Aımaqtar • 26 Aqpan, 2020

Aqtaýda ózge ult ókilderi Abaı óleńderin jatqa oqydy

18 retkórsetildi

Aqtaýdaǵy Dostyq úıinde Abaı Qunanbaevtyń 175 jyldyq mereıtoıy aıasynda «Tilim meniń» baıqaýy ótti. Bul týraly Qazaqstan Halyqtary Assambleıasy Mańǵystaý oblystyq fılıalynyń baspasóz qyzmeti habarlady.

Etnos ókilderiniń basyn qosqan  baıqaýdy uıymdastyrýdaǵy maqsat – árkimniń óz ana tiliniń kórkemdigin sezinýi, basqa tildi qurmetteı bilýge shaqyrý jáne tildik, mádenı ártúrlilikti, tildik erekshelikti saqtaý, qoǵamdyq kelisim men el birligin nyǵaıtý.

Baıqaýǵa qatysýshylar ózderin memlekettik tilde tanystyrdy jáne Abaı Qunanbaıulynyń shyǵarmalaryn qazaq tilinde mánerlep oqydy. Uly Abaıdyń shyǵarmalaryn ádemi jetkize bilgen etnos jastaryna baǵa berý qazylar alqasyna da ońaı tıgen joq. Saıys bolǵan jerde jeńis te, jeńilis te bolatyny belgili.

Ádilqazylar ádil sheshim shyǵaryp, nátıjesinde III oryndy Donskaıa Vıktorııa (№12 orta mektep) jáne Baıramov Denıs (№10 orta mektep), II oryndy Navasardıan Dıana (N.Marabaev atyndaǵy №17  mektep-lıseıi),  I oryndy Baıramova Gýlsým (N.Ońdasynov atyndaǵy №5 orta mektep) ıelendi.

Ana tiliniń qadirin arttyrǵan bul sharaǵa belsendi qatysqan óńirimizdiń etnomádenı birlestikteriniń ónerpaz músheleri án-bılerimen shashý shashyp, kesh ajaryn asha tústi.

Mańǵystaý oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Jetisaılyq jomart jandar

Aımaqtar • Keshe

Ishan baǵy qaıta qalpyna keledi

Rýhanııat • Keshe

? (Suraq belgisi) Poema

Ádebıet • Keshe

Senzýrasyz Abaı

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar