Abaı • 28 Aqpan, 2020

Abaı – ulttyń ustazy

115 ret kórsetildi

Ult aqyl-oıynyń bıiginde turǵan hakim 29-qarasózinde «...Qalaýyn tapsa, qar janady», «Suraýyn tapsa, adam balasynyń bermeıtini joq» degen –  eń baryp turǵan qudaı urǵan sóz osy. Suraýyn tabamyn, qalaýyn tabamyn dep júrip qorlyqpenen ómir ótkizgenshe, maldy ne jerden suraý kerek, ne aqqan terden suraý kerek qoı.

...«Altyn kórse, perishte joldan taıady» deıdi. Perishteden sadaǵa ketkir-aı! Perishte altyndy ne qylsyn, óziniń kórseqyzar sumdyǵyn qostaǵaly  aıtqany» demeı me» deıdi. Kóz aldyńyzǵa ne elestedi? Ǵasyr almassa da etekbasty eskilikten aryla almaǵan qazirgi qoǵamnyń sýreti ǵoı mynaý! Abaıdyń taǵylymy bizdiń adamı bolmysymyzdyń, tanym-túsinigimizdiń «dıagnozy» ispetti deıtinimiz de osydan ǵoı.   

Jyl basynda el prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» maqalasy jaryq kórdi.  Memleket basshysy uly oıshyldyń 175 jyldyǵyn dańǵaza-dýmanǵa aınaldyrmaı, kerisinshe, oı-órisimizdi keńeıtip, rýhanı turǵydan damýymyzǵa baǵyttaýymyz qajettigin atap ótti. Prezıdent óz sózinde «Abaı qazaqtyń ár balasyn ultjandy azamat etip tárbıeleýge shaqyrdy. Abaı murasy – parasatty patrıotızmniń mektebi, eldikti qadirleýdiń negizi. Sondyqtan azamattarymyzdyń kózi ashyq bolsyn desek, Abaıdy oqýdan, aqyn óleńin jattaýdan jalyqpaǵan jón. Biz eldi, ultty Abaısha súıýdi úırenýimiz kerek. Uly aqyn ultynyń kemshiligin qatty synasa da, tek bir ǵana oıdy – qazaǵyn, halqyn tórge jeteleýdi maqsat tutty. Abaıdyń mol murasy qazaq ultynyń jańa sapasyn qalyptastyrýǵa qyzmet etedi. Onyń shyǵarmalaryndaǵy oı-tujyrymdar árbir jastyń boıynda halqyna, eli men jerine degen patrıottyq sezimdi ornyqtyrady.

Sondyqtan hakim Abaı eńbekteriniń nárin óskeleń urpaqtyń sanasyna sińirý jáne ómirlik azyǵyna aınaldyrý – ultty jańǵyrtýǵa jol ashatyn mańyzdy qadamnyń biri» dedi. Jalpy alǵanda, Memleket basshysynyń «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» eńbegi Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasymen úndes, murattas.

Shyndyǵynda, qazaqtyń keıbir keritartpa minezine kúıingen de, sóıte tura, ózi jeringen jurtty bar jan-tánimen súıgen de – Abaı. Toǵyzynshy qara sózinde «Osy men ózim - qazaqpyn. Qazaqty jaqsy kórem be, jek kórem be? Eger jaqsy kórsem, qylyqtaryn qostasam kerek edi. Ýá árneshik boılarynan adam jaqsy kórerlik, kóńilge tııanaq qylarlyq bir nárse tapsam kerek edi. Sony ne úmit úzbestikke, ne onysy bolmasa, munysy bar ǵoı dep, kóńilge qýat qylýǵa jaratsam kerek edi, ondaıym joq. Eger jek kórsem, sóılespesem, májilistes, syrlas, keńestes bolmasam kerek edi, tobyna barmaı, «ne qyldy, ne boldy?» demeı jatý kerek edi, ol múmkin bolmasa, bulardyń ortasynan kóship ketý kerek edi. Bulardy jóndeımin deýge, jóndeler, úırener degen úmitim de joq. Bulardyń biri de joq. Bul qalaı? Bul aıtqannyń birin tutpaı bolmas edi» deıdi. Bul Abaıdyń aýzymen aıtylǵan ulttyń eń bir ózekti máselesi der edik.

Burynǵy qoǵam men qazirgi dáýirdegi adaldyq pen aramdyqtyń arajigin ajyratyp berip turǵan Abaı murasy qaı dáýir úshin de qundylyǵyn joımaq emes. Hakim álemi osyndaı tereń túsinikke, rýhanı kemeldenýge shaqyrýymen mańyzdy.

Onyń «Neniń qyzyǵyn kóp izdeseń, sonyń azabyn bir tartarsyń» deıtini bar. Búgingi zamannyń «búlkili» de Abaı meńzegen aqıqattan alystaǵan joq. Eńbegin puldap dánikkender túptiń túbinde sonyń zardabyn  tartary daýsyz. «Barmaq basty, kóz qysty» árekettpen eshkimniń de alysqa barmaıtyny belgili. Ony aqyn bylaısha sıpattaıdy:

«...Bıik mansap – bıik jartas,

Erinbeı eńbektenip jylan da shyǵady,

Ekpindep ushyp qyran da shyǵady...».

Sybaılastyq deıtin keselden, qısyq-qyńyr qasıetterden bizdiń qoǵam áli de  ada-kúde aryla qoıǵan joq. Abaı bıik mansapqa adaldyqpen jetýge úndeıdi. Tabysqa jetken soń qur maqtannan alys bolýǵa, el úshin tirlik qylýdy aıtady. «О́ziń úshin eńbek qylsań, ózi úshin ottaǵan haıýannyń biri bolasyń; adamdyqtyń qaryzy úshin eńbek qylsań, Allanyń súıgen qulynyń biri bolasyń».

Aqynnyń «tolyq adam» tujyrymdamasy búgingi qoǵam úshin de ózekti. Bul ıdeıa áli de qundy, áli de zertteýdi talap etetini anyq.

Abaı – ózi ómir súrgen jáne aldaǵy san ǵasyrlardy sanasyna syıǵyzǵan, bolashaqty boljaǵan, adam bolmysyn tuńǵıyq tereńnen terbegen, rýhanı damý joldaryn kórsetken ulttyń ustazy.

Uly Abaıdyń ádebı murasy – halqymyzdyń ǵasyrlar boıy mańyzyn joımaıtyn rýhanı qazynasy. Biz danyshpan Abaı kóksegen qoǵamdy qalyptastyrsaq, adaspaıtynymyz aqıqat.

 

Ardaq ERSEIITOV,

Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń

Qyzylorda oblysy boıynsha departamenti basshysy

Sońǵy jańalyqtar

Alystan jetken alǵys

Aımaqtar • Búgin, 14:10

Qazaqy ıtterdi ulttyq sportqa ıkemdeý qajet

Rýhanııat • Búgin, 09:27

Qazaqstanda 65 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:14

Uqsas jańalyqtar