Suhbat • 21 Aqpan, 2020

Erjan Nurymbet: Ártis álemi jumbaq bolýy kerek

155 retkórsetildi

Keı akterler bolady, sahnaǵa jalqy sát shyǵyp, jarqyrap júrekte jattalatyn. Shaǵyn epızodtyq róliniń ózi basty keıipkerlermen básekege túsip, bási bıikte saltanat quratyn. Olar oınamaıdy, keıipkerimen ómir súredi. Tulǵasy tutasymen ónerdiń ózine aınalyp ketedi. Sahna men ekran birdeı súıetin ondaı talant sanaýly. Zamandas sahnagerler arasyndaǵy sol azdyń aldy – Q.Qýanyshbaev atyndaǵy qazaq mýzykalyq drama teatrynyń akteri Erjan NURYMBET desek, artyq aıtqandyǵymyz emes.

Aldyn ala kelisilgenimen, akter Erjanmen josparlanǵan suhba­ty­myzdy «áne», «mine» dep júrip, biraz uzartyp aldyq. Kezdesýdi keıinge shegere bergeninen-aq akter jaıly ish­teı ekiushty pikir qalyptastyryp úl­gergendeımiz: «tákápparlyq pa?» álde «tym qarapaıymdylyǵy ma?»...  Biraq sonda da qaıtpaı, qaıta-qaı­ta til shala júrip, aqyry suhbat ýaqy­tyn belgiledik. Senbiniń tańyn teatr­ ishindegi syrlasý serýeninen bas­taǵan áńgimemizdiń álqıssasy, álbette, ak­terdiń bizge asa qyzyq kóringen osy bir mineziniń syryna úńilýden bastaldy.

– Tákapparlyq deısiz be? (kúlip aldy). Joq, meniń ónerdegi de, ómirdegi de qalybym osy. Kósile qyzyl sózge erik bergennen góri, ishtegi ónerim arqyly kórermenimmen syrlasqym keledi. Meni halyq oınaǵan rólderim arqyly tanyp, baǵalap jatsa – qurmettiń úlkeni sol dep bilemin. Akter adamda odan asqan baqyttyń bolýy múmkin emes. Sondyqtan ishimdi aqtaryp salyp, barlyǵyna tym ashyq bolǵym kelmeıdi. Akter álemi jumbaq bolýy kerek. Sonda tulǵań da, týdyrǵan óneriń de qyzyqty. Shyn óner syrlasý quralyna aınalǵan jerde, qal­ǵan áńgimeni artyq dep esepteımin. Al bolmysyma kelsek, barym – osy.

– Qazaqstannyń halyq ártisi, akter, rejısser Raıymbek Seıtmetovtiń súıikti shákirti bolǵanyńyzdy bilemiz. Ustaz degende oıyńyzǵa ne oralady?

– Raıymbek aǵa iri adam edi ǵoı. Minezi de, isi de. Biz sol kisige qarap júrip, bıik­­tiktiń qandaı bolatyndyǵyn bildik. Sah­nada  abyzdar kóp. О́zimiz de onyń birazyn teatrda oınap júrmiz. Biraq ómirde shyn abyz az. Sol azdyń biri – osy Raıymbek aǵa bolatyn. Aqsúıek bolmysty kisi edi. Tip-tik júretin, baıyppen til qatatyn. Qansha balalyq jasap, kóńiline kirbiń salyp tursaq ta bizge daýys kóterip kórgen emes. Ol kisiniń beınesi kóz aldymyzda sondaı bir bekzat qalybynda qalyp qoıdy. Poezııa oqyǵany qandaı edi. Daýysynda erekshe áýez bolatyn. Qazir eshbir akter olaı óleń oqı almaıdy.

Meniń úlken baqytym – Raıymbek aǵanyń ustazdyq mahabbatyna bólen­gendigim. Qaıda barsa da qasyna ertip júretin. Qolymda – dombyra, Rekeńniń jeke ánshisi boldym dese de bolady. О́zgelerge tanystyrǵanda da shákirtim dep emes, «bul – meniń balam» dep tanystyratyn. Búgin biz qandaı da bir jetistikke jetip, ónerde óz ornymyzdy qalyptastyryp jatsaq, ol − eń áýeli boıymyzǵa óner bergen Allanyń, odan keıin baǵbandaı baptap úlken sahnaǵa jol ashyp bergen ustazymyzdyń arqasy.

– Túrkistan teatry... Taqyr jerden teatr ashýdyń, tarıh jasaýdyń salmaǵy qandaı?

– Bul endi ustazymyz Raıymbek aǵanyń úlken erligi. Biz shákirtteri bolyp janynda shapqylap júrgenimizben, bar salmaq negizinen sol kisige tústi. Osy ólkede daıarlaǵan alǵashqy shákirtteriniń biri bolǵandyqtan, qasynda júrip, barlyq qıyndyqty ustazymyzben birge kórdik. О́te qıyn jaǵdaıda turdyq. Jaryq joq, jylý joq. Raıymbek aǵa kádimgideı pesh jaǵyp, Kentaýda jer úıde turdy. Túrkistan men Kentaýdy aıt­paǵanda, qalanyń aınalasyndaǵy eldi-mekenderge de jıi shyǵyp, qoıylym qoıyp júrdik. Onda da aıtarlyqtaı jaǵdaı bolmady. Sýyq. Munyń barlyǵy Rekeńniń densaýlyǵyna áser etpeı qoımady. Odan keıin Raıymbek aǵam jalǵyz edi. Ras, qasynda qaýmalaǵan adam júr. Biraq ol kisi maqsatyna barar jolda jalǵyz boldy. Armanyn aqıqatqa aınaldyramyn dep basyn taýǵa da, tasqa da urdy. Qıyndyqtyń barlyǵyn qaıyspaı kóterdi. Sóıtip júrip, ustazymyz 2000 jyly kópten tilegen armany – Túrkistannyń tórinen tól teatryn ashty. Elbasy  ózi kelip tusaýyn kesti. 15 mınýtqa ǵana kelgen Prezıdent 1 jarym saǵat otyryp spektakl kórdi. Qoıylym aıaqtalǵan soń sahnaǵa shyǵyp, batasyn berdi. «Akterleriń jaqsy eken» dep rızashylyǵyn bildirdi. Sol kezde bizden baqytty jan bolmady.

– Bıyl R.Seıtmetov atyndaǵy Túr­kistan oblystyq sazdy drama  teatry­­nyń qurylǵanyna 20 jyl tolady eken...

– Iá, bıyl Túrkistan teatrynyń mereıtoıy. Osynsha ýaqyttan keıin Rekeńniń salyp ketken izine oı júgirtip, kóz salsam, ustaz sheshimderinen kóregendikti kóretindeımin. Máselen, ol kisiniń bizge deıin de shákirtteri kóp boldy ǵoı. Solardyń basyn qurap, teatr asha berse bolatyn edi. Biraq Raıymbek aǵa óıtpedi. Túrkistanda Qoja Ahmet Iаsaýı atyndaǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetinde óner fakýltetin ashyp, bizdi sahna syryna baýlydy. Qazir oılap qaraımyn: Rekeńniń bul sheshimi – óziniń bar jıǵan tájirıbesi men bilimin buryn bylǵanbaǵan tap-taza paraqqa jazyp qaldyrǵysy kelgen nıetinen týǵan shyǵar. Sol úshin de bárin basynan bastaýdy jón kórgen sekildi. Biz ekin­shi kýrstan bastap sahnaǵa shyqtyq. Bastapqyda jeńildeý qoıylymdardy, melodrama, komedııalardy oınap, keıin jaı-jaılap kúrdeli shyǵarmalarǵa óttik. Ras, ol kezde Túrkistannan teatr ashý jer­gilikti halyq úshin úlken jańalyq bolǵany sózsiz. Oǵan deıin túrli konsertter men ázil-syqaq teatrlaryn kórip kelgen kórermen endi bas-aıaǵy bútin kásibı dramalyq spektaklderge qaraı aǵyldy. Turǵyndar úshin Raıymbek aǵanyń ár jumysy jańalyq boldy. Halyq úlken mahabbatpen qarsy aldy. Bul jerde men Rekeńniń eńbekqorlyǵyn, shydamdylyǵyn, jankeshtiligin aıtqym keledi. Stýdent balalardy sahnaǵa shyǵa­ryp, spektakl qoıǵyzý degen esepsiz qa­jyrdy qajet etedi. Sol qıyndyqtyń barlyǵyn ustazymyz qaıyspaı kóterdi. Bizdi naǵyz maman, Raıymbek mektebiniń túlekteri etip tárbıelep shyǵarý úshin kún-tún demeı ter tókti. Jer betinde bizden artyq teatr joq dep sendirdi. Sol sózge senip óner týdyrdyq. Eńbegimizge, ustaz artqan senimge barynsha adal bolýǵa tyrystyq. Biz úshin bıiktik degen Raıymbek aǵanyń ózi bolatyn.

Keıin elordadaǵy Q.Qýanyshbaev atyndaǵy akademııalyq qazaq mýzyka­lyq drama teatryna aýysyp keldińiz. Bul sheshimińizdi ustazyńyz qalaı qa­byl­dady?

– Shyny kerek, ońaı bolmady. 2003 jyly rejısser Bolat Qalymbetovtiń «Sardar» fılmi jaryqqa shyqty. Sonda Aqberdi degen bas keıipkerdiń birin oınadym. Bul meniń kınodaǵy debıýtim edi. Sol kınonyń astanada ótken tusaýkeserinde Ázekeń – Ázirbaıjan Mámbetov meni ekrannan kórip unatyp: «Myna akter kim? Bizdiń teatrǵa shaqyryńdar» deıdi. Qal­lekı teatry jaqtan qońyraý tolassyz túsip jatty. Biraq bir sheshimge kele almaı kóp oılandym. О́ıtkeni ustazym qasymda júr edi. Maǵan sonsha senim artyp otyrǵanda ol kisini tastap, basqa teatrǵa ketip qalýym satqyndyq bolar edi. Sol oıdyń arpalysymen 4 jyldan asa ýaqyt júrdim. Men el bitirgen T.Júr­genov atyndaǵy óner akademııasynda oqyǵan joqpyn. Ustazym Raıymbek Seıt­metov ózi Túrkistannan taýyp alyp, salǵan ánimdi unatyp, boıymdaǵy sál ǵana mazdaǵan talanttyń ushqynyn tanyp, ony alaýǵa aınaldyrdy. Teatr ashylǵaly barlyq basty róldi oınadym. Mende arman joq shyǵar. Aqıqatyn aıtý kerek, bul jaǵynan men ustazyma qaryzdarmyn. Áıtse de, óner adamynyń ishinde bir shyǵarmashylyq shólirkeý, qanaǵattanbaý bolady. Osy bir sezim maǵan da maza bermedi.

2005 jyly Q.Qýanyshbaev teatrynyń ujymy Túrkistanǵa gastroldik saparmen keldi. Sonda akterlerdiń oıynyn kórip: «Aqyry akter bolyp jumys istegen soń, osylarmen birge júrý kerek qoı. Qulasań da, osylardyń arasynda qulaǵan jaqsy» dep oıladym.  Sóıtip 4 jyldyq tolǵanys aqyry meni úlken táýekelge alyp keldi. Astanaǵa kelgennen keıin bári jarqyrap, jaqsy bolyp ketti demeımin. Otyzǵa kelgende basqa ujymǵa kelip akterlik jolyńdy qaıta basynan bastaý ońaı emes. Múldem basqa mektep, basqa seriktester. Biraq, jańa ortaǵa tez beıimdelýime teatrdaǵy ol kezdegi jańa, búginde baýyrǵa aınalyp ketken áriptesterimniń kómegi zor boldy. Árıne, «teatrdan ketem» degende meni balasyndaı kórgen Raıymbek aǵam renjidi. Men de ózimdi qoıarǵa jer tappadym. Alaıda bir ózgeris kerek edi. Sodan qınalsam da osy sheshimge keldim. Astana teatryna aýysqanymda marqum Áshirbek aǵa qatty qýandy. Rejısser Álimbek Orazbekov qoıǵan M.Áýezovtiń «Abaı» tragedııasyndaǵy Ábishimdi kórip: «Áı, bala, osynda kelgeniń durys bolypty. Seniń ornyń – osy jer» dedi. Synshy aǵanyń maǵan osynshalyqty senim artyp, yqylas bildirgeni qatty tolqytty. Ekiudaı kúıde júrgende mun­daı jyly sóz janyma  aýadaı qajet edi... Tipti kózimnen jastyń qalaı yrshyp shyqqanyn da baıqamaı qaldym.

– Onyńyz ras. Áshirbek aǵa óziniń dáristerinde de sizdi únemi úlgi etip aıtyp, joǵary baǵalaıtyn... Ony biz de ta­laı estidik.

– Rahmet. Biz endi akter bolǵannan keıin únsiz ǵana ónerimizdi týdyryp,­ ádette synshylardan alystaý júre­miz ǵoı. Biraq ol kisiler bizdi, ár aıaqaly­sy­myzdy qadaǵalap, zerttep, zerdelep otyrady. Osydan biraz jyl buryn rejısser Bolat Uzaqov teatrda Ý.Shekspırdiń «Gamlet» tragedııasyn qoıdy. Men Klavdııdi oınadym. Premeradan soń Áshir­bek aǵa kórermen áldeqashan shyǵyp ketse de, zalda jalǵyz otyryp qalypty. Qasy­na baryp qalǵan teatrdyń jarnama bóliminiń qyzmetkeri: «Aǵa ne istep otyr­syz? Bári durys pa?» dep surasa: «Raıym­begim tirilip keldi» dep qatty tol­qypty. Ony estigende meniń qandaı sezimde bolǵanymdy bilseńizder. «Osy bir áserin joıyp almaıynshy» dep birazǵa deıin Áshekeńmen amandasýǵa qorqyp júrdim.

– Raıymbek Seıtmetovtiń kózin kór­gen adamdar, shynymen de sizdiń sóz sap­tasyńyz ben jalpy sóıleý maqa­my­ńyzdy ustazyńyzǵa qatty uqsa­ta­dy. Muny elikteý deýge kele me?

– Elikteý deýden buryn, ustazdyń boıymyzǵa sińirip ketken shapaǵaty shyǵar. «Eńlik-Kebek» qoıylymynda Muhtar Áýezov Qaramende bıdiń aýzyna: «Sóz em bolýdan ketip, aýyzdan shyqqan jel esebinde bolǵan zaman ǵoı...» degen sózdi salady. Qansha ýaqyt buryn aıtylsa da, bul sóz áli ózektiligin joıǵan joq. Bizdiń qoǵamda da, ókinishke qaraı, dál sondaı jaǵdaı. Halyq sóz tyńdaýdan qalyp bara jatyr. Al qazaqtyń sózi, áýezi erekshe ǵoı. Án salyp turady. So­ny biz sahna, óner tili arqyly barynsha saqtaýǵa tyrysyp kelemiz.  Osy jaǵy­nan kelgende únemi Raıymbek aǵany úl­gi etip otyramyz. Ol kisi qara sózdiń shebe­ri bolǵan edi. Kúni búginge deıin dál Raıym­bek aǵamdaı sóıleıtin, dál solaı poezııa oqıtyn adam kórgen joqpyn. Ol kisiniń ózi aıtyp otyratyn: «Men bul sóz saptas­ty, áýezdi Sháken Aımanovtan úırendim» dep. Shynymen de, Sháken Amanovtyń fılmderindegi únin tyńdap, Raıymbek aǵa mektebiniń tórkinin tanýǵa bolady. Sol maqamdar Rekeńde de bar. Keıinnen Raıymbek aǵa ony maǵan úıretýge tyrys­ty. Men endi jastyǵyma salyp úırengim kelmeı, biraz qashqaqtap edim, biraq tolyq bolmasa da, boıymda sarqynshaqtary  báribir qalyp qoıdy.

– О́tken jyly tájik rejısseri Barzý Abdýrazzakov  qoıǵan «Láıli-Máj­nún» spektaklinde siz somdaǵan Dárýish beınesindegi erekshe sóz sazy osy uly mektepten jetken boldy ǵoı, demek?..

– Ony durys baıqapsyz. Iá, Dárýish beınesine bekitilgende, bul endi qııaldan týǵan keıipker bolǵannan keıin, erkin oıǵa erik berip, jan-jaqty izdenýge týra keldi.  Róldi basynda túsinbeı qatty qınaldym. Rejıssermen birlese otyryp kóp jumys istedik. Oıymyz kóp tusta qabyspady. Sońynda rejısser maǵan: «Sahnaǵa akter emes, kádimgi adam bolyp shyq» dedi. Men aıtqanyn oryndadym. Sóıtip róldiń kilti ózinen ózi tabyla ketti. Maǵan Barzýdyń akter boıyndaǵy stereotıpterdi buzatyny unady. Al poetıkalyq maqamdy ıgerýge kelgende sózsiz Raıymbek aǵany baǵdar ettim. Sondyqtan asa qınala qoımadym.

– Kásibı teatr akterisiz. Kınoda da kóptegen basty róldi sátti somdap júr­siz. Álemińiz qaı salany súıedi?

– Teatr men kınony bólip jarǵym kel­meıdi. О́zindik aıyrmashylyqtary bolǵanymen, qos ónerdiń shyǵar túbi bir dep oılaımyn. Sondyqtan árqaı­sysynyń óz ereksheligin seze bilseń boldy. Biraq bizde ókinishke qaraı, teatr­ men kınony bir-birine úsh qaınasy sorpasy qosylmaıtyn eki álem retinde qaras­tyrady. Bul tek bizde ǵana. Basqalar óıtpeıdi. Kınoǵa bara qalsań, «oınama» dep qaıta-qaıta eskertý jasap, rólińdi kóp jaǵdaıda óz oıyńdaǵydaı shyǵarýǵa múmkindik bermeıdi. Sóıtip eń sońynda jumysyńdy kórgende ne iste­genińdi túsinbeı qalasyń. Menińshe, akter de, rejısser de bul stereotıpten arylýy kerek. Kınoǵa teatr tehnıkasy báribir kerek. Jalpy, kınoda da, teatrda da ıntonasııa, qımyl-áreket jaǵynan eksperıment jasaǵandy unatamyn. Keıde kınodan alǵan tájirıbemdi sahnada qoldanamyn. Nemese kerisinshe. Syrt kózge esh uqsastyǵy joq bolyp kóringenimen, menińshe, teatr men kıno akteriniń oıynynda uqsastyqtar mol. Máselen, sahnadaǵy paýza men únsizdikti keıde kınodaǵy iri plan dep oılaımyn. Osy tektes detaldar jalǵasyp kete be­redi. Al jalpylaı kelgende, árıne janyma teatr jaqyn. О́ıtkeni kınoda kóbinese rejısserdiń aıtqanymen júrseń, sahnadaǵy bılik – akterde. Sonysy unaıdy. Kóńilińde júrgen kóp oıdy sahnada júzege asyrýǵa múmkindik mol. Jáne jetpeı qalǵan tusyn ár qoıy­lym saıyn túzep, tolyqtyryp oty­­rýǵa bolady. Teatrdaǵy izdenis úz­dik­siz toqtamaıdy. Al kınoda bári bas­qa. Onda emosııa qaıtalanbaıdy. Fılm ekranǵa shyǵyp ketken soń, ózińe ǵana málim keıbir  «áttegen-aılardy» túzetýge, oı eleginen ótkizip, qaıta oınaý­ǵa múmkindigiń bolmaıdy. Sol jaǵynan kelgende kınoda múlt ketseń, sheginerge jol joq. Kıno ásire emosııany emes, naqtylyqty súıedi. Keıde sátti shyqqan bir kadr nemese epızod akterge ómirlik abyroı ákelip jatady.

– Ról tańdaısyz ba?

– Tańdaımyn.

− Unamasa bas tartý erkińizde me?

– Álbette. Ról janyma jatpaı tur­sa, birden rejısserge ashyp aıtyp, bas tartamyn. Kınoda bul jaǵy jeńil­deý. Ssenarıımen aldyn ala tanysyp, jaratpasań,  kelispeıtinińdi túsirilim bas­talmaı turyp eskertesiń. Kınoda tańdaý kóp qoı.  Al teatrda ujymdaǵy akter­lerdiń ereksheligi eskerilip tańdalǵannan keıin, birden bas tartý qıyn. Ondaıda unamaıtyn rólderdi ekinshi quramdaǵy akterge tapsyryp, sóıtip birtindep oınamaı ketemin. Jalpy, ról degen súńgigen kezde mańdaıyń túbine tımeýi kerek qoı. Súńgigen saıyn basyń taq etip tıe berse, ol róldiń deńgeıi belgili. Búgingi dramatýrgııanyń qarymy kóp jaǵdaıda sondaı. Sondyqtan da tabıǵatyńdy ashyp, akterge sahnada erkin kósilýge múmkindik beretin pesalarmen jumys isteýge qýana kelisemin. Máselen, Ý.Shekspır, A.Chehov sııaqty dramatýrgterdiń shyǵarmasynda oınaý úlken baqyt.

– Kıno alańynda Ermek Tursynov­pen tandemde jıi jumys isteıtin ak­ter­diń birisiz. Aıtyńyzshy, rejısser Er­mek­tiń ereksheligi nede?

– Ermek Tursynov – aıtar oıy, ózi­niń qoltańbasy bar rejısser. Árbir kadr­ǵa fılosofııalyq oı salýǵa tyrysady. Aktermen jumys isteý tásili de erek­she. Ermek Tursynovty kóbinese Aqan Sataevpen salystyryp jatady. Menińshe, ekeýi eki bólek álemniń ıesi. Tursynov fılmderinde kóp «sóı­lemeıdi». Oı aıtýǵa umtylady. Ár kadry únsiz turyp-aq sóılep turady. Ermektiń ereksheligi osynda. Jalpy, kıno óneri kópsózdilikti emes, kórkemdikti súıedi ǵoı. Munda sezim men sulýlyq basty planda. Osy jaǵynan kelgende kóp rejısserden Ermek myrzanyń kınodaǵy bási bıik dep oılaımyn.

Kınoda akterdiń ishi oınaý kerek. Kóz sóılep turý qajet dep esepteımin. Ishiń bolmasa, paýzalardy, únsiz kadrlardy jetkizý múmkin emes. Eń alǵash meni kınoǵa alyp kelgen rejısser Bolat Qalymbetov: «Akterge eń áýeli ish kerek. Ártistiń oqyǵan-toqyǵany mol, ishi tereń bolsa, qalǵany mańyzdy emes» dep únemi aıtatyn. Sol kisi aıtpaqshy,  ishki tereńdigiń bolmasa, kóz oınamaıdy. Ekranda kóz bárin satyp jiberedi. Máselen, Ermek Tursynovtyń «Kelin» fılmi sondaı. Keıipkerleriniń sózinsiz túsirilgen kartına. Mundaıda akterdiń ishki-syrtqy plastıkasy, kózqarasy, qımyl-áreketi birinshi planǵa shyǵady. Onda bir ǵana kózqaraspen nemese qımylmen keıipkerdiń minezi, ishki oılary men sezimderi berilýi tıis. Mundaıda akterdiń syrtqy keıpi, sóıleý máneri emes, jan tereńdigi synǵa túsedi.  Al ony  «oınaý» múmkin emes. Ishiń tolmasa, tek mımıkamen, kózben oınaý degen shynynda da qıyn. Biraq sóılegennen áldeqaıda qyzyǵyraq. Bizdiń kınolarda qazir sóz kóp. Menińshe, kınoǵa kóp sóz qajet emes, kóz kerek. Ermek Tursynovta sol bar.

– Qazaq kınosy degende oıyńyz­ǵa ne oralady?

– Birjaqty pikir bildirý qıyn. Bári salystyrmaly ǵoı. Jalpy, sońǵy ýaqytta qazaq kınosynyń aıaq alysy jaman emes. Tek ózgelerge elikteýden arylsaq, arzan ázilderdi jıi paıdalanýǵa áýestenbesek degen tilegim bar. Prokatqa shyǵyp jat­­qan komedııalardyń deni «KVN»-niń deńgeıinde. Kórkem fılm kórip otyr­syń ba, álde «KVN» tamashalap otyrsyń ba, ajyrata almaı qalasyń. Kıno da, teatr da qazir almaǵaıyp shaqta tur. Sony, jańashyl bir serpiliske, ózgeriske suranatyndaı. Qazaq kınosyna minez jetispeıdi. О́nerge salmaq kerek. Kórermenniń deńgeıine túspeı, kerisinshe óreli óner halyqty órge súıreýi kerek dep oılaımyn.

– «О́ner – tárbıe quraly» dep jatamyz? Kelisesiz be?

– Joq. Teatr da, kıno da tárbıeleý­shi emes, oı salýshy. Adamdy teatr emes,  ata-anasy, júrgen ortasy, oqý orny jáne din tárbıeleıdi. Al biz – akterler, rejısserler, dramatýrgter – osy qoǵamnyń bir bólshegimiz. Bizdiń bireýdi tárbıeleýge haqymyz joq. Ras, qoǵamdaǵy shyndyqty, túıtkildi máselelerdi qoıy­lymdarymyzda sóz etemiz. Sol arqyly kórermenimizge oı salýǵa tyrysamyz. Biraq sheshimdi kórermenniń ózi qabyl­daýy kerek. «Mynaý durys», «mynaý burys» dep aıtýǵa eshkimniń haqysy joq. Jalpy, óner turmaq, ómirdiń ózi «durys, burys» nemese «jaman, jaqsy» degen aksıomadan turmaıdy ǵoı. О́mir – birqalypty. Tipti keıde aınymaly. Biz ony qalaı qabyldaımyz, barlyǵy soǵan baılanysty. Teatr da solaı. Biz tárbıeleýshi emespiz, teatr – tarazy.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

 Áńgimelesken

Nazerke JUMABAI,

«Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Aınurdyń ádemi álemi

Rýhanııat • Búgin, 14:13

Atyraýda 700-ge jýyq ekspress-test bar

Aımaqtar • Búgin, 14:07

Memleket qoldaýy eńse kótertti

Aımaqtar • Búgin, 13:25

Qyzylorda: Naýqastardyń jaǵdaıy qalypty

Koronavırýs • Búgin, 13:21

«Barysqa» daýys bereıik!

Sport • Búgin, 13:15

Almatyda indet oshaǵy qaıta kóbeıdi

Aımaqtar • Búgin, 13:15

Sý tasqynyna qarsy áreketter bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:00

Juqpaly aýrýlar jaıly jaýhar fılmder

Rýhanııat • Búgin, 12:50

Almatyda onlaın jattyǵý ótedi

Sport • Búgin, 11:51

Jalǵan aqparat taratqan muǵalim ustaldy

Koronavırýs • Búgin, 11:45

Túrkistan: Kásipkerlerdiń kómegi kóp

Aımaqtar • Búgin, 11:13

Naýqastyń jeke deregin kim taratty?

Aımaqtar • Búgin, 10:59

Aqyn Amanhan Álimuly dúnıeden ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:53

Qaıyrymdylyq aksııasynyń aýqymy keń

Aımaqtar • Búgin, 09:40

Shekteý sharalary qatań saqtalýy tıis

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Meıirlannyń músinderi

Rýhanııat • Búgin, 08:05

Memleket basshysynyń qamqorlyǵy

Qoǵam • Búgin, 07:50

Kúı qudireti

Rýhanııat • Búgin, 07:43

Daýys galereıasy

Rýhanııat • Búgin, 07:39

Uqsas jańalyqtar