Abaı • 22 Aqpan, 2020

Abaı murasy máńgilik

90 retkórsetildi

Elordadaǵy Dostyq úıinde Nur-Sultan qalasy Qazaqstan halqy Assambleıasynyń jáne qalalyq «Radıma» belarýs mádenı ortalyǵy qoǵamdyq birlestiginiń uıymdastyrýymen Halyqaralyq ana tili kúnine arnalǵan «Abaı jáne kóptildilik» atty dóńgelek ústel otyrysy ótkizildi. Bul týraly  Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń janyndaǵy «Qoǵamdyq kelisim» KMM baspasóz qyzmeti habarlady.

Jıynǵa Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Belarýs Respýblıkasy Elshiliginiń konsýly I.O. Ivanov, sondaı-aq Qazaqstan-Belarýs ǵylymı-tehnıkalyq yntymaqtastyq ortalyǵynyń jáne Pomor akademııasynyń A. Qunanbaev atyndaǵy mádenıet ortalyǵynyń mártebeli ókilderi, elordamyzdaǵy etnomádenı birlestikterdiń tóraǵalary, jalpy shyǵarmashylyq ıntellıgensııa men elimizdegi jáne sheteldegi belgili joǵarǵy oqý oryndarynyń stýdentteri qatysty.

Kún tártibindegi aýqymdy taqyryptyń mańyzyn ashyp kórsetken Nur-Sultan qalasyndaǵy «Radıma» belarýs mádenı ortalyǵy qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Dmıtrıı Ostankovıch ana tilin bilý árbir azamattyń paryzy ekenin atap ótip, jalpy Qazaqstanda tilderdiń damýyna tolyq jaǵdaı jasalyp otyrǵanyn maqtanysh sezimmen jetkizdi.

Qazaqstan halqy Assambleıasy Tóraǵasynyń orynbasary, elordamyzdaǵy ózbek etnomádenı ortalyǵy qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Sh. Pýlatov elimizde tilderdiń damýyna qatysty birqatar jumystardyń atqarylǵanyn málimdep, ár tildiń ǵylymı damýy ereksheligine basymdyq berdi. Bul jóninde bas qalamyzda arnaıy oqý kabınetteri ashylǵan jáne onyń jumystary tıisti dárejede júrgizilip keledi.

Dóńgelek ústel basynda sóz salǵan Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Belarýs Respýblıkasy Elshiliginiń konsýly Igor Ivanov Qazaqstanda ıgilikti isterdiń atqarylyp jatqanyn málimdep, álemdik dárejede keń tanymal bolǵan Abaı Qunanbaev álemine tereń boılady: «Abaı búkil dúıim jurtqa aty málim dara tulǵa. Ol barsha adamzat balasynyń jetkilikti dárejede oqyp-úırengenin bar yqylasymen qalaǵan adam. Ǵylymdy ıgermeı, eshqandaı da óńimdi eńbek bolmaıtynyn aıtqan. Sondyqtan barshamyz osyǵan asa mán berýimiz kerek»,- dedi ol.

Jıynda Qazaqstan-Belarýs ǵylymı-tehnıkalyq yntymaqtastyq ortalyǵynyń dırektory, bıologııa ǵylymdarynyń doktory, professor E. Tazabekova, L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń professory G. Mýsabalına, M.Tank atyndaǵy Belarýs memlekettik pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń stýdentteri N. Rachılovskıı jáne K. Vladıslav, Pomor akademııasynyń (Polsha) A. Qunanbaev atyndaǵy mádenıet ortalyǵynyń ókili S-B. Dorota, elordamyzdaǵy etnomádenı birlestikter ókilderi men taǵy basqa birqatar azamattar jalpy tilderge qatysty, sonyń ishinde Abaı muralary týraly keńinen áńgimeledi.

Polsha Respýblıkasy elimizdegi belgili joǵary oqý oryndarymen tyǵyz qarym-qatynasta eken. Tipti Polshadaǵy ýnıversıtet rektorynyń kabınetindeqazaqtyń dombyrasy ilýli tur degen aqparatty estip bildik. Al Erevandaǵy ýnıversıtette qazaq tili men tarıhy oqytylady.

Bıyl elimizde A. Qunanbaevtyń 175 jyldyǵy atap ótiledi. Osyǵan oraı, bul jyldyń mańyzy óte orasan. Abaı ilimi-máńgilik. Onyń ǵıbratty tálimi adamzat balasyn baýyrmaldyqqa, dostyqqa baýlıdy. El damýy úshin ozyq sapaly bilim men ǵylym basty orynda turatyny málim. Jıynda osy máseleler jan-jaqty sóz bolyp, qazaqstandyqtardyń birligin odan ári arttyra berýge mańyz berildi.

Taǵylymdyq máni bar ıgi sharada Abaı shyǵarmalary armıan, qyrǵyz, sondaı-aq ol birneshe tilderde oqylyp,keshtiń sánin odan ári asha tústi. Osy keshte alǵash ret A. Qunanbaevtyń «Kózimniń qarasy»  shyǵarmasy polıak tilinde shyrqaldy.  

 

Sońǵy jańalyqtar

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar