Rýhanııat • 24 Aqpan, 2020

О́zi de, sózi de sulý

89 retkórsetildi

Qańtarda orystyń uly jazýshysy Anton Pavlovıch Chehovtyń týǵanyna 160 jyl toldy. Tvorchestvoda qysqalyq konsepsııasyn ustanǵan hám sonysymen ádebıetke erekshe qubylys ákelgen Chehov aqsaqaldy álem ámse súıip oqydy, qazaq oqyrmany da jaqyn tartty. Búgingi dańqyna jazýshylyqtyń tátti azabymen jetken qalamger «chehovskıı ıntellıgent» túsinigin tirideı kórsetip hám onyń alǵashqy zııalysy da ózi boldy.

Orys ádebıetiniń álem tvorchestvo­syndaǵy úsh temirqazyǵy Tolstoı, Dostoevskıı hám Chehov ekenin sol zaman­da-aq oqyrman da, ádebıetshiler de rastap, moıyndady. Al ataqty Pýshkınge kelsek, orys ádebı gazet-jýrnaldarynan baqylap kórgenimizdeı hám óz jýrnalısteriniń jazǵanyndaı, Pýshkın álemge jete almapty. Nege deseńiz, ony asqaqtatý ulttyq maqtanyshtan góri ult­tyq menmenshildikke saıyp keledi eken-mys. Uranǵa aınalǵan Apollon Grıgorevtiń «Pýshkın – bizdiń barymyz» degen sózderinde aksent úshinshi sózge túskendigi maqalanyń kontekstinen ańǵarylyp turǵanyna da ılandyq. Sonymen Pýshkın – «orystiki».

Al sýretker Chehov kópten beri «orys­tiki» ǵana emes. Álemdik sahnalarda eń kóp qoıylatyny da Shekspır men Chehovtyń pesalary. Ekeýin de táýir dramatýrg sanamaǵan Lev Tolstoı keıin qatty tańǵalǵan da bolar. Tipti Chehov úshin ishtartyp erekshe qýanatyn jóni bar dep te oılaımyz. О́mir joldaryna qarasaq, uly Tolstoı Chehov aǵaıdy qatty qurmet tutqan. Tolstoı 1901-1902 jyldary Qyrymda emi joq úsh aýrýmen aýyrǵanda, Chehovpen uzaq áńgimelesip otyrady eken. Al Gasprada Tolstoı tek Chehovpen ǵana sýretke túsken. Muńdy sýrette aıyqpas dertke shaldyqqan qos alyp jazýshy grafınıa Panınanyń vıllasynyń terrasasynda otyr. Budan keıin qart Tolstoıǵa 10 jyldaı ómir súrý buıyrsa, áldeqaıda jas Chehov eki jyl ótken soń Badenveılerde qaıtys bolady.

Taǵy bir jaıt, 1897 jyldyń kókte­minde Chehovtyń qurt aýrýy asqynyp, aýrýhanaǵa túskende, alǵashqy bolyp kóńil surap kelgen de Tolstoı. Onyń densaýlyǵy ázirge syr bermegendikten be eken, máńgilik ómir týraly sóz qozǵaǵan. Áserli sóılegeni sonshalyq, ketken soń Chehov toqtaýsyz qan qusypty. Che­hov Tolstoımen kezdesýin bylaısha áńgi­meleıdi: «Ol máńgilik ómirdi kanttyq kú­ıinde uǵady; Tolstoı túsiniginshe bizdiń barlyǵymyz (adamdar men janýarlar) bastapqy kúıimizde ómir súremiz (sana, mahabbat), biz úshin bolmys pen maqsat qupııa kúıde qalady. Men úshin bul bas­taý nemese kúsh qalypsyz muzdaı massa retinde kórinedi, meniń «menim» – meniń daralyǵym, meniń sanam osy massamen birigip ketedi – maǵan mundaı máńgilik ómirdiń qajeti joq, men ony qabyldaı almaımyn, al Lev Nıkolaevıch meniń osyny uqpaǵanyma tańǵaldy».

Chehov abstraktyly áńgimelerdi jek kórgen. Meıli máńgilik ómir, meıli soǵys, beıbitshilik – qandaı taqyryp bolsa da báribir. Máselen, Chehovtyń qoǵamdyq jıynda bir áıelmen áńgimesi bylaı bolǵan:

– Anton Pavlovıch! Sizdiń oıyńyzsha soǵys nemen aıaqtalady?

Chehov jótkirinip alyp, sál oılanyp, salmaqty, meıirimge toly daýyspen búı degen:

– Bálkim, – beıbitshilikpen...

– Árıne, oǵan daý bar ma! Biraq kim jeńedi? Grekter me, túrikter me?

– Meniń oıymsha, kúshtisi jeńedi.

– Sizdiń oıyńyzsha, qaısysy kúshti?

– Jaqsy tamaqtanatyndary men bilimdiregi...

– Qalaı taýyp aıttyńyz! – deıdi súısingenin jasyra almaǵan bireýi.

– Al siz qaısysyn kóbirek jaqsy kó­resiz – grekterdi me, álde túrikterdi me?

Chehov oǵan sypaıy jymıyp jaýap qatqan:

–- Men marmeladty jaqsy kóremin... Al siz she?

Chehovtyń basqalardan erek sypaıy­lyǵy da el aýzynda. Birde revolıýsııalyq baǵytty ustanatyn qyz­dar Gorkııdi qorshap alyp, onyń «marksıst» álde «halyqshyl» ekenin anyqtamaq bolady. Gorkıı ózin ty­ǵyryqqa tiregendi jek kóretindikten bir qyzdyń «Siz qaı platformada tursyz», degen suraǵyna: «Qymbattym, platformada bórene tasıdy», depti. «Marmelad» pen «bórene» ara­syndaǵy aıyrmashylyqtan-aq biri­niń Chehov, biriniń Gorkıı ekeninen ja­ńylysý tipti múmkin emesteı.

Sahalın saparynan Úndi muhıty men Seılon arqyly qaıtqan sýretker barlyq qalamdastary sııaqty saıahattaǵandy unatqan. Biraq Chehovtyń otyryqshy ómirge, óz «úıine» degen umtylysy bir sum­dyq áser etedi. Ol 44 jyl ǵumy­rynyń 26 jylynda ǵana múmkindigi bola tura, Máskeý túbinen Melıhovo qo­jalyǵyn, Iаltadan Belaıa dachany, jazǵy úıdi jáne Gýrzýftan Knıpperdi satyp alady. Melıhovada turǵanda hat jazýmen (onyń hat almasatyn dorbasy áli kúnge deıin Melıhov mýzeıinde ilýli tur), dárigerlikpen shuǵyldanǵan.

Chehov qysqa bolsa da, maǵynaly, jap-jaqsy ómir súrdi. Sheber qalamger ǵumyry eńbekke de, saıahatqa da, tipti soqyr táýekelge de toly boldy. Aýyr naýqas álpetin adam tanymastaı ózgertkenge deıin ol óte sulý bolypty. Tipti Iаltada ótkizgen sońǵy jyldarynda oǵan gımnazııa qyzdary áste tynym bermepti deıdi.

P.S. Otanynda Chehovtyń mereıtoıy ulan-asyr toıǵa ulaspady dep estidik. Kitaphanalardaǵy birdi-ekili sharadan ózge bas kóteretindeı jańalyq bolmapty-mys. Aqıqatynda biz biletin hám siz oqyǵan, Syrdyń sýy sıraǵynan kelmeıtin Chehov aqsaqal yrdý dýmanǵa muqtaj emes. Ol orys derevnıasynan, orys qoǵamynan túý shalǵaıǵa alystap ketkeli qashan?!.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar