Saıasat • 27 Aqpan, 2020

О́zara yntymaqtastyqtyń jańa belesi

35 retkórsetildi

Qazaqstan men Eýropalyq odaq (EO) arasyndaǵy Keńeıtilgen áriptestik jáne yntymaqtastyq týraly kelisim (KÁYK) aldaǵy 1 naýryzda kúshine enedi. Eýropalyq odaqtyń barlyq múshe memleketteri jáne Eýropalyq Parlament ratıfıkasııalaǵan bul Kelisim Qazaqstan men EO qatynasynda 1999 jyldan beri qoldanylyp kele jatqan Áriptestik pen yntymaqtastyq týraly kelisimdi almastyrady.

Keń óristi áriptestik

Qazaqstan-EO qatynasynyń shırek ǵasyrdan astam tarıhy bar. Osy aralyqta ekijaqty áriptestik máseleleri júıeli túrde talqylanyp, kóptegen ıgi is júzege asyryldy. Osy oraı­da Keńeıtilgen áriptestik jáne ynty­maq­tastyq týraly kelisimniń mańyzy erekshe. Bul Kelisimge 2015 jyldyń jeltoqsan aıynda qol qoıylǵan kezden bastap, Yntymaqtastyq komıtetteri, Yntymaqtastyq keńesteri men kishi komıtetter otyrystarynyń jáne dıalog alańy barysyndaǵy ózara árekettestik pen pikir almasý arqyly Qazaqstan men Eýropalyq odaq arasyndaǵy ekijaqty yntymaqtastyq udaıy nyǵaıyp keledi. EO Qazaqstannyń birinshi saýda árip­tesi jáne elimizge baǵyttalǵan tikeleı shetel­dik ınvestısııalardyń jalpy kóleminiń jartysynan astamyn qamtamasyz etken birinshi sheteldik ınvestor atandy.

2020 jyldyń 20 qańtarynda Brıýs­sel qalasynda ótken Qazaqstan-EO Ynty­maqtastyq keńesiniń 17-otyrysynda Kelisimniń birqatar salada sátti júzege asyrylyp jatqanyna sholý jasaldy. Olardyń ishinde saýda men keden, qorshaǵan orta men klımat ózgerisi, energetıka salalary, sonymen qatar zań ústemdigi men quqyq salasyndaǵy yntymaqtastyq máseleleri boldy. Bul qos taraptyń ózara qarym-qatynasty odan ári nyǵaıtýǵa degen nıetterin bildirýdiń keremet múmkindigi boldy.

Kelisimdi zańdy kúshine engizý Qazaq­stan men EO-nyń eń mańyzdy basym­dy­lyǵy bolyp otyr. Endi buǵan deıin Kelisimniń ýaqytsha qoldanylýynyń aıasynda qamtylmaǵan salalarda ynty­maq­tastyqty nyǵaıtýǵa keńinen jol ashylmaq.

Kelisimniń tolyq júzege asyrylýy saıası reformalar, sonyń ishinde sóz bostandyǵy men BAQ bostandyǵyn, assosıasııalar men beıbit jınalystar erkindigin odan ári ilgeriletý úshin berik negiz quraıtyndyǵyna senim mol. Buǵan qosa, shaǵyn jáne orta kásiporyndar, jumyspen qamtý, eńbek qatynasy, ener­getıka, zertteýler men ınnovasııalar, óndiris, qorshaǵan orta men klımat ózgerisi, densaýlyq saqtaý, bilim berý men kásibı daǵdylaný, memlekettik qyzmet, azamattyq qoǵam, týrızm, adamdar arasyndaǵy baılanystardy keńeıtý jáne mádenıet salalarynda yntymaqtastyqty odan ári damytýǵa jaǵdaı jasalady dep kútilýde.

Atalǵan Kelisim jóninde Eýropalyq odaqtyń syrtqy ister jáne qaýipsizdik saıasaty jónindegi Joǵarǵy ókili, Eýro­palyq Komıssııa tóraǵasynyń orynbasary Jozep Borreldiń aıtýynsha, Qazaqstan Ortalyq Azııa memleketteri ishinde birinshi bolyp Eýropalyq odaqpen Keńeıtilgen áriptestik jáne yntymaqtastyq týraly kelisimge qol qoıǵannan beri ekijaqty qarym-qatynas aıtarlyqtaı ulǵaıǵan. «Eýropalyq odaq Qazaqstannyń birinshi saýda jáne ınvestısııalyq áriptesi, al Qazaqstan búgingi tańda Eýropalyq odaqtyń Ortalyq Azııadaǵy eń iri saýda áriptesi. Onyń ústine biz basqarýdy jetildirý, sot ádildigin qoldaý jáne áleý­mettik-ekonomıkalyq reformalar­dy jetildirý maqsatynda qomaqty qara­jat bóldik. Sonymen qatar «Eras­mus+» baǵdarlamasy aıasynda Eýro­paǵa oqý jáne tájirıbemen tanysý úshin keletin qazaqstandyq stýdentter­diń sany artty. Kelisimniń kúshine enýi­nen keıin biz onyń klımat ózgerisimen kúres salasyndaǵy ortaq is-áreketter, ekolo­gııalyq taza energııa, turaqty jańǵyr­tý men baılanystardy keńeıtý sııaqty artyq­shylyqtaryn paıdalaný múm­kin­digine ıe bolamyz. Biz yntymaqtasty­ǵy­myzdyń kelesi paraǵyn ashyp, jańa kóp úmit kúterlik kezeńdi bastaımyz», deıdi J.Borrel.

Eýropalyq odaq Kelisimdi tolyq ári tıimdi júzege asyrý jolynda azamattarymyz ben qoǵamnyń ortaq múddesi ári ıgiligi úshin elimizben budan da tyǵyz ju­mys isteýge daıyn ekenin bildirip otyr.

Kelisimniń ýaqytsha qoldanylýy bastalǵannan, ıaǵnı 2016 jyldan beri Qazaqstan men EO kóptegen salada basym jobalardy sátti júzege asyrý jolynda birlese jumys júrgizip keledi. Buǵan qosa, 2019 jyly qabyldanǵan EO-nyń Ortalyq Azııa boıynsha Strategııasy da óńirdegi jańa múmkindikterdi paıdalanyp, ortaq syn-qaterlerge birge tótep berý jáne óńirlik yntymaqtastyqty nyǵaıtý úshin irgeli negiz qurap otyr.

 Yqpaldastyq aıasy aýqymdy

Jalpy, KÁYK-tyń ýaqytsha qol­da­nysqa engizilýi boıynsha qol jetkiz­gen jetistikter barshylyq. KÁYK sheń­berinde 29 saladaǵy yqpaldastyq aıasy keńeıtildi. Endi solardyń ishinde eń mańyzdylaryna toqtala ketsek.

Saýda. KÁYK maqsaty – Qazaqstan tutynýshylary men shaǵyn jáne orta bıznes múddelerine jaýap beretin ádil ári ashyq básekelestikti alǵa tartý. Kelisimde «Saýda jáne ornyqty damý» atty taraý bar. Atalǵan taraý Qazaqstan qoǵamynyń ıgiligi úshin ornyqty ekonomıkalyq ósýdi qamtamasyz etetin eńbek quqyqtary men qorshaǵan ortany qorǵaý boıynsha birneshe erejeni qamtıdy. Kelisimniń «Saýda» bólimi tolyq zań ústemdigin arttyrýǵa, bekitilgen erejeler men stan­darttarǵa negizdelgen saýdany damytýǵa járdemdesý isine arnalǵan.

Statıstıkaǵa sáıkes, 2018 jyl Qazaq­stan men EO arasyndaǵy saýda jáne ın­ves­tısııa aǵyny boıynsha sátti jyl boldy. EO-nyń Qazaqstanǵa eksporty 5,8 mlrd eýrony qurap, 14 paıyzǵa artty. Qazaqstannyń EO-ǵa eksportyna keletin bolsaq, mundaǵy soma 20,8 mlrd eýrony qurap, 18 paıyzǵa ulǵaı­dy. Osylaısha, Qazaqstan EO-nyń Or­talyq Azııadaǵy birinshi saýda áriptesi, al EO qazaqstandyq saýdanyń 40% úle­sin ıelenip, elimizdiń birinshi saýda serik­tesi boldy. Qazaqstannyń Ulttyq banki usynǵan statıstıka bo­ıynsha, 2018 jyly EO-dan kelgen tikeleı sheteldik ınvestısııalar jalpy aǵynnyń 48%-yn qurady. 2019 jyldyń shilde aıyn­da qurylǵan jáne ekonomıkalyq já­ne iskerlik máseleler jónindegi Qazaq­stan Úkimeti men EO arasyndaǵy joǵa­ry deńgeıdegi Iskerlik platforma­sy taraptar arasyndaǵy ınvestısııa­lar men saýdanyń mańyzdylyǵyn kórsetedi. Sońǵy birneshe aı ishinde osy plat­forma aıasynda sanıtarlyq jáne fıtosanıtarlyq máseleler, valıýtalyq retteý jáne basqa da máseleler talqy­landy. Taqyryptardyń mundaı keń aý­qym­dylyǵy – EO ınvestorlarynyń elimizge qyzyǵýshylyǵy joǵary ekeniniń kórsetkishi.

Bilim berý. KÁYK aıasynda Qazaqstan men EO adamdar arasyndaǵy baılanysty keńeıtýge mindettendi, sonyń ishinde ǵylym men tehnologııalar, ınno­vasııalyq damý, bilim berý men mádenıet salalaryndaǵy yntymaqtastyq pen aqparat almasý basymdyqqa ıe. «Eras­mus+» baǵdarlamasy boıynsha Orta­lyq Azııamen yntymaqtastyq ornatý maqsatynda 115 mln eýro bólindi. Bul qarajat Eýropa men Ortalyq Azııa ara­synda 7 400-ge jýyq stýdent pen oqy­týshynyń akademııalyq mobıldiligin qamtamasyz etedi. Qazaqstan osyndaı stýdentter jáne oqytýshylarmen almasýdyń shamamen 60%-yna qatysady (4 115 stýdent pen oqytýshy). Ǵylymı zertteýler, solardyń ishinde ǵalymdardyń aka­demııalyq mobıldiligi men daıyndyǵy, Qazaq­stan men EO arasyndaǵy yntymaq­tas­tyqtyń taǵy bir mańyzdy salasy. Ynty­maq­tastyqtyń bul salasy EO-nyń «Gorı­zont-2020» baǵdarlamasy aıasynda qar­jy­landyrylady. Qazirgi tańda «Gorı­zont-2020» baǵdarlamasy sheńberinde EO-nyń Qazaqstanǵa bólgen jarnasy 300 3000 eýrony quraıdy. Baǵdarla­ma­nyń eń belsendi qatysýshysy – «Gorı­zont-2020» jobalaryna bes ret qatys­qan Nazarbaev Ýnıversıteti. Kelisim­niń kúshine enýi Qazaqstannyń bilim be­rý men daıyndaý júıelerin jańǵyr­tý jáne úzdiksiz bilim berýdi alǵa tartý maq­satynda yntymaqtastyq ornatý múmkindigin ashady.

Qorshaǵan orta men klımat ózgerisi. EO Qazaqstannyń «jasyl» ekonomıka modeline kóshýin tolyq qoldaıdy. Taraptar arasyndaǵy ekijaqty dıalogtyń negizgi basym baǵyttary – sý resýrstaryn basqarý, qorshaǵan ortanyń basqa salalarmen birigýi, jasyl jáne sırkýlıarlyq ekonomıkaǵa kóshý máseleleri. Qazaqstan – Qorshaǵan ortany qorǵaý men klımat ózgerisi salasyndaǵy EO-Ortalyq Azııa sarapshylary jumys tobynyń belsendi qatysýshysy.

KÁYK-tyń kúshine enýi Qazaqstan men EO-ǵa qorshaǵan orta máseleleri boıynsha yntymaqtastyǵyn nyǵaıtyp, atalǵan sala boıynsha ornyqty damý men tıisti basqarý isine úles qosýǵa múmkindik beredi.

Energetıka. KÁYK aıasynda kómir­sý­tekti energetıka, jańartylatyn energııa kózderi, energııa tıimdiligi jáne ener­gııa únemdeý salalaryndaǵy erejeler ýaqytsha qoldanysqa engizilgen. Qazaq­stannan Eýropalyq odaqqa baǵyttalǵan munaı men ýran eksporty óte mańyzdy. Ol Eýropa kontınentiniń energetıkasyn ártaraptandyrýǵa óz úlesin qosady. Qazaqstan EO-nyń munaıǵa degen su­ranysynyń shamamen 6%-yn jáne ýranǵa degen suranysynyń 21%-dan astamyn qamtamasyz etedi.

EO Qazaqstannyń tómen kómirtekti energetıka júıesin ilgeriletý, atap aıtqanda 2050 jylǵa qaraı elektr qýaty­nyń 50% tómen kómirtekti kózderden óndirý boıynsha maqsatyn qoldaıdy. Kelisim EO-men jańartylatyn energııa men energııa tıimdiligi sııaqty sektorlarda yntymaqtastyq ornatý múmkindikterin usynady. Buǵan qosa, Qazaqstan men EO Kelisim aıasynda Energetıkalyq hartııany jańǵyrtý men ony qaıta qarastyrýǵa birlesip kúsh jumsaýda.

Kólik salasy. Búgingi tańda kólik salasyndaǵy yntymaqtastyq boıynsha erejeler ýaqytsha qoldanysqa engizilgen. Qazaqstan men EO avıasııa qaýipsizdigi boıynsha dıalogin bastady. Qazaqstan EO-nyń ushý qaýipsizdigi men avıasııa qaýipsizdigi boıynsha jobalaryna, sonymen qatar teńiz qaýipsizdigi boıynsha jobasyna qatysady. Taraptar Temir jol yntymaqtastyǵy uıymynyń (TJYU) otyrystary aıasynda birge jumys isteıdi.

Adam quqyqtary. Kelisimde Qazaq­stanǵa reforma júrgizý men jańǵyr­tý úderisterinde qoldaý kórsetile otyryp, demokratııa, zań ústemdigi, adam quqyq­tary men negizgi bostandyqtar máse­lelerine erekshe mán beriledi. Qazaqstan jyl saıyn EO birge Sot ádildigi men ishki ister jónindegi kishi komıtet jáne Adam quqyqtary jónindegi dıalog otyrysyn ótkizedi. Adam quqyqtary jónindegi dıalog otyrystarynda adam quqyqtaryna baılanysty keń aýqymdy máseleler talqylanady. Sot ádildigi men ishki ister jónindegi kishi komıtet otyrystary – zań ústemdigi, tıimdi basqarý men sot júıesin reformalaý, zań salasyndaǵy yntymaqtastyq, aqshanyń izin jasyrý jáne sybaılas jemqorlyqpen kúres, kóshi-qon, baspana quqyǵy men shekara basqarý, terrorızmge qarsy kúres jáne zorlyq-zombylyq ekstremızmniń aldyn alý máselelerin talqylaý múmkindigi.

Sońǵy jańalyqtar

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar