty, boıyń titireıdi.
Ybekeń osylaı degende agronom Mustafa ázildeı sóıledi:

– Adam basqannan ónimińiz azaıa qoımas, qarııa, aram shóp basqannan aman bolsa!...
Bul sóz Ybekeńnen buryn brıgadır Qoıshybaıdyń júregine shyq ete tústi.

– Eý, Mustafa, on gektar jerdi kúrmek basty dep meniń qyr sońymnan qalmaıtyn boldyń ǵoı, aýylda da, dalada da tilińe tıek eter menen basqa osy kolhozda eshkim qalmaǵan ba?

– Toqta, Qoısheke, sabyr et.

– Joq, toqtamaımyn, meni shalyp kelesiń, áıtpese egini tap-taza Ybekeńde neń bar. Atyzdy aram shóp bassa, oǵan aldymen agronom jaýap bersin, aıtarym osy.

Mustafa brıgadırdiń shyńdap burtıǵanyna jymıyp qapty. Zilsiz jymıys.

– Qoısheke, nege úrlegen qaryndaı jarylǵaly tursyń, bir qyl­mysyń bar-aý sirá, men eshbir adressiz aıttym ǵoı. Saqtandyrǵym keledi. Kimdiki durys, kimdiki burys eken, tóreligin Ybekeń-aq aıtsyn.
Ybekeń myrs-myrs kúlip qoıady.

– Oý, eki bastyqqa baǵa bere alam ba men, ekeýińniń aıtqandaryń da teris bolmas kerek. Tek eskerterim: adam aram shóp qurly joq pa, taptaı berse, tarydaı dándi ǵana emes, taýdaı tasty da joq qylmaı ma? Este bolsyn, jigitter, adamnyń qoly altyn bolǵanmen, tabany ý.

Ybekeńniń myna bir tolǵaýy bárimizdi jalt qaratty. Mustafa da, Qoıshybaı da ony qoltyqtaı ilgeri aıańdady.

– Endi bir aptadan keıin sýyn tartsaq, onshaqty kúnniń júzinde oraq ta túsip qalar.

– Túıin jıyn-terindi durys ótkizýde qalyp tur ǵoı.

– Solaı, Mustafa. Kúrishti ósirýin ósirgenmen jınaýǵa kelgende kibirtiktep qalatynymyz bar-aý keıde.

– Dál aıtasyz, Ybeke, jartysyn desem artyq bolar, kóp jerde sabaǵyna shyqqan kúrishtiń tórtten birin atyzdyń ózi alyp qala­tyny anyq.

Ybekeń únsiz quptaıdy. Sol keıpi talaı nárseni ańǵartady. Osy jerde Ybyraı qarııadan ár oraıda estigen keıbir lebizder oıǵa oralady. Bul – ári el arasyna, ásirese óziniń jaqaevshy shákirt­teri arasyna keń taralyp, jattalyp ketken ósıetter.

О́zi eńbek etetin «Qyzyltý» kolhozynyń jastary aldynda bylaı degeni bar:

– Ný egin de, jasyl orman da, qyzǵaldaq gúl de jer-jannattan órken jaıady. Olaı bolsa jerdi súıińder, jerdi qadirleńder, dostarym. Barlyq – jerde. Jer – qoımadaǵy astyq, óristegi mal, aýyzdaǵy as. Al sol jer eńbekpen, tek qana eńbekpen, termen ııdi, sony umytpańdar!..

Burnaǵy jyldyń aıaǵynda oblys ortalyǵynda jas kúrishshi­lerdiń – jaqaevshylardyń sleti bolyp, oǵan Ybekeńniń arnaıy shaqyrýymen ushqysh-kosmonavt German Stepanovıch Tıtov qatysty. Osy úlken jıynda Ybyraı qarııa qadirli qonaqqa mynadaı nıet bildirdi.

– Atam qazaq jaqsyny súıgen, el qoshemet kórsetken erlerge basyn ıgen. Qart ta bolsa el dańqyn shyǵarǵan erligińe bas ıemin.

Bul oıyn ol meıirimdi júzimen de, atalyq yqylasymen de, tebirengen júregimen de uǵyndyrdy. Al Tıtov bolsa, Ybekeńe degen baı áserlerin oǵan syılaǵan kitabyna jazǵan mynadaı sózderinen aıqyn ańǵartqan edi: «Ybyraı Jaqaevqa tańqala otyryp usynamyn. О́mir-baqı qartaımaı ótýdiń syry eńbekte ekenine jas adamdardyń kózi jetsin. Uzaq jyldar saý-sálemet bolýyńyzdy tileımin Tıtov».

Kúrish ósirý jaıynda Ybekeń ne aıtyp edi:

– Kúrish dáni de beınebir balapan. Al balapan uıasyn tapsań, jemin bere bilseń ǵana qanattanyp usha alady. Ushpaǵan balapan qus bolmaıtyny sııaqty, kútpegen, babyn tappaǵan kúrish te bolmaıdy!

Budan keıin kúrish týraly qulash-qulash sóz sóıleýdiń ne qajeti bolsyn. Zerdesinde bar adamǵa osy da jetedi.
Mine, qazir úlken oraq aldynda óziniń syralǵy dostarymen birge Ybekeń osyndaı pikirlerin, osyndaı tereń syrlaryn az sózben uqtyryp, qorǵasyndaı salmaqty qalpyn ózgertpeı, mań-mań basyp barady. Áne ol jalǵyz ózi ilgerilep ketti. Sońynan qarap turǵan agronom men brıgadır Ybekeńdi dál búgin ǵana kórgendeı súısine qaraıdy.

«Osynaý atyrapta Ybekeńniń ketpeni tımegen jer bar ma, sirá? Joq shyǵar. Bir kezbe osy óńir qalyń, buta, shóp-shoǵyrdyń uıasy edi. Sony ketpenmen arshyp, kúrish ekkenin kózben kórmedik pe! Bul óńirdiń «Ybyraı túbegi» ataýly sol eńbegine halyqtyń tartqan máńgilik syıy ǵoı.

Sondyqtan bul túbek Ybekeńe ystyq. Ybekeńniń jas kezindegi qaırat-jigeriniń qyzyǵyn kórgen de osy túbek. Ybekeńniń dańqyn álemge áıgili etken de osy túbek. Rekordtyń týǵan jeri bul túbek. Jyldar óter, ýaqyt ilgeri keter. Jańa urpaq, jas urpaq er jeter. Sonda bul túbek – Ybyraı túbegi dep erekshe eske alynar, tarıh shejiresi sekildi aýyzdan-aýyzǵa aýysar».

Ekeýi de osylaı oılap, osylaı tolǵanyp ketken sııaqtanady maǵan. Ybekeń aınalaǵa kóz jiberip tur. Qolynda bir ýys topyraq. Týǵan jerdiń topyraǵy, óziniń teri sińgen topyraq. Dál osy kórinis Ybekeńniń búkil uzaq ómirine kóz jiberer, onyń eńbekke toly erlik isin kóz aldyna ákeler sát tárizdi edi.

Qoıshybaı tereń tolǵanystan keıin bir syr ashty. «Mine, tabandatqan otyz jyl birge eńbek etip kelem. Eki eli etek ajyrat­qanymyz joq. Ybekeńniń barlyq qýanyshyna da, qınalysyna da kýá boldyq. О́zimizdiń kóz aldymyzda ataı tósi ordenge toldy. Altyn Juldyz jarqyrady. Sońǵy kúnderi óziniń jetpis bes jyldyq toıy osynaý kıeli qarttyń júzinen erekshe bir kórinis baıqaımyn. «...E. túbek, «Ybyraı túbegi», otyz jyldaı otastyq, tósińde erkin shalqyttyń, qutyńdy aıamadyń. Deneńe tamǵan ashy terdi tátti rızyq etip qaıtaryp kelesiń. Endi men jetpis beske shyǵyp turmyn. Jetpis bes aýyr júk eken. Senen alystatyp keterdeı sezinem. Joq...» Dál osyndaı tolǵanys tabamyn júzinen. Túbekpen qoshtasqandaı bolady. Álde syrlasqany ma eken?..
Ybekeń qaıtyp oraldy. Kúrishtiń jaıyn aıtyp keledi. Qashan jınap alady, qansha túsim bolady. Sony áńgimeleıdi. Jas ormandaı jaıqala ósip, boı kóterip kele jatqan shákirtteri aldynda, eli aldynda bergen ýádesinde turýdy armandaıdy. Oıǵa oı jalǵasady.

Ybekeń kúrish basynda qaldy. Biz attanyp, basqa zvenolarǵa bet túzedik. Artqa burylyp qaraı beremiz. Dala kindigin qolyna ustap turǵan úlken alyptaı kórinedi ol.

Búgin toı. Tórt Lenın ordendi Sosıalıstik Eńbek Eriniń Memlekettik syılyq laýreatynyń, dala akademıginiń toıy, aq kúrishtiń atasy Ybyraı Jaqaevtyń jetpis bes jyldyǵy, el bolyp atap óter úlken mereke. Erteń oraq. Ybekeń «Ybyraı túbeginde» kúrishine oraq salady.

 

U. BAǴAEV.
Qyzylorda oblysy.
Shıeli aýdany
«Sosıalıstik Qazaqstan», 18 avgýst, 1965 jyl

Sońǵy jańalyqtar

Nur-Sultanǵa Qytaıdan dárigerler toby keldi

Koronavırýs • Búgin, 22:16

Almatyda avtobýstar sany artady

Aımaqtar • Búgin, 22:07

Onlaın oqyrmanymyz 100 myńnan asty

Qazaqstan • Búgin, 20:33

Járken Bódesh. Týǵan jer

Vıdeo • Búgin, 19:33

Atyraýda qylmystyq top quryqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 19:09

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Búgin, 18:33

Qazaq aqyny qyrǵyzsha jyrlandy

Rýhanııat • Búgin, 18:12

Qyzylorda: Kásipker kómek kórsetti

Aımaqtar • Búgin, 16:27

Betperde kıgen kóktem - 7

Qoǵam • Búgin, 16:07

Uqsas jańalyqtar