Suhbat • 24 Aqpan, 2020

Janseıit Túımebaev: Yntymaq úshin ymyra mańyzdy

285 retkórsetildi

– Janseıit Qanseıituly, Jambyl ob­­l­y­­syndaǵy oqıǵa saldaryn joıý jó­nin­degi Úkimet komıssııasynyń qu­ra­­my­­men Qordaı aýdanynda bolyp qaıt­­tyńyz. El ishine baryp bilgenińizdi, kór­gen-túıgenińizdi óz aýzyńyzdan estisek...

– Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen jergi­likti halyqpen birqatar kezdesý uıym­das­ty­rylyp, Qordaı, Masanchı, Aýqatty, Sortóbe eldi mekenderiniń jaǵdaıymen ta­nys­­tyq. Eki tarapty tyńdaı kele, kópshi­liktiń ortaq pikirinen keıin turmystyq janjaldyń birneshe sebebi anyqtaldy.

 

Birinshiden, dúngen etnosynyń tyǵyz qonystanýy, soǵan arqa súıegen keıbir ókilderiniń zań talaptaryn belden basýy, áleýmettik teńsizdik pen usaq-túıekten bastalyp, qalypty jaǵdaıǵa aınalǵan ádiletsizdikter joǵary shegine jetken.

Ekinshiden, jergilikti atqarýshy jáne keı­bir quqyq qorǵaý organdarynyń tur­ǵyn­dardyń aryz-shaǵymyna qulaq as­paýy, tıisti zań talaptarynyń oryndalmaýy araz­dyqtyń bastalýyna negizgi sebep bo­lyp otyr.

Úshinshiden, arandatýshylyq áreketter men úndeý aqparattardyń taraýy jáne otqa maı quıa túsýshiler jaǵdaıdy tipti ý­shyqtyryp jiberdi.

Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Tóraǵasy Nursultan Nazarbaev týyn­daǵan jaǵdaıdyń sebepterin muqııat zerttep, kinálilerdi zań talaptaryna sáıkes jazalaý­dy tapsyra otyryp: «Eger biz kópultty halqymyzdy biriktirip, turaq­tylyqty qamtamasyz ete almasaq, búginde elimizge sheteldik ınvestısııa kelmeı, ekonomıka turalap qalýshy edi. Árıne mem­lekettik qyzmetkerlerge de tıisti min­det­ter júktelgen, biraq beıbitshilik pen kelisimdi saqtaý, eń aldymen, bizdiń halqy­myzdyń mindeti», dep atap ótti. Sondaı-aq Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev: «Memlekettik organdar qyzmetkerleriniń salǵyrttyǵy saldarynan arandatýshylar qantógis jasady. Olar jazalanady», dep kináliler anyqtalǵannan keıin ultyna qaramaı tegis jaýapqa tartylatynyn jetkizdi. Qazir tergeý júrgizilýde.

– Elimizdegi barlyq etnosty bir maq­satqa jumyldyryp otyrǵan Qazaqstan halqy Assambleıasy tarapynan turaq­tylyqty qalpyna keltirý úshin qandaı qadamdar jasaldy?

– Eń aldymen «halyq únine qulaq asatyn memleket» paradıgmasy osy joly ózi­niń oń nátıjesin kórsetti. Memleket bas­shysy habar jetisimen máseleni retteý bo­ıynsha Qaýipsizdik keńesi men Úkimetti bir­­den iske qosty. Arnaıy komıssııa qu­ryp, sol kúni Qordaı aýdanyna attandyrdy.

Sol ýaqyttaǵy Premer-Mınıstrdiń orynbasary, qazirgi Jambyl oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaev tóraǵalyq etken Úkimet komıssııasynyń quramyn­da Parlament Májilisiniń depýtaty Sh.Hahazov jáne «Dúngen qazaqstandyq qoǵamy» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy A.Voınse jumys istedi. Elimizdegi barlyq Dostyq úılerinde etnomádenı bir­les­tik­terdiń belsendilerimen kezdesý­ler uıym­­dastyryldy. Masanchı, Aýqat­ty, Sor­tóbe, Bular batyr, Báıterek, Qarasý, Qara­kemer aýyldaryndaǵy qazaq­tar men dúngenderdiń qatysýymen Aqsa­qal­dar keńesi qurylyp, QHA ǵylymı-sarap­sh­ylyq toptary jaǵdaıdy tereńinen zer­deleý maqsatynda Qordaı aýdanyna jiberildi. Oqıǵa saldarynan zardap shekken azamattarǵa kómek kórsetý maq­satynda etno­mádenı birlestikterdiń «Jaqy­nyń­men birge bol!» respýblıkalyq qaıy­rym­­dylyq aksııasy bastaldy. Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi men óńir­lerdegi QHA hatshylyqtaryna jáne jer­gi­likti ákimdikterge qoǵamdyq kelisimdi nyǵaıtý jumystaryn kúsheıtý jóninde mindetter júkteldi.

– Qazaqstan Prezıdenti Twitter pa­raq­­shasynda «Beıbitshilik pen kelisim – biz­­diń basty baılyǵymyz, ony buzýǵa esh­­kim­niń quqyǵy joq!» dep jazdy. Qa­zaq­stan halqy Assambleıasy óz málim­de­me­sinde «Qylmys ultqa bólinbeıdi» degen pikirdi qoldaıtynyn bildirdi. Eki halyqtyń aýyly aralas, qoıy qoralas bolyp ketpeýiniń túpki sebepteri nede?

– Etnos ókilderi tyǵyz ornalasqan bar­lyq aımaqtaǵy máselelerdi sheshý úshin tez arada júzege asyp, nátıjesin bere­tin arnaıy baǵdarlama qabyldanýy kerek. О́ıtkeni jınaqy qonystanǵan aýyl­­dardaǵy ózge ult ókilderiniń bizdiń qoǵam­ǵa kirigip, birigip ketýi úshin kóptegen keder­gi­ kezdesedi. Olar kóp jaǵdaıda óz ana til­derinde bilim alady, bul ár ulttyń óz salt-dástúrin saqtap, tól tarıhyn bilý­ge jaqsy bolǵanymen, taıaqtyń ekinshi ushy bar. Mektep bitirgen etnos jastary kóp jaǵdaıda Qazaqstannyń joǵary oqý oryn­daryna túse almaıdy, sol aýyl­darda qa­lyp, jumyssyzdar qataryn tolyq­ty­rady. Bolmasa, egistikterde kúni-túni bel jazbaı eńbek etip, saýda jasaıdy. Shamalary kelgenderi jeke kásip ıgerýge kirisedi. Sharýasyn dóńgeletkenderge jaldanatyn turmysy tómen qazaqtyń qyz-jigitteri. Osydan keıin olar ózderin – zor sanap, qarakózder óz jerinde ózin qor tuta bastaıdy. Áleýmettik qaıshylyqtar birte-birte daý-damaıǵa, astamsýǵa alyp keledi. Osyǵan deıingi turmystyq tóbelesterdiń barlyǵy osyndaı teńsizdikterden, kedeıshilikten, jumyssyzdyqtan týyndaǵanyn kóremiz.

Dúngen etnosynyń da turmys-tirshi­ligi osyǵan saıady. Memlekettik tildi meńger­megennen keıin qoǵamnan oqshaý­lanyp, tomaǵa-tuıyq kún keshedi. Qyzdaryn jas­taı turmysqa berip, uldaryn erterek aıaqtandyrady. Áskerge baryp, azamattyq boryshyn óteıtinder sany kóp emes.

Halyqpen kezdesý barysynda jaǵ­daıyn jaqsartyp, bıznesin jolǵa qoıǵan­dar jergilikti atqarýshy bılik pen quqyq qorǵaý organdarymen til tabysyp, kez kelgen máseleni tamyr-tanystyqpen sheshetini aıtyldy. Emhanada da, meıramhanada da, saýda oryndarynda da qarapaıym halyqqa jo­ǵarydan qarap, zańdy belsheden basý etek jaı­ǵan. Bul, árıne qazaq aýyldarynyń ashý-yzasyn týdyrady, narazylyǵyn oıa­­­ta­dy, namysyna tıedi. Qazaq azamattary ara­syn­daǵy jumyssyzdyq, tıisti oryn­darǵa só­zin ótkize almaýy, der kezinde tıisti qol­daýdyń bolmaýy – qaıshylyqty kú­sheı­te túsedi. Quqyq qorǵaý organdary osyn­daı keleńsizdiktermen kúresip, der kezin­de jaýapqa tartyp, tártipke shaqyryp oty­r­sa, jaǵdaı osynshalyq deńgeıge jetpes edi.

Degenmen, qandaı túsinbeýshilik, ádi­let­sizdik oryn alsyn, ony retteıtin bizde eń aldymen zań bar. «Tártipke ba­ǵyn­­­ǵan qul bolmaıdy» deıdi Baýyrjan Mo­mysh­­­uly. Tártip bar jerde, tárbıe bar. Bi­reý­ge judyryq ala júgirip, úıin tonap, kóli­­gin qıratyp, aýyldy órtep, astan-kes­teńin shyǵarǵannan másele sheshilmeıdi. Tár­­tipke baǵynbaı, zańdy attap ótýdiń aqy­­ry osyndaı ókinishke ákelip tireıtini belgili.

Táýelsiz el atanyp, egemendikke qol jet­­k­iz­genimizge 30 jylǵa taıap qaldy. Osy ýa­­qyt ishinde memlekettik, eldik máse­leler she­­shimin tapty, álemge tanyldyq. Tole­rant­t­ylyq tanytyp, elimizdi ultara­lyq keli­sim men birliktiń mekenine aınal­dyr­dyq. Áli de túıini tarqatylmaǵan áleý­met­tik máselelerdi beıbit jolmen, qan­tógis­­siz, aýyzbirshilikte birge sheshýimiz qa­jet. О́zara túsinistik, syılastyq, bir-biri­­mizdi qurmetteı bilý ǵana bizdi órke­nıetke jeteleıdi.

TMD elderimen salystyrǵanda Qazaq­standaǵy etnostyq toptar arasynda memleketke talasý, jerdi basyp alý, saıası bılikke umtylý degen sııaqty ultaralyq qaqtyǵystar tirkelgen emes.

Dúngen etnosy elimizge turaqtaǵan 142 jyl ishinde terrıtorııalyq tartysqa túsip, memlekettiń ydyraýyna qaýip tóndirmedi. Sondyqtan turmystyq janjaldar men buza­qylyq áreketterge «ultaralyq qaq­t­yǵys» dep baǵa berip, óshpendilikti ór­shitýge bolmaıdy.

Tepse temir úzetin jastaǵy azamattar­dyń ómirin qıyp, eshkim jeńiske jetken joq, eki jaq birdeı zardap shekti. Onnan asa shańyraq ortasyna tústi, áıel jesir, bala jetim qaldy. Osydan kim utty, kim utyldy, baǵamdap kóreıik.

Atalarymyz taǵdyr talaıymen jeri­mizge kelgen barlyq ultqa keńpeıil, jomart kóńilin kórsetti. Uly Abaı­dyń «Adamzattyń bárin súı, baýyrym dep» degen ulaǵatty sózin ulttyq qaǵı­dat­qa aınaldyrdy. Biz de osy joldan aınyp, musyl­manshylyqtan ketip, adamger­shilikten attamaýymyz qajet.

О́z kezeginde qushaǵyn ashyp, baýyryna basqan qazaq halqyna alǵys retinde tilin úırenip, úlkenin syılap, kishisin qurmettep júrýdiń de esh qıyndyǵy joq.

Elbasymyz: «Aýyzbirshilik joq jerde eshqashan da ulttyq ıdeıalar júzege asqan emes, jaýlyqtyń eń úlkeni, eń qıyny – yntymaq úshin ymyraǵa bara almaý», deıdi. Aldaǵy kúnimizdi, jarqyn bolashaǵymyzdy oılasaq, sabyrǵa júginip, yntymaq úshin ymyraǵa kelý kerek.

– Áleýmettik jelide pikir bildirý­shilerdiń basym bóligi «Qazaqstanda qonys tepken dúngen etnosynyń memleketke tıgizip jatqan naqty paıdasy joq» dep jazdy...

– Áleýmettik jeli qoldanýshylarynyń birqatary, keıbir zııaly qaýym ókilderi men tanymal sarapshylar, BAQ ókil­deriniń ózi jaǵdaıǵa jiti baǵa bere almady. Olardyń deni «bul ultaralyq qaqty­ǵys» degen sarynnan ári aspady. Tipti «dúngenderdi shekara asyryp qýyp tastaý kerek, Assambleıany taratý kerek, qazaqqa qarsy jumys istep otyr» degender de tabyldy. Máseleniń mánine tereńinen úńilip, astaryn aıqyndaýǵa tyryspady. Birjaqty qaralaýdan turatyn aıyptaýlar aqıqatqa jetkizbeıtini anyq.

Jekelegen adamdardyń buzaqylyq áreketter úshin tutas bir ult pen Assam­b­leıa­nyń eńbegin tarıhymyzdan syzyp tastaı almaımyz. Sol sııaqty elimizde turatyn 70 myń dúngen halqynyń el damýyna qosyp jatqan azdy-kópti úlesin múlde joqqa shyǵaryp, bura tartýǵa bol­maıdy. Assambleıa tarapynan jyl saıyn uıymdastyrylatyn sharalarǵa taı­ly-tuıaǵymen belsene qatysady. Arys oqı­ǵasynda da shet qalǵan joq. Byltyrǵy jyly apattan zardap shekkenderge jiberý úshin Sortóbe aýylyndaǵy dúngen etnosy­nan 30 mıllıon teńge kóleminde qar­jy jınaldy. Budan bólek, kóp balaly otbasy­larǵa úıler salyp, óz kúshterimen 4 burǵy qazyp, aýyzsý qubyrlaryn ornatty. Igi­ligin 1000 otbasy kórip otyr.

Olarǵa memlekettik tildi úıretetin 5 dúngen toby jumys isteıdi. Masanchı aýylynda qazaq halqyna alǵys retinde eskertkish ornatylǵan.

– Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezı­dentiniń Tóraǵalyǵymen ótken Qaýipsiz­dik Keńesiniń otyrysynda Elbasy Nursultan Nazarbaev mundaı jaǵ­daı­lardy ýshyqtyrmaı, turaqtylyqty kúsheıtýdi tıisti qurylymdarǵa jáne Qazaqstan halqy Assambleıasyna tapsyra otyryp, alaıda «Assambleıanyń ókiletti quqyǵy joq» ekenin aıtty. QHA quzyreti nemen shekteledi?

– Táýelsizdik jyldarynda qoǵamdyq kelisimdi qamtamasyz etý boıynsha saıası-quqyqtyq, ınstıtýsıonaldy-basqarý júıesi qalyptasty, etnosaralyq qarym-qatynastar salasy boıynsha normatıvti-quqyqtyq negiz jasaqtaldy. Memlekettik basqarý qurylymynda etnosaralyq kelisim máselelerimen Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi, áleýmettik saladaǵy mınıstrlikter men aımaqtyq ákimdikter aınalysady.

1995 jyly Elbasy N.Nazarbaevtyń bastamasymen qurylǵan Qazaqstan halqy Ass­ambleıasy Prezıdent Ákimshiligi ja­nyn­daǵy keńesshi organ retinde qoǵam­daǵy kelisim men tatýlyqty saqtaýdy qamta­ma­syz etý boıynsha memlekettik organ­darǵa naqty usynystaryn jasap, etnos­ara­lyq qatynastardy retteýge atsalysady.

Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldaryna kóz jibersek, qazaq halqynyń sany elý paıyzdan da tómen boldy, halyqtyń bir bóligi tarıhı otandaryna qaıtty. Sol ýaqytta myńǵa jýyq etnomádenı birlestikterdiń kúsh-jigerin biriktirip, jumysyn úılestirý úshin Assambleıa qurý ıdeıasy týyndady. 25 jyl ishinde Assambleıa etnostardy mádenı almasýlar sheńberinde biriktirdi, túrli mádenı-aǵartýshylyq, tanymdyq sharalar arqyly halyqtar dostyǵyn dáriptep, negizgi mindetin atqardy. Birde-bir etnos oqshaýlaný strategııasyn tańdap, saıası talappen shyqqan emes. Barlyǵy da ortaq Otanymyz – Qazaqstan, ortaq maqsat, bir memleketke qyzmet etemiz dep keledi. Qazirgi kúni demografııalyq ahýal ózgerdi, qazaqtyń sany 70 paıyzdy qurap otyr.

Osy tusta Elbasynyń «Tarıhymyz bizdi kópultty el retinde qalyptastyrdy. Bul bizdiń kemshiligimiz emes, kerisinshe bizdi tomaǵa-tuıyqtyqtan saqtap turatyn faktor. Solaı bolǵandyqtan, biz barlyq qazaqstandyqtardy biriktiretin ortaq uǵymnyń tóńireginde toptasýymyz kerek. Qazaqstan halyqtary Assambleıasyn Qazaq­stan halqy Asssambleıasy dep ózgert­kenimizdi qoǵam túsinistikpen qabyl­dap otyr ǵoı. Bizde halyq bireý – Qazaq­stan halqy. Túptep kelgende, biz osy ıdeo­lo­gııalyq qadamnyń qazaqtyń ult retin­de ári qaraı nyǵaıýyna, etnostyq toptar ókilderiniń jaı ǵana qazaqstandyq turǵyn emes, dili men dúnıetanymynyń qazaq­stan­dyq rýhta qalyptasýyna barynsha yq­pal etý jaǵyn basty nysana etip alýy­myz kerek. Bul jolda qazaq halqynyń aldyna ózge etnostarǵa óziniń rýhanı qundy­lyq­­taryn sińire otyryp, tutastaı eldikti qalyp­tastyrýǵa qatysty tarıhı ról júk­tel­mek» degen sózin nazarǵa alǵym keledi.

Endeshe, memlekettiń tutastyǵy men qoǵamnyń birligin saqtaý, ulttyq ıdeologııany qalyptastyrý Assambleıanyń ǵana emes – Qazaqstandy meken etken barlyq azamattyń qasıetti boryshy bolýy tıis.

– Elimizdegi qoǵamdyq birlik pen etnosaralyq tatýlyqty saqtaý úshin aldaǵy ýaqytta mundaı keleńsizdikter qaıtalanbasyn desek, endigi jerde qandaı tujyrym jasalýy tıis?

– Eń aldymen etnos ókilderi tyǵyz ornalasqan aımaqtardaǵy ahýal jyl on eki aı qatań baqylaýda ustalyp, janjaldardyń týyndaý sebepterine der kezinde nazar aýdarylyp, tıisti oryndar sheshim qabyldap otyrýy qajet.

Shekaramen baılanysyp jatqan aımaqtarǵa arnaıy taldaý toptaryn jıi jiberip, jaǵdaıdy zerttep otyrýy da mańyzdy dep esepteımin.

Sondaı-aq Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri ókiletti organdarmen birlesip, etnostar tyǵyz qonystanǵan aýmaqtardyń «qaýiptilik kartasyn» jasaýdy kóp uzatpaı qolǵa alǵany tıimdi bolmaq. Qazaqstan halqy Assambleıasy Hatshylyǵymen jáne ǵylymı-sarapshylyq keńesimen de tyǵyz áriptestik baılanys ornatyp, etnos­aralyq qarym-qatynas salasyndaǵy biryń­ǵaı áleýmettik jáne etnomonıtorıng júıe­sin qalyptastyrý da kún tártibinde talqy­lanatyn ýaqyt keldi.

Qordaıdaǵy oqıǵa jergilikti ákimdik pen quqyq qorǵaý organdarynyń tótenshe jaǵ­­daıda jedel áreket etýge daıyn emes­ti­­gin kórsetti. Sol sebepten shıelenisti jaǵ­­­daı qaýpi týyndaǵanda ortalyq jáne jer­­­gilikti atqarýshy bılik ókilderiniń is-qı­­­myl algorıtmi men keshendi josparyn beki­­tý qajettigi týyndap otyr. Biz óz ta­ra­­py­­myzdan etnostar shoǵyrlanǵan sha­ǵyn jer­­­lerde quqyq qorǵaý organdary men mem­­le­kettik qyzmetkerler úshin oqytý semı­­nar­­­laryn uıymdastyrýǵa basa nazar aýdar­maqpyz.

– Jambyldaǵy jaǵdaıdan keıin et­nos­­­tar­dyń ıntegrasııasy qyzý tal­qy­lan­­dy. Qaıtsek bir-birimizge qurmet­pen qa­rap, tatýlyǵymyzdy nyǵaıta túsemiz?

– Eń aldymen, memlekettilik ıdeıasyn belsendi túrde nasıhattaý kerek. Bos dań­ǵoılyq, popýlızm men ásireultshyldyq jáne jalǵan patrıotızmniń qaýip-qaterin túsindirip otyrý artyq etpeıdi. Zııaly qaýym ókilderin memlekettiń qoǵamdaǵy turaq­­tylyq pen kelisim saıasatyn jurtshy­lyqqa túsindirýge jumyldyrý qajet.

Buǵan qosa, qazaqqa bári dushpan, bári qas, «ózge ulttardan qaýip tónip tur» deı­tin popýlıstik kózqaraspen kúresý kerek.

Jalǵyz bizdiń elimiz ǵana emes, Reseı, Bolgarııa, Batys Eýropada da tyǵyz qonys­tanǵan etnostar bar. Olarda da osyndaı buzaqylyq áreketter boı kórsetip otyrady. 2005 jyly Reseıde – Kondopoga oqıǵa­sy, 2007 jyly arabtar búligi oryn aldy, 2016 jyly Fransııadan syǵandar qýylyp, Bolgarııa men Rýmynııaǵa qashyp keldi.

Dál osyndaı jaǵdaılardyń týyndaýyna ne túrtki bolatynyn dál bol­jap aıtý qıyn. Degenmen resmı máli­met­terge súıe­netin bolsaq, olardyń deni kámeletke tol­maǵan balaǵa, áıelge jasal­ǵan zorlyq-zombylyq, adam óltirý sııaqty qylmystyq áreketterge qarsylyq retinde bastalyp, qoǵamdyq dúmpýge ulasady.

Qazaqstan boıynsha Túrkistan oblysynda tájikter, Jambyl oblysynda dúngen men kúrdter, Almaty oblysynda uıǵyr, kúrd jáne túrik meshedteri, Alma­ty qalasynyń «Zarıa Vostok» shaǵyn aýdanynda dúngen men kúrdter tyǵyz orna­la­sqan. Túrli etnos ókilderi tyǵyz turyp jatqan aýmaqtardyń áleýmettik, ekono­mıkalyq máselelerin sheshýge Assam­­bleıanyń quzyreti jetpeıdi, bul áleý­met­tik-ekonomıkalyq salalar men bilimge, máde­nıetke jaýapty memlekettik organdarmen birlese atqarylatyn jan-jaqty, keshendi jumys.

– Memleket basshysy Q.K.Toqaev ót­ken aptada sizdi qabyldap, Jambyl ob­ly­­syn­daǵy dúngen qaýymynyń jer­­gilikti qazaq qaýymdastyǵymen aralasýy­na, qazaq tilin úırenýine mán berýdi tapsyrdy...

– Dostyq úılerinde qazaq tilin úıretý boıynsha kýrstar ashý, etnostarǵa arnalǵan til úıretý ádistemesin jasaqtaý týraly usynystarymyzdy tıisti oryndarǵa jetkizetin bolamyz.

Assambleıa óz jumysynda qazaq qoǵa­my­­nyń erekshelikterin únemi eskerip ke­ledi. Iаǵnı memlekettiń ıesi – qazaq eken­­in, barlyq etnostar qazaq ultynyń tóńi­re­­ginde toptasatynyn, memlekettik til­diń – qazaq tili ekenin esten shyǵarǵan emes, osy baǵyttaǵy jumysyn jalǵastyra be­redi. Osy maqsatta jumys isteıtin «Qazaq­taný» baǵdarlamasy bar. О́zge ult ókil­­deri qazaqtyń salt-dástúrin, tili men tarı­­hyn, mádenıeti men ádebıetin, tur­mys-jaǵ­daıyn úıretýge arnalǵan. Sony­men qatar ózge ult ókilderine qazaq tilin úı­re­­týge baǵyttalǵan «Mámile», «Myń bala» baǵ­­dar­lamasy jumys isteıdi. О́zge etnos ókil­deri arasynda jylyna bir ret qazaq tilin qanshalyqty meńgergenin tekse­rý úshin jalpyhalyqtyq dıktant uıymdastyrylady.

О́tken jyldyń jeltoqsan aıynda memlekettik tildi jetik meńgergen ózge ult ókilderi arasynda «Uly dalanyń ultaralyq tili» respýblıkalyq forýmy qolǵa alyndy. Túrli ult ókilderi qatysqan respýblıkalyq deńgeıdegi shara tek qana qazaq tilinde ótti. Qazaq tilinde óz oılaryn ortaǵa salyp, ózekti máseleler kóterdi. Abaıdyń óleńderin oqyp, «Uly dalanyń ultaralyq tili» chellendjin jarııalady. Orys, ýkraın, nemis, polıak, dúngen, koreı ulty ókilderiniń memlekettik tildegi áńgimelerin tyńdaı otyryp, nıet bolsa, til úırenýge eshqandaı kedergi joq ekenine kóz jetkizdik.

Til forýmy Almaty, Taraz, Shymkent qalalarynda jalǵasyn tapty, ári qaraı barlyq aımaqta qolǵa alynatyn bolady.

Túrli halyqtardyń basyn qosyp, yn­ty­maqqa úndeıtin rýhanı sharalardyń eldi etene aralastyrýǵa, biriktirýge tıgizer paı­­dasy kóp. Túrli ult ókilderi byltyrǵy Arys oqıǵasynda judyryqtaı jumylyp, naǵyz baýyr­maldylyqtyń úlgisin kórsetti. Eki kún ishinde 51 mln teńge jınap, zardap shek­ken­derge alǵashqylardyń biri bolyp qol­ushyn sozdy. Jalpy, osy oqıǵa kezinde etnos ókilderi 156 mln qarajat aýdaryp, 200 ton­naǵa jýyq gýmanıtarlyq kómek jó­­­nelt­­ti. «Mektepke jol» respýblıkalyq ak­­­sııa­sy aıasynda az qamtylǵan jáne kóp ba­la­­­ly otbasynan shyqqan, sondaı-aq ata-ana qam­­­qor­­lyǵynan aıyrylǵan 46 myń oqý­­­­­­shy­ǵa 514 mıllıonnan asa teńgeniń kó­me­­­­gin kór­setti. Jalpy, Assambleıa ót­ken jy­­­l­y myń­ǵa jýyq qaıyrymdylyq shara uıym­­­­das­­tyrdy, qaıyrymdylyqtan túsken jal­­­py qa­ra­jat mólsheri 4,5 mlrd teńgeni qurady.

Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Tóraǵasy, Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Halqymyzdyń basyna túsken qandaı da bir synaqqa qara­­mastan, biz táýelsizdigimizdi nyǵaı­tý jo­lyn­daǵy jasampaz isterimizdi jalǵas­tyra bermekpiz. Barsha qazaqstandyqtyń jumǵan judyryqtaı birliginiń arqasynda biz almaıtyn asý, biz jeńbeıtin kedergi bolmaıdy» degen sózi bar.

Assambleıanyń etno-mádenı birlestik­teri, Qoǵamdyq kelisim keńesi, Analar ke­ńesi, Jýrnalıster klýby, Jastar uıym­da­ry, Medıasııa keńesiniń qyzmeti úshin ar­naıy qarajat bólinbeıdi. Qury­lym­dardyń barlyǵy qoǵamdyq negizde ortaq Otany­myzǵa degen sheksiz patrıottyq sezim­men jumys isteıtinin aıta ketken jón.

Bul shırek ǵasyrdaǵy Assambleıanyń júrgizgen tıimdi saıasatynyń nátıjesi. Olar osy ýaqytqa deıin eldi birtutastyqqa shaqyrýdan jańylǵan emes, ári qaraı da osy baǵytta óz mindetin atqara beredi.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Joldybaı BAZAR,

«Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar