Qoǵam • 24 Aqpan, 2020

Jylý qýatynyń tapshylyǵy – óńirdiń damýyna kedergi

25 retkórsetildi

Pavlodar óńirinde jylý tapshylyǵy jyl saıyn baıqalady. Turǵyndar tarapynan jylý qýatynyń jetispeýshiligine qatysty shaǵymdar da kóbeıip keledi. Jylý tapshy bolsa tarıfter de ósedi. Sondyqtan jergilikti mamandar ozyq tehnologııalar men ınnovasııalardy qoldaný arqyly jylý-energetıkalyq ınfraqurylymdy túbegeıli ózgertý qajet dep sanaıdy. Bıyl qaıta qys qaharly bolǵan joq. Aıazdyń keler jyldary qaqap, qaıta oralatyny sózsiz...

Sýretti túsirgen Valerıı Býgaev

Oblystyq energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy bas­qar­masynyń basshysy Murat Ábilqalyqovtyń aıtýynsha, jylytý qondyrǵylarynyń azdyǵy men magıstraldyq jylý jelileriniń qajetti deńgeıde jylý kólemin ótkize almaýy atalǵan kúrdeli máseleni týyndatyp otyr. 2030 jylǵa deıingi Bas josparǵa sáıkes, oblys ortalyǵyn qysqy maýsymda jylýmen qamtamasyz etýdiń tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesi ázirlendi. Bul arqyly Pavlodar qalasyndaǵy jylý jelilerin kezeń-kezeńimen kúrdeli jóndeýden ótkizip, jylý qubyrlaryn jańadan salý jos­parlanýda. Joba memlekettik saraptamadan ótýde eken. Buǵan deıin de oblys ortalyǵyndaǵy jylý jelilerin jańartý úshin qyrýar qarajat bólinip, birneshe ınvestısııalyq jobalar júrgizildi. Mysaly, «Pavlodarenergo» AQ №3 jylý ortalyǵynda qaıta jańǵyrtýdan keıin №5 týrbına iske qosyldy. «Jańǵyrtýdan ótken týrboagregat elektr energııasyn 20 MVt-ǵa artyq óndiredi. №5 týrbınanyń rotorlary men joǵary jáne ortasha qysymdaǵy sılındrleri aýystyryldy. Stansa qýaty 110-nan 130 MVt-ǵa deıin ulǵaıady.

Jobanyń quny – 6 mlrd teńgege jýyq» degen aqparattar taratyldy. Biraq, qala ishindegi jelilerdegi aqaýlar, jaryq, kóshe boıy qazylǵan shuńqyrlardyń problemalary áli jalǵasýda. Jylý jelileriniń ábden tozyǵy jetken. Onyń budan ári shydap turýynyń ózi de múmkin emes. Bul talaı jyl boıy aıtylyp kele jatqan másele. Al qalalyq turǵyn úı ınspeksııasynyń mamany Nurlan Rashıtov jylý tapshylyǵy gıdravlıkalyq temperatýra parametrleriniń bolmaýynan ekenin aıtady. Jylý parametrleri keı úılerde +17-ge tómendegen. Jelilik sýdyń qysymy da tómen.

Árıne, ınfraqurylymdy túbegeıli ózgertý qajet ekeni daýsyz. Qazir qala ákimdigi men «Pavlodarenergo» AQ birlese Estaı, Marǵulan kósheleri arqyly №5, №31 jańa jylý magıstralin salý jobalaryn ázirleýde. Byltyr «Qazaqstan alıýmınııi» AQ-ǵa qarasty №1 jylý ortalyǵy jáne Ekibastuz jylý elektr ortalyǵynda tehnıkalyq shaǵyn apattar jıiledi. Paıdalaný ýaqyty ótken qazandyqtardyń álsiz jumysynan páterlerde jylýdyń mólsheri turaqty saqtalmaǵan. Qazandyqtardy kúrdeli jóndeý jumystary áli jalǵasýda. Kásiporynǵa qarasty JEO-1 6 qazandyqty iske qosqan. Qosymsha qazandyq esepke alynbaǵan kórinedi.

Ekinshiden, monopolıster «tarıfti kótermese, tozǵan jylý jelilerin jańartý múmkin emestigin» aıtady. Biraq,tarıfti ósirip, kásiporyndarda kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizý de jylý tapshylyǵyna áser ete qoımasy anyq. О́ıtkeni, tozǵan jylý jelilerin aýystyrý jumystary «Nurly jol», 2020 jylǵa deıingi óńirlerdi damytý baǵdarlamalary arqyly júrgizilýde.

Byltyr JEO-3-te ótken oblys ákimdiginiń kóshpeli májilisinde jylý tapshylyǵy máselesi talqylandy. Jıynda oblys ortalyǵynda jylý tapshylyǵyn boldyrmaý úshin, aldaǵy jyldary qalanyń shekteýli aýdandaryn jylý qýatymen qamtamasyz etýge múmkindik beretin jylýmen jabdyqtaýdyń jańa syzbasy ázirlenetini aıtyldy. «SEVKAZENERPROM» JZQ JShS Bas dırektory Vladımır Peshkovtiń sózinshe, joba jasaýshylar jylý tapshylyǵyndaǵy túıtkildi núktelerdi anyqtaǵan. Birinshiden, magıstraldy jylý jelileriniń jylý ótkizý júıelerinde áli de aqaýlar bar, al, jylý ótkizgishter árqashanda aǵymdaǵy jáne aldaǵy jyldardaǵy júktemelerdi qabyldaýǵa daıyn bolýy tıis. Ekinshi másele, qoldanystaǵy energııa kózderiniń jylý qýattary bóligin saqtaý qajet. Qazir №1, №2, №3 jylý ortalyqtary oblys ortalyǵyn jylýmen qamtamasyz etedi. Salystyrmaly taldaý barysynda qosymsha jylý qýaty №3 ortalyqta jetkilikti, al №2 ortalyqta bolmashy ǵana qosymsha jylý qýaty qalady. Sondyqtan №1 jylý ortalyǵyna túser salmaq kóp, jylýmen qamtamasyz etýde jańa qurylystyń negizgi bólikteri – «Saryarqa», «Dostyq» shaǵyn aýdandary, sondaı-aq, qalanyń ózge de shaǵyn aýdandary bar. Sol sebepti jylý tapshylyǵy bar. Qorytyndysynda, aldaǵy jyldary ósip kele jatqan jylý júktemelerin qamtamasyz etý boıynsha is-sharalar ázirleý qajet.

Máseleniń mánisine kelsek, oblys ortalyǵyn jylýmen jabdyqtaýdyń jańartylǵan jobasy byltyr Úkimette qorǵalǵan Bas josparǵa baılanysty jasalady. Al basqarma basshysy jylý tapshylyǵynyń oblys ortalyǵyn ári qaraı damytýǵa kedergi keltiretinin aıtady.

Qazir oblysta 752,5 myń adam turady, qala halqynyń sany – 531,1 myń.

– О́tken jyly «Nurly jol», «2020 jylǵa deıin óńirlerdi damytý» baǵdarlamalary boıynsha 34,9 shaqyrym jylý jelisi, 33,5 shaqyrym káriz júıesi retke keltirildi. Bıyl oblysqa sýmen qamtý jáne káriz júıelerin jasaýǵa respýblıkalyq bıýdjetten 6,7 mlrd teńge bólinedi, – deıdi M.Ábilqalyqov. Bul qarajatqa óńirdiń kommýnaldyq kásiporyndary sýmen qamtý júıeleriniń 22,2 shaqyrymyn, káriz júıeleriniń 9 shaqyrymy men jylý jelileriniń 2,5 shaqyrymyn jóndeýdi josparlaýda. Biraq, bul da jetkiliksiz. Tozyǵy jetken jeliler kólemin qysqartý úshin jyl saıyn jylý jelileriniń 40 shaqyrymyn, sýmen qamtý jelileriniń 53 shaqyrymyn jáne káriz júıeleriniń 38 shaqyrymyn jóndeý qajet eken. Ekinshiden, ótken jyly salynǵan turǵyn úı kólemi 332,7 myń sharshy metrdi qurady. 2020 jyly 400 myń sharshy metr, 2021 jyly 500 myń sharshy metr turǵyn úı salý týraly tapsyrma bar. Árıne, qurylys qarqyny kóńil qýantady. Biraq, osynshama turǵyn úıdi jylytý úshin qosalqy jylý ortalyqtarynyń, qosalqy stansalardyń qajettigi aıtpasa da túsinikti. Turǵyn úı qurylysyn jobalaý barysynda ınfraqurylymdyq júıelerdi, qosalqy jylý ortalyǵy men stansalardy iske qosýdy oılastyrmaǵan soń burynnan turyp jatqan turǵyndarǵa jylý jetpeı, shaǵymdana bastady. Mysaly, bıyl «Pavlodar jylý jelileri» JShS jetkilikti deńgeıde jylytylmaǵan, jylý berý kórsetkishteri tómen bolǵan Tolstoı-90, Kırov-89, Estaı-91 mekenjaıyndaǵy kópqabatty úılerdi qys ishinde basqa jylý jelilerine qosýǵa májbúr boldy. Iаǵnı, oblystaǵy №1 jylý berý ortalyǵynyń tozyǵy jetkenin eskersek, balama jylý kózderin izdeý qajet.

Oblystyq ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý basqarmasynyń basshysy Maqsat Turlybaevtyń aıtýynsha, jylý tapshylyǵyn boldyrmaýdyń bir joly – oblys boıynsha avtonomdy qazandyqtardy paıdalaný jobasy. Joba aıasynda 10 aýdan men 3 qalada 360 avtonomdy qazandyq ornatý kózdelýde. Quny – 7 mlrd 234 mln teńge. Áleýetti jeke seriktes – «Sapro-NAT» JShS. Oblystyń ár qalasy men aýdanyna qyzmet kórsetý úshin 13 óńirlik bólimshe qurylady. Osy arqyly jeke ınvestısııalar esebinen jumys istep turǵan qazandyqtar jylytylatyn úı-jaıda turaqty temperatýrany ustap turatyn, qýaty 110-nan 800 kVt-qa deıingi qatty otyndy qazandyqtarǵa aýystyrylmaq. Qazandyqtar joǵarydan tómenge qaraı janý qaǵıdaty boıynsha avtomatty basqarylady.

О́ńirde 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap halyq úshin kommýnaldyq qyzmet tarıfterine ózgerister engizildi. Josparǵa sáıkes, jylýmen qamtý baǵasy bıýdjettik uıymdar men bıznes ókilderi úshin 19 paıyzǵa, al turǵyndar úshin 10 paıyzǵa qymbattady. Jylýmen qamtý tarıfi 2,9 paıyzǵa, elektr qýaty 10 paıyzǵa ósti.

Aıta ketý kerek, bıyl 2009 jyldan beri turǵan Ekibastuzdaǵy otyn-energetıkalyq keshen úshin mamandar daıarlaıtyn ortalyq ashyldy. Bolashaqta kásibı mamandar men menedjerler oblys ortalyǵynda, Ekibastuzda, Aqsýda jylý tapshylyǵynyń bolmaýy úshin qyzmet etedi degen úmittemiz.

Al, Elbasy «Saryarqa» jobasyn usynǵanda gaz qubyryn Petropavl men Pavlodarǵa deıin tartýdy tapsyrǵan-dy. Gaz qubyry Qaraǵandydan Baıanaýylǵa, Maıqaıyń arqyly Ekibastuz ben Pavlodarǵa tartylatyn bolsa, jylý qýaty da kóbeıip, óńir ekologııasy, qorshaǵan orta da tazaryp qalar ma edi...

 

Pavlodar oblysy

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar