Qoǵam • 21 Aqpan, 2020

Qala mańyndaǵy aýyldarda qylmys nege kóp?

44 retkórsetildi

Taldyqorǵan qalasynyń kóshelerinde 871 baqylaý kamerasy bar eken. Bıyl taǵy 500 beınekamera iske qosylmaqshy. Oblys ortalyǵynyń zamanǵa saı tehnıkalyq qurylǵymen jabdyqtalýy qoǵamdyq qaýipsizdik máselesin de ońynan sheshýge yqpal ete bastaǵan sııaqty. О́ıtkeni qalada qylmys azaıǵan eken.

 

Salystyrý úshin aıtsaq, ótken jyly Taldyqorǵan qalasy bo­ıynsha tirkelgen qylmystardyń sany 17,9 paıyzǵa tómendegen. Iаǵnı, arǵy jyly 4443 qylmys oqı­ǵasy tirkelse, 2019 jyly bul kórsetkish 796 jaǵdaıǵa azaıyp, 3647 qylmys jasalǵan. Biraq mamandar qaladaǵy qylmys sta­tıstıkasynyń tómendeýin qyl­myskerlerdiń izgilenýinen emes, tártip saqshylarynyń burynǵyǵa qaraǵanda sergek áreket ete bas­taýymen baılanystyrady.

Bul árıne qýanarlyq kórset­kish. Alaıda, osy Taldyqorǵan qalasyna jaqyn mańda ornalasqan aýdandardaǵy urlyq-qarlyq, buzaqylyq kóbeıip otyr eken. Mysaly, Eskeldi aýdanyndaǵy qylmystyq ahýal qalypty bolmaı tur. Oblys ortalyǵyna tıip turǵan aýdanda ótken jyly zań buzýshylyq deńgeıi 2 paıyzǵa ǵana tómendegen. Al bul aýdan­da 2019 jyly 509 qylmys tirkelipti. Aıtpaqshy, Eskeldi aýdany turǵyndarynyń jaǵdaıy kórshiles Kóksý aýdanynyń el-jurtyna qaraǵanda kósh il­geri sııaqty. Ásirese Kóksý aýda­nynyń ortalyǵy Balpyq bı aýylyndaǵy jaǵdaı syn kóter­meıdi. 

Oblystyń bas qalasynan 18 shaqyrym ǵana qashyqtyqta jatqan Balpyq bı aýylynda qylmys azaımaı tur. О́tken jyly alaqandaı aýylda 275 qylmys tirkelipti. Bul búkil aýdan bo­ıynsha bolǵan odaǵaı áreket­terdiń 62,2 paıyzyn qurap otyr. Ári qoǵamdyq qaýipsizdikke qater tóndirgen qylmystyń otyz ekisi áli kúnge deıin ashylmapty.

– О́tken jyly qylmystyń aldyn alý, ashý jáne qoǵamdyq oryndarda tártipti nyǵaıtý barysynda  josparly túrde is-sharalar júrgizildi. Nátıjesinde, búgingi tańda aýdan boıynsha­ qylmys byltyrǵy sáıkes mer­­zimmen salystyrǵanda 50 jaǵ­daıǵa tómendegeni baıqalady. Qylmystyń ashylý deńgeıi 89,3 paıyzdy qurady. Eń kúrdeli jaǵdaı Balpyq bı aýyldyq okrýginde saqtalyp, ótken jyly 275 qylmys tirkeldi. Ol aýdan­da tirkelgen jalpy qylmys sa­nynyń 62,2 paıyzyn quraıdy. Aýdanymyzda mal urlyǵy úlken másele bolyp tur, – deıdi Kóksý aýdanynyń ákimi Almas Ádil.

Osy oraıda  Kóksý aýdandyq polısııa  bóliminiń bastyǵy, polısııa podpolkovnıgi Ramıl Gımadıevqa habarlasqan edik. Tártip saqshysy óńirdegi qyl­myspen kúres jáne mal ur­lyǵynyń ashylýy jaıynda jańa derekterdi jarııa etti. Máselen,  jyl basynan Aınabulaq, Kóksý beketteri jáne Balpyq bı aýyldyq okrýgi aýmaǵynda jasalǵan mal urlyǵy jedel ashylǵan. Qazir qolǵa túsken qylmystyq top músheleri  ýaqytsha ustaý ızolıatoryna qamalyp, tergep-tekserý amaldary júrip jatyr. Jalpy,  Kóksý aýdanynda mal urlyǵynyń aldyn alý jumystary men ba­rymtashylardyń jolyn kesý jumystary kúsheıtilgen.

– Qylmys sanyn azaıtý­ úshin zańdar qataıdy. 2019 jyl­dyń sońynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qylmystyq zańnamany jetil­dirýge arnalǵan zańǵa qol qoıdy. Keıbir qylmystarǵa jaza aýyr­lady, aıyppuldar ósti. Mal ur­lyǵyna qatysty bólek bap bolady. Endi bul qylmys boıynsha «teris qylyq» pen «ortasha aýyr qylmys» degen anyqtama bolmaıdy. Al jazasy kúsheıtilip otyr. Jazanyń kúsheıtilýi urlyqtyń jolyn kesýi tıis, – dedi R.Gımadıev.

Sondaı-aq aýdan ortaly­ǵynda qylmystyń aldyn alý maq­satynda «Mal urlyǵy», «Páter urlyǵy» degen ataýmen profılaktıkalyq sharalar ótip jatyr eken. Munda polısııa qyzmetkerleri tarapynan túngi tekserý, baqylaý jumystary kúsheıtilgen. Nátıjesinde, qań­tar aıynda tirkelgen qylmystyń basym kópshiligi  jedel ashylǵan.  Aýdannyń bas polıseıi kel­tirgen derekterge sáıkes, bıyl qylmystyq oqıǵa deregi ótken  jyldyń sáıkes merzimimen sa­lystyrǵanda 2 esege azaıyp otyr. Máselen, 2018 jyly oryn alǵan qylmystyń 81 paıyzy ashylsa, bul kórsetkish 2019 jyly 89 pa­ıyzǵa jetti.

Jalpy, tártip saqshylary qyl­mysty ashýmen ǵana emes, onyń aldyn alýǵa da mán berýi tıis. Ol úshin polısııa men tur­ǵyndar arasyndaǵy qarym-qa­tynas jarııaly bolýy shart. Osy maqsatta aýdandyq polısııa bóliminde ashylǵan front-keń­se turǵyndarǵa zańgerlik kómek kórsetip otyr. Bul jerge turǵyndar azamattyq alý, aıyp­­puldy anyqtaý, qarý-ja­raq ustaýǵa ruqsat alý sııaqty su­raqpen jıi júginedi eken. 

– Polısııa jumysyna qatysty aıtylǵan syn qyzmetkerlerdiń jumysyn baǵalaýǵa, ketken kem­shilikterdi túzetýge oń yqpal ete­di. Jalpy, qylmystyń aldyn alý barysynda biz únemi bu­qaraǵa arqa súıeımiz. Sondyq­tan da turǵyndar nazaryna ótkir máseleni usynyp, qoldaý kútemiz. Mysaly,  mal urlyǵyn der kezinde ashý polısııa qyz­metkerlerine kóp qıyndyq tý­ǵyzady. Kóp jaǵdaıda tur­ǵyndar iri qarany uzaq ýaqyt qaraýsyz jiberedi de, maldyń qaı ýaqytta joǵalǵanynan beıhabar bolady. Polısııa qyzmetkerleri óz tarapynan tórt túlik maldy qaraýsyz qaldyrmaýdy su­raı­dy. Tipti múmkindik bolǵan jaǵ­­daıda mal basyna elektrondy syrǵa ornatýdy tájirıbege engizgen durys. Sondaı-aq páter urlyǵynyń tamyryna balta shabý maqsatynda kóshe men úı aýlasyna beınebaqylaý kameralaryn ornatýǵa da kóńil bólý kerek, – deıdi Kóksý aýdandyq polısııa  bóliminiń bastyǵy, polısııa podpolkovnıgi Ramıl Gımadıev.

 

Almaty oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Jetisaılyq jomart jandar

Aımaqtar • Keshe

Ishan baǵy qaıta qalpyna keledi

Rýhanııat • Keshe

? (Suraq belgisi) Poema

Ádebıet • Keshe

Senzýrasyz Abaı

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar