Parlament • 27 Aqpan, 2020

Sot isin júrgizý sıfrlandyrylady

16 retkórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa Joldaýynda sot sheshimderiniń sapasyn arttyrý úshin birqatar mańyzdy sharany júzege asyrý qajet ekenin aıtty. Osy maqsatta Parlament Májilisinde sot júıesin jańǵyrtýǵa, artyq sot rásimderin qysqartýǵa, ozyq elektrondy servısterdi engizýge baǵyttalǵan zań jobasy qaraldy.

Sot rólin jandandyrý azamattardy qorǵaýdy kúsheıtedi

Parlament Májilisiniń Spıkeri Nurlan Nyǵmatýlınniń tóraǵalyǵymen ótken Palatanyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń Azamattyq prosestik kodeksine sottar jumysynyń zamanaýı formattaryn engizý, artyq sot rásimderi men shyǵyndaryn qysqartý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy birinshi oqylymda maquldandy.

Atalǵan qujattyń jaı-japsarymen Joǵarǵy sottyń Azamattyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy Meırambek Taımerdenov tanystyrdy. Ol zań jobasy úsh baǵyttan turatynyn, birinshisi – sottar jumysyn zamanaýı formatqa keltirý, ekinshisi – azamattyq prosestegi tıimdilikti arttyrý, úshinshisi sot isin júrgizýdi sıfrlandyrý ekenin atap ótti.

– Bul túzetýler bizdiń azamattarǵa ne beredi? Sottarǵa «sýdıa isti qaraǵanda aq-qarasyna tereń úńilmeıdi», «nege tek usynylǵan dálelderdi qanaǵattandyryp, sheshim shyǵarady» degen syńaıda syn aıtylady. Osyǵan sebep – qoldanystaǵy Azamattyq prosestik kodekstiń talaby. Kodeks boıynsha sýdıa eshbir jaǵdaıda talap-aryz sheńberinen shyqpaýy tıis, ony mindettep qoıǵan. Taraptar neni talap etse, tek sol máseleni qarap, tek sol másele boıynsha ǵana sheshim qabyldaýy kerek. О́z betinshe basqa mán-jaılardy anyqtaýǵa, ózge dálelderdi suratýǵa sýdıalardyń esh quqyǵy joq. Azamattyq prosestik kodekste sýdıanyń qoly baılaýly. Bul problemany sheshýdiń bir ǵana joly bar. Ol – sýdıanyń prosestik rólin túbegeıli ózgertý. Ádil sheshim qabyldaý úshin daýdy jan-jaqty, búge-shúgesine deıin túsinip, anyqtaýy qajet. Sýdıa prosestik jaǵynan erkin bolýy kerek. Qandaı ýájdi nemese dálelderdi zertteý kerek ekenin ol ózi anyqtaýy qajet. Bul – biz ashyp otyrǵan jańalyq emes, ozyq damyǵan elderdiń sottarynda qalyptasqan tájirıbe. Atalǵan zań jobasyn qabyldasańyzdar, sot júıesin jandandyrýǵa negiz bolady, – dedi Meırambek Taımerdenov.

Baıandamashynyń aıtýynsha, zań jobasynyń taǵy bir mańyzdy baǵyty – sot tóreligin sıfrlandyrý. Bul salada biraz sharýa atqarylýda. Qazirgi tańda sottarǵa búgingi túsip jatqan barlyq talap-aryz ben shaǵymnyń 70%-y elektrondy júıede qabyldanýda. Usynystarda buıryq tártibimen jáne ońaıtylǵan tártipte qaralǵan ister bo­ıynsha taraptardy sot otyrysyna shaqyrmaı-aq, elektrondy formatta qaraý eskerilgen. Al taraptardan shaǵym túsken kezde, mundaı máseleler tikeleı ózderin qatystyrýymen qaralady. Zań jobasynda sotqa qatysýshylar úshin jaǵdaı jasaıtyn basqa da normalar bar. Búginde elektrondy hattamany engizý, sot prosesterin qashyqtyqta, ıaǵnı álemniń kez kelgen jerinde ınternet arqyly qaraý máselesi qarastyrylyp otyr. Osy oraıda 2019 jyly qanatqaqty rejimde 6 myńnan astam azamattyq is qaralǵan.

Osy zań jobasyn talqylaý barysynda depýtattar birqatar máselege nazar aýdardy. Májilis Tóraǵasy Nurlan Nyǵmatýlın zań jobasy Elbasy Nursultan Nazarbaev pen Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń sot sheshimderiniń sapasyn jaqsartý jónindegi tıisti tapsyrmalaryn oryndaýǵa baǵyttalǵanyn atap ótti.

– Búgingi zań jobasyna sot isterin sapaly jáne ashyq júrgizýdiń jańa formaty engizildi. Bul format sot jumysyn azamattyq prosesti jeńildetip jáne jyldam qaraýǵa serpin beredi. Atalǵan zań jobasynyń ereksheligi, sýdıanyń azamattyq prosestegi róliniń paradıgmasyn túbegeıli ózgertedi. Eger osy ýaqytqa deıin sýdıalar isterdi qaraý kezinde beıtaraptyq prınsıpin basshylyqqa alsa, qazir sottyń is júrgizý qyzmeti kúsheıe túsedi. Bul tásil azamattyq is júrgizýdegi halyqaralyq tájirıbege sáıkes keledi, – dedi Nurlan Nyǵmatýlın.

Isti tolyq jáne ýaqtyly qaraý úshin sýdıaǵa taraptar dálelderiniń negizdigin jáne olar usynǵan dáleldemelerdiń durystyǵyn tekserý boıynsha sharalar qabyldaý, taraptarmen istiń mán-jaıyn talqylaý, taraptardyń quqyqtyq ustanymdary men dálelderin naqtylaý, dáleldemelerdi ýaqtyly jáne tolyq jınaýǵa, olardy zertteýge yqpal etý, sottyq tapsyrmalar berý, zań kómegine aqy tóleýden jáne ókildik etýmen baılanysty shyǵystardy óteýden bosatý, isterdiń jekelegen sanattary boıynsha resmı ókil-advokatty taǵaıyndaý quqyǵy beriledi. Osy rette Májilis Spıkeri Nurlan Nyǵmatýlın sýdıalardyń ózin de, azamattardy da osy jańashyldyqqa daıyndaýdyń mańyzdylyǵyna toqtaldy. Onyń aıtýynsha, Joǵarǵy sot, ózge de memlekettik organdar atalǵan zań jobasy boıynsha túsindirme jumystaryn júrgizýi qajet. О́ıtkeni halyqtyń quqyqtyq saýattylyq deńgeıi – kez kelgen qoǵam damýynyń mańyzdy aspektileriniń biri.

 Qazaq-qyrǵyz qarym-qatynasyn nyǵaıtýǵa septesedi

Jalpy otyrystyń kún tártibinde depýtat­tardyń quptaýymen birqatar zań jobalary ratıfıkasııalandy. Aldymen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly shartqa Qyrǵyz Respýblıkasynyń qosylýyna qatysty ratıfıkasııalyq zań jobasy qoldaý tapty. Bul qujatty kópshiliktiń nazaryna Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Álıhan Smaıylov usyndy.

2014 jylǵy 29 mamyrdaǵy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly shartqa Qyrǵyz Respýblıkasynyń qosylýyna baılanysty Qyrǵyz Respýblıkasynyń 2014 jylǵy 29 mamyrdaǵy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly shartty, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń quqyǵyna kiretin jekelegen halyqaralyq sharttardy jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq organdarynyń aktilerin qoldanýy jónindegi jaǵdaılar men ótpeli erejeler týraly 2015 jylǵy 8 mamyrda qol qoıylǵan hattamaǵa ózgeris engizý týraly hattama 2018 jylǵy 14 mamyrda Sochıde jasalǵan.

Atalǵan hattamada Qyrǵyz Respýblıkasy úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynda ózderiniń ótkizý pýnktterin jaılastyrý jáne materıaldyq-tehnıkalyq jaraqtandyrý boıynsha merzimdi Hattama kúshine engen kún­nen bastap 48 aıǵa deıin uzartý usynylady. Qol­danystaǵy redaksııada bul merzim 24 aıdy qu­raıdy.

Sonymen qatar bul jıynda depýtattar Qazaq­stan men Qyrǵyzstan arasyndaǵy eki el aýma­ǵynda azamattardyń bolý tártibi týraly ratı­fıkasııalyq zań jobasyn maquldady. Ishki ister mınıstri Erlan Turǵymbaev «2012 jylǵy 11 mamyrdaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Qyrǵyz Respýblıkasynyń Úkimeti arasyndaǵy Qazaq­stan Respýblıkasy azamattarynyń Qyrǵyz Respýb­lıkasynyń aýmaǵynda jáne Qyrǵyz Respýblıkasy azamattarynyń Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda bolý tártibi týraly kelisimge ózgerister engizý týraly hattamany ratıfıkasııalaý týraly» zań jobasyn tanystyrdy.

Hattamada qos el arasyndaǵy yntymaq­tas­­tyq­tyń quqyqtyq negizderin qurý, eki memleket aza­mattaryna qolaıly jaǵdaı jasaýdy kóz­deıdi. Sondaı-aq kóshi-qon salasyndaǵy ult­tyq zańnamalardy úılestirý jáne jol júrý qu­jat-
taryn birizdendirý maqsatynda taraptardyń Memlekettik shekarasyn kesip ótýge arnalǵan qujattar tizbesinen 16 jasqa tolmaǵan balalar úshin taraptardyń azamattyǵyna jatatyndyǵyn kórsete otyryp, anyqtama-japsyrmasy (sýreti) bar týý týraly kýálikti alyp tastaý kózdelip otyr.

Buǵan qosa alqaly otyrysta Májilistiń salalyq komıtetteri qylmystyq zańnamany jetildirý jáne Qarýly Kúshterdiń, basqa da áskerler men áskerı quralymdardyń arsenaldary, bazalary men qoımalary janyndaǵy tyıym salynǵan aımaqtar men tyıym salynǵan aýdandar máselelerine qatysty zań jobalaryn jumysqa aldy.

 «Egemenniń» maqalasy depýtat saýalyna arqaý boldy

Jıyn sońynda májilismender ádettegideı quzyrly organdardyń basshylaryna depýtattyq saýaldaryn joldady. Sonyń biri depýtat Marat Bopazov Balqash kóliniń ekologııalyq problemasyn kóterdi. Ol bul saýalyna bıyl 23 qańtarda «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan «Balqash: baq pen sor» atty maqalanyń arqaý bolǵanyn aıtty.

– Balqash Aral teńizine uqsap ekologııalyq apat aımaǵyna aınalyp barady. Sońǵy 14 jylda basseınge zertteý júrgizilmeı keledi. Kóldiń deńgeıi taýly muzdyqtardyń jyldam erýi men transshekaralyq ózenderdiń, onyń ishinde negizgilerdiń biri – Ile ózeni esebinen qorektenedi. Shekara mańynyń jaǵyndaǵy Ile ózeniniń basseıninde 130-ǵa jýyq gıdroqurylys pen 13 sý qoımasy salyndy. Onyń barlyǵy ulǵaıyp otyrǵan egistik alqaptaryna ǵana emes, sondaı-aq salynyp jatqan ónerkásiptik obektilerge de baǵyttalǵan. Sonyń saldarynan Ile ózeninen sý alatyn Balqash ta qatty saıazdana bastady. Balqash kóline quıatyn ózenderden Ile ózeniniń úlesine shamamen 80% aǵyny keledi. Sarapshylardyń pikirinshe, Tıan-Shandaǵy muz aǵynynyń ulǵaıýyna, Ile ózeniniń sý alý normalary tipti 10%-ǵa joǵarylaýyna qaramastan, Balqashty eki sý qoımasyna bólý túrindegi apat oryn alyp, sonyń saldarynan shyǵys bóliginiń keýip ketýi múmkin. Balqashtyń saıazdanýy kól túbindegi tuzdardyń barlyq aýmaqqa, sonyń ishinde Tıan-Shan muzdyqtaryna taraýyna ákep soǵyp, sodan keıin olardyń erýine yqpal etedi. Nátıjesinde, taý ózenderine az sý túsedi, – dedi Marat Bopazov.

Osy rette depýtat Úkimet basshysy Asqar Mamınniń nazaryna ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý úshin birqatar shara qabyldaý qajet ekenin aıtty. Olar – elder táýelsizdik qaǵıdattaryna negizdelgen ulttyq sý strategııalaryn iske asyratyn Ortalyq Azııa óńiriniń transshekaralyq ózenderi boıynsha memleketaralyq kelisimderdiń oryndalýyn taldaý; zııandy shyǵyndar men tógindilerdi azaıtý jónindegi sharalardy ázirleý jáne iske asyrý jumystaryn jandandyrý; sý resýrstaryn utymdy paıdalaný jónindegi maqsatty kórsetkishterdi ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdardyń strategııalyq josparlaryna engizý.

Sonymen qatar jalpy otyrysta depýtattar óńirlerdi aralaý barysynda kóz jetkizgen jergilikti máselelerdi saýal retinde Úkimetke joldady. Onyń ishinde aýyl sharýashylyǵy, densaýlyq saqtaý, ekonomıkalyq jáne áleýmettik salalarǵa qatysty máseleler qozǵaldy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Esik nege «tesik»?

Qoǵam • Búgin, 15:25

Betperde kıgen kóktem - 5

Qoǵam • Búgin, 15:10

Qyzylorda oblysy: Taǵy 3 adam vırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 13:31

COVID-19 vırýsy mysyqtan tabyldy

Álem • Búgin, 12:03

Syrdarııaǵa jylanbalyq qaıdan kelgen?

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Koronavırýs hám kóshe sýretteri

Álem • Búgin, 10:51

Jetisaılyq jomart jandar

Aımaqtar • Keshe

Ishan baǵy qaıta qalpyna keledi

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar