Abaı • 03 Naýryz, 2020

«Artyq ǵylym kitapta...»

209 retkórsetildi

Uly Abaıdyń ómiri men asyl mura­syn nasıhattaý Qazaqstan Respýblıka­sy­nyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵyna oraı ótken jyly jańasha sıpat aldy. Memleket bas­shysynyń tikeleı ózi qatysyp, eli­mizde ǵana emes, shetelde de qoldaý tap­qan aqyn óleńderin oqý aksııasyna alǵash­qy kúnnen bastap Ulttyq kitap­hana da belsene atsalysyp keledi. Ási­rese bizdiń ujymnyń ótken jyldyń tamyz aıynda Afınada ótken Dúnıejúzilik kitaphanalyq jáne aqparat­tyq kongress aıasynda «Abaı – Uly dalanyń aqyny» atty ádebı kesh uıymdas­tyrǵanyn atap aıtar edim. Saltanatty shara elimizdiń Grekııadaǵy elshisi A.Iý.Volkovtyń quttyqtaý sózimen ashyldy. Jınalǵandar uly aqynnyń ómir joly jáne asyl murasymen tanystyrylyp, ekran arqyly arnaıy kórsetilim (slaıd-shoý) usynyldy. Abaı Qunanbaıulynyń álem tilderindegi óleńderi oqylyp, «Kózimniń qarasy», «Aıttym sálem, Qalamqas» ánderi shyrqaldy. Grek eliniń Ulttyq kitaphanasynyń altyn qoryna jáne qazaqstandyq elshilikke Abaıdyń 1909 jylǵy tuńǵysh jınaǵynyń kóshirmeleri men aqyn shyǵarmashylyǵy jaıyndaǵy kitaptar syıǵa tartyldy.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas

«Abaı – Uly dalanyń aqyny» ádebı keshiniń ejelgi grek jerinde, uly oıshyldar Gomer, Sokrat pen Arıstoteldiń elinde ótýiniń de urpaqqa tárbıelik ta­ǵy­lymy tereń oqıǵa ekeni daýsyz. Adamzat órkenıetiniń qazaq halqynyń baı rýhanı murasymen is júzinde hakim Abaıdyń arqasynda tanysqany málim. Sondyqtan osy saparda da biz uly aqyn­nyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn, dana oılary men dara kózqarastaryn shetelde meılinshe keń taratý isine naqty úles qosý maqsatyn kózdegen edik. Al dúnıe júzi kitaphanalarynyń jetekshileri bas qosatyn halyqaralyq kongress Abaı murasyn nasıhattaý úshin taptyrmas múmkindik bolatyn.

Tól shyǵarmalarynda ejelgi zamandy, kóne tarıh pen eskiniń sózin oqtyn-oqtyn tilge tıek ete otyryp, hakim grek hal­qynyń rýhanı tájirıbesin zerde­leıdi. Ejelgi ellınderdiń óneri, fılosofııasy men tarıhy týraly óleńderinde, ásirese qara sózderinde aıtqandary – oǵan grek klassıkasynyń rýhy jaqyn ári túsinikti bolǵanynyń aıǵaǵy. Abaı óziniń «Jıyrma jetinshi sózinde» suhbatqa qatysýshylardyń biriniń atynan bylaı deıdi: «Gomerge báıitshiligi sebepti, Sofoklge tragedııasy sebepti, ıaǵnı bi­reý­diń sıpatyna túspektik, Zevksıske sýretshiligi sebepti tańyrqaımyn».

Uly dalanyń kóshpeli álemi «Odıs­seıa» poemasynda qarsylas jaqtyń qun­dy­lyqtaryna shynaıy adamgershilik tur­ǵysynan baǵa beretin Gomerge de belgili bolǵan. Grek oıshylynyń dana­ly­ǵy sonda, ol saqtardyń ań stıli dás­túrinde dúnıege kelgen kóshpeli eldiń óner týyndylaryn madaqtaı otyryp, qaıshylyqtardyń tigisin jatqyzýǵa, jýys­pas jaqtardy jaqyndastyrýǵa tyrysady. Osydan bir ǵasyrdan astam ýaqyt buryn «Adamzattyń bárin súı, baýyrym dep, Jáne súı haq joly dep ǵadiletti» degen tereń adamgershil ósıet qaldyrǵan Abaıdy búgingi urpaqtary ulttar men ulystar arasyndaǵy zor mámileger retinde qurmet tutamyz.

Memleket basshysynyń jyl basynda ult aınasy – «Egemen Qazaqstan» gazetin­de jáne basqa da aqparat qural­darynda jarııalanǵan «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasy Uly dala aqynynyń shyǵarmashylyǵyn jan-jaqty zertteý men nasıhattaý jumysynyń baǵyt-baǵdaryn aıqyndap berdi. «Abaıdyń shyǵarmalaryna zer salsaq, onyń únemi eldiń alǵa jyljýy­na, ósip-órkendeýine shyn nıetimen tileýles bolǵanyn, osy ıdeıany barynsha dáriptegenin baıqaımyz, – dep oı túıedi mártebeli avtor. – Al ilgerileýdiń negizi bilim men ǵylymda ekenin anyq bile­miz. Abaı qazaqtyń damylsyz oqyp-úırengenin bar jan-tánimen qala­dy. «Ǵylym tappaı maqtanba» dep, bilimdi ıger­meıinshe, bıikterdiń baǵyna qoımaı­tynyn aıtty».

Olaı bolsa, elimizdiń kitaphana sala­­syndaǵy ǵylymı-ádistemelik orta­­ly­ǵy ári oqý men bilimniń ordasy retin­de Qazaq­stan Respýblıkasynyń Ulttyq kitap­hanasyna júkteler jaýap­kershilik júginiń de joǵary ekeni aıqyn. Máselen, bizde qazir 122 til­degi 7 mıllıonǵa jýyq kitap saq­tal­sa, sonyń 30 myńnan astamy sırek kitap­tar men qoljazbalar bolyp tabyla­dy. Sonyń biri – Abaıdyń tuń­ǵysh shyǵarmalar jınaǵy 1909 jyly Peter­býrgtegi I.Boraganskıı bas­pa­sy­nan jaryq kórgeni málim. Asy­ly, aqyn shyǵarmalarynyń barlyq jınaq­taryna 1905, 1907, 1910 jyldarǵy Múr­seıit qoljazbalarymen qatar atalmysh tyr­na­qaldy kitap negiz etip alynyp keledi.

Abaı tulǵasyn ulyqtaýǵa baılanys­ty Ulttyq kitaphanada ótken jyly qol­ǵa alǵan aýqymdy jumys bıyl odan ári sátimen jalǵasýda. Máselen, jyl basynda, naqtyraq aıtqanda, 16 qańtarda Ulttyq kitaphanada «Abaı» ádebı or­talyǵy ashyldy. Maqsatymyz qazaq jazba ádebıetiniń negizin qalaýshynyń ári alǵashqy klassıginiń rýhanı mura­syn keń tanystyrý jáne nasıhattaý bolyp tabylady. Ashyq qor turpatyn­da jumys isteıtin ortalyqtaǵy aqyn shyǵarmalary men ol týraly basylym­dar, sırek ánderdiń notalary men kúı­tabaqtar udaıy tolyǵyp otyrady. О́ıt­keni qazaqstandyq ádebıetshiler men jazý­shylardyń, sýretshiler men kom­pozı­torlardyń Abaı taqyrybyna qalam tart­paǵany kemde-kem jáne onyń jalǵasa bereri de aıqyn.

Adamzattyń barsha uly tulǵalary sekildi ıisi adam balasyna degen súıispen­shilikti ósıet etken Abaı murasy­nyń, aqyn taǵylymynyń shyǵarmashylyq adam­daryn qyzyqtyrýy – zańdy qubylys. Oqyrmandar mundaı ortalyqtyń ashylýy ártúrli mádenı-kópshilik jáne tarıhı-tanymdyq sharalar ótkizý men jańa jobalardy júzege asyrý úshin jaqsy múmkindik ekenin aıtýda. Máse­len, osynda uly aqyn jaıynda ǵalym­darmen, aqyn-jazýshylarmen túrli kez­desý, tanymdyq leksııalar, taqy­ryp­tyq konkýrstar men kórmeler, eks­kýr­sııalar turaqty túrde ótip, óner uıym­darynyń Abaı týraly qoıylymdarynan úzindiler kórsetý, rýhanı máseleler bo­ıynsha telehabarlar túsirý dástúrge aınalady.

Ulttyq kitaphanadaǵy merzimdi ba­sy­lymdar, shetel ádebıeti, dıssertasııa­lar jáne óner bólimderinde de oqyr­man­darǵa Abaı kórme-buryshtary qyz­met kórsetýde. Aqyn óziniń eń basty mıssııasy – týǵan halqyn ozyq ult retinde qalyptastyrý maqsatyn barsha adamdy súıý qaǵıdaty men joǵary adamgershilik qundylyqtar negizinde júzege asyrdy. Kóshpeli jurttyń tirshiligindegi zaman ıyǵyna túsken jáne óz basy qaterin aıqyn sezingen qaýip-qaterler ony qat­ty qapalandyrady. Hakimge eliniń laıyqty erteńi úshin «qaıran qazaǵyn» qarańǵylyq pen nadandyqtan, ıaǵnı azyp-tozý azabynan qutqarý qajet boldy.

Sondyqtan uly Abaı sol kezdegi Semeı­degi kitaphana arqyly Shyǵys pen Batysty tanyp, ǵylym men óner izdep, olardaǵy ónegeli isti el-jurtynyń qu­la­ǵyna quıǵansha asyǵady. Osy jolda aqyn «Qınalma beker, til men jaq, Kóńilsiz qulaq – oıǵa olaq» nemese «Bireýi olaı, bireýi bulaı qarap, Túgel sózdi tyńdaýǵa joq qoı qazaq» dep ishi órt pen dertke toly. Amal qaısy, qand­astary arasynda uly zamandastaryn túsinerlik jan az bolyp, ol óz óleń­derinde «jazdym úlgi jastarǵa bermek úshin» dep, el keleshegine zor úmit artady. Qazir ǵylymı qyzmetkerlerimiz Abaı ómiri men shyǵarmashylyǵyna, onyń týystyq jáne aqyndyq aınalasy­na qatysty bir­neshe kitap pen bıblıografııalyq kór­setkish ázirleýde.

Abaıdyń jańa jazba ádebıetimizdiń negizin salýynda dúnıe júziniń uly aqyn­darynan, ıaǵnı olardyń kitap­tary­nan úırengeniniń paıdasy zor boldy. Hakim bilim men ǵylymdy «erin­beı oqyp bilýdi, tilenbeı tirlik keshýdi, ádiletti bolýdy» amanat etti jáne bular­dy baqyt bıigine jetýdiń baspal­daq­tary dep sanady. Al kitap pen kitap­hananyń árbir adamnyń kókirek kózin ashyp, ómir mánin uǵynýdaǵy orny erekshe ekeni belgili. Biz oqyrmandarmen, jalpy jurtshylyqpen kezdesýlerde bul jaıynda naqty mysaldar arqyly jetkizýge tyrysamyz. Demek, «jas­tar ınternet turǵanda kitapty qaıt­sin, bárin ǵalamtordan alady» deý, múlde aǵattyq.

Kitaphana qyzmeti de, álbette ótkir básekelestik talabyna shapshań beıim­delýi asa qajet. Degenmen, ınternet qansha ushqyr bolsa da, kitapty almastyra almaıdy. Bulaı deýge naqty dálelim de jetkilikti. Máselen, Ulttyq kitaphanada jyl saıyn Qazaqstan kitaphanalary basshylarynyń respýblıkalyq Keńe­sin ótkizý dástúrge aınalǵan. Osy bas­­qosýlarda áriptester aqparattyq teh­nolo­gııalar zamanyndaǵy kitap pen kitap­­hananyń jaı-kúıin keń otyryp, ashyq talqylaımyz jáne olardyń nátıjesi kitap pen kitaphananyń már­te­besin bıiktete túsýde. Soǵan oraı jurt­­shylyq bizdiń ujymdy erteńgi ǵa­lym­dar men eljandy qaıratkerlerge rýha­nı qazyna kiltin ustatyp, olardyń bola­shaqtaryna óris ashyp, bilim saparyna joldama berip otyrǵan parasat ordasy retinde tanyp-biledi.

Abaı sekildi uly adamdar oqyp, kemeldengen kitaptar men kitaphanalar árbir mádenıetti jan úshin is júzinde aqyl men oıdyń, qaırat pen parasattyń ortalyǵy retinde qymbat. Endeshe, adam ǵalamtorda shyrmalǵan kezeńde de órkenıet qazynasy saqtalǵan kitap pen kitaphananyń aqparat kózi ǵana emes,  oqyrmannyń «dıalog alańy» ári rýhanı aqylshysy ekeni jalǵyz meniń ǵana pikirim emes. Bul, tipti kitaphanashylar ǵana emes, barsha oqyrman qaýymnyń kózi jetken shyndyq: tap kitaptaı dos tabý ekitalaı. Biz kitap arqyly jańa, syrminez tanystarmen júzdesemiz, olardyń qoǵamdaǵy ózekti máselelerge degen sanalýan kózqara­syna qanyǵamyz. О́zimizdiń ómir­lik ustanymdarymyz ben oı-pikir­lerimizdi avtordyń jáne onyń keıipkerleriniń jeke kózqarasymen, sondaı-aq júris-turys, minez-qulqymen salystyramyz.

 Abaı «Paıda oılama, ar oıla, Talap qyl artyq bilýge. Artyq ǵylym kitapta, Erinbeı oqyp kórýge» nemese «Bir táýir dos/ Tym-aq kerek, Oıy men tili bólinbes» dese, sondaı adal dostyń biri taǵy da kitap pen kitaphana ekeni kúmán keltirmeıdi. Shyny kerek, ekpini eresen aqparat aıdyny – ǵalamtor tolqynynda bir jutylyp ket­seńiz, onyń qaıta bosata qoımas tuń­ǵıyq, ıi jumsaqty ılep jiberer ıirim ekeni anyq. Adam ómiri oqyp-toqýmen álde­qaıda mándirek jáne kitappen kezdesý bizdiń árqaısymyzdy órkenıet teńizine boılatyp, adamzat aqyl-oıy men ushqyr qııalynyń asyl qazynasyn megzeıdi. Ol sondaı-aq uly tulǵalarmen jolyqtyryp, olarmen ózara qyzyqty da tartymdy suhbat qurý­ǵa shaqyrady.

Al naǵyz mádenıetti ári rýhanı tereń bolǵysy kelgen zamandas kitap ále­min sharlamaı tura almaıdy. «Myńdy jyǵatyn» bilim sapary qolymyzǵa alǵash álippe ustaǵan kúnnen bastap, mektep jáne aýyl kitaphanasymen dos­tastyrady. Budan ári ol halyq rýhynyń qazynasy tunǵan aımaqtyq, salalyq jáne Ulttyq kitaphanada jalǵasady. Ejelgi Otyrar, Aleksandrııa men Baǵ­dat kitaphanalarynyń endi qaıtyp oral­masynyń ókinish týǵyzatyny da, ór­kenıettiń zor jetistikteriniń biregeıi retinde bizdiń oıymyzda kitap turatyny da sodan. Tipti, qazirgi tehnıka men tehnologııa damyǵan kezeńde, ǵalamtor qansha qyspaqqa alsa da, syrlas dos – kitap qupııasy oǵan den qoıǵan adamǵa árqashan jańa qyrynan tanyla túspek.

Qazir kitaphana qyzmetin paıdala­ný­shylardyń kóńilderinen shyǵý men oqyrman tartý isinde bizdi tolǵan­dyra­tyn eń birinshi másele salanyń nor­matıvtik-quqyqtyq negiziniń jetil­mege­ninde bolyp otyr. Máselen, Qazaq­stan Respýblıkasynyń «Mádenıet týraly» zańynda kitaphana qyzmetine qatysty bir ǵana 24-bap bar. Halyq rýhanııatynyń osy bir salasynyń ilgeri basýy úshin, bizdińshe, atalmysh baptyń sanyn, ıaǵnı aıasyn keńeıtý nemese óz aldyna derbes, jeke zań qabyldaý kerek. О́ıtkeni qol­da bar normatıvtik qujattar men zań akti­leri kitaphanalardyń aqparattyq jáne mádenı-tanymdyq, oqý-tárbıelik bilim berýge baǵyttalǵan qyzmetin tolyqqandy júzege asyrýǵa múmkindik bermeıdi.

Bir sózben aıtqanda, adamzat áleýetin damytý jolynda, onyń Abaı sekildi uly tul­ǵalarynyń, zııatkerlik, rýhanı, kórkem murasyna qoljetimdilikti qam­ta­masyz etý maqsat etiledi. Aıtalyq, kitaphana keńistiginde «Abaı» ádebı ortalyǵyn ashý sııaqty jumys ádisteri tulǵaaralyq dıalog qalyptastyrýǵa kómek­tesedi dep bilemiz. Bul úshin memle­kettik jáne halyqaralyq baǵdarla­ma­larǵa qatysa otyryp, ózimizdiń áleý­mettik mindetterimizdi meılinshe tolyq­qandy iske asyrýymyz qajet. Demek, kitaphanalyq qaýymdastyqqa toptasý salanyń normatıvtik-quqyqtyq bazasyn jetildirýge, aqparattyq-kitaphana­lyq qyzmet kórsetý ınfraqurylymyn damy­týǵa jáne kitaphanalar júıesiniń kadrlyq áleýetin nyǵaıtýǵa kómektesedi.

Al qoıylǵan mindetterdi tabysty oryndaý, shynynda da, mamandar­dyń biliktiligi men qarym-qabiletine táýel­di. О́kinishke qaraı biliktiligi kitaphana salasynyń zamanaýı talaptaryna saı keletin qyzmetkerlerdiń tapshyly­ǵy jumysqa eleýli kedergi keltirýde. Elimizdiń kitaphanalaryn­da 9 myńnan astam adam eńbek etse, sonyń árbir úshinshisiniń arnaýly bilimi joq. Balalarmen, múmkindigi shekteýli jandarmen jumys isteýge qabiletti kitap­hanashylar, basqarýshy menedjerler, kitap restavratorlary jáne basqa da maman kadrlar óte tapshy. Aıtalyq, respýblıkada «kitaphana isi» boıynsha maman daıarlaıtyn 9 joǵary jáne 13 arnaıy orta oqý orny bolǵanymen, olar jyl saıyn talapkerlerdi qajetti mólsherde qabyldaı almaı otyr.

Qazir halqymyzdyń Abaı sııaqty uly tulǵalarynyń murasymen kitaphanaǵa arnaıy kelmeı-aq, qashyqtyqtan tany­sýǵa múmkindik bar. Aıtalyq, Máde­nıet jáne sport mınıstrliginiń basta­masy­men ashylǵan «Qazaqstandyq Ult­­tyq elektrondyq kitaphana» jyl saıyn álemniń 115 memleketiniń 120 myń­nan astam paıdalanýshylaryna qyz­met kórsetedi. Olardyń qatarynda Reseı, Qytaı, Túrkııa, AQSh, Fransııa, Argen­tına, Chılı sııaqty elderdiń azamattary bar. Qazir onda Qazaqstannyń tarıhy, mádenıeti men kórkem ádebıetine qatys­ty 30 myńnan astam elektrondy-sıfr­ly kontent (kitaptar, ǵylymı eńbekter men sırek basylymdar) jınaq­talǵan.

Ulttyq elektrondyq kitaphana aza­mat­­­tardyń dúnıejúzilik órke­nıet qun­dy­­lyqtary men bilimge qoljetim­dili­gin, obektıvti jáne jan-jaqty aq­parat alý quqyn júzege asyrýǵa kómek­tesedi. Buǵan qosa óz tarapymyzdan basyl­ǵan mádenı muramyzdy meılinshe keń tanytýǵa baılanysty halyqaralyq «Álem­dik sıfrly kitaphana» jáne «Eýra­zııa­nyń altyn kolleksııasy» jobalary­na qatysamyz. «Sırek kitaptar men qol­jazbalardyń elektrondy qoryn» uıym­das­tyrdyq. Buǵan qosa «Qazaq­tyń klassı­kalyq ádebıeti», «Qazaq­stannyń qazirgi ádebıeti» elektrondy kitaphanalarynyń resýrstary kez kelgen oqyrman úshin qoljetimdi bolyp tabylady.

Jaqynda uly Abaıdyń ómiri men murasyn shetelderde de keńinen nasıhattaý maqsatynda Eýropa saparynan oral­dyq. Bul aýqymdy joba respýb­lıka­myz­dyń Mádenıet jáne sport mınıstrligi, Syrtqy ister mı­nıstr­ligi jáne shet mem­leket­terdegi Qazaq­stan elshi­likteriniń qol­daýymen oı­daǵy­daı júzege asyryldy.

Pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, professor, Ulttyq akademııa­lyq kitap­hananyń basshysy Úmithan Muńal­baevanyń jetekshiligimen bastalǵan saparǵa Qazaqstan Jazýshylar odaǵy­nyń tóraǵasy Ulyqbek Esdáýlet, abaı­taný­shy Tursyn Jurtbaı, M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ıns­t­ıtý­tynyń dırektory Kenjehan Maty­janov, Soltústik Qazaqstan, Túrkistan men Almaty oblystyq jáne Almaty qalalyq kitaphanalarynyń dırek­tor­­lary Beıbitkúl Ábilmájinova, Shár­baný Dınasılova, Ǵalııa Toqabaeva, Roza Qabıeva jáne basqa da zııaly qaýym ókilderi qatysty. Osy saparǵa jınal­ǵannan bastap, shetelde Uly Abaı­dy ulyqtaǵan jáne alys joldan elge qaıtar kúnderde muqııat ári tııa­naqty uıymdastyrýshylyq jumys pen árip­testerge degen sergek kóz­qaras­tyń kýásy bolyp, elge erekshe rıza­shylyqpen senim­men oraldyq.

Uly aqyn Abaı murasyn shetelderde dáripteý saparynyń joǵary deńgeıde uıymdastyrylýy osy jobanyń je­tekshisi Úmithan Muńalbaevanyń ora­san zor tvorchestvolyq izdenisi men qajyrly eńbeginiń nátıjesi dep aıtýǵa bolady.

Abaıdyń asyl sóziniń batysqa sapary barysynda Chehııanyń Praga qalasyndaǵy Klementıným atyndaǵy Ulttyq kitaphanasynda osy eldegi Qazaqstannyń Tótenshe jáne ókiletti elshisi, belgili memleket jáne qoǵam qaıratkeri M.M. Tájınniń qatysýymen «Abaı» mádenı-aqparattyq ortalyǵy ashyldy. Is-sharaǵa qatysýshylar, sondaı-aq halqymyzdyń ulttyq qolóner týyn­dy­larymen tanysyp, qazaqtyń qonaq­­jaı dastarqanynan dám tatty. Budan ári uly aqyn murasymen Majarstan, Slo­venııa jáne Germanııa memleketteri jurt­­shy­lyǵy men jerlesterimiz «Álem tany­ǵan Abaı» kórmesimen tanysyp, Abaı oqý­laryna qatysty. Barlyq is-sharada Qazaq­stannyń atalǵan elderdegi Tótenshe jáne ókiletti elshileri J.J.Ábdiráshev, R.Iý.Vasılenko, D.Karıpovtiń bizben birge bolyp, jan-jaqty qoldaý kórset­kenin rızashylyqpen atap aıtý paryzym.

Bilim men ǵylymdy jyrlaǵan Abaı  – shyn máninde jańashyl, renessanstyq tulǵa. Ol týǵan halqyn órkenıetti elder qatarynan kórýdi armandady. Jasam­paz ómirdi dáriptep, ásirese adam balasyna degen mahabbatty erekshe ardaq tutqan aqynnyń qaıratkerlik tulǵasy árqashan asqaq. Sebebi bizdiń Abaı – zor shapaǵat pen meıirim ıesi. Ol tipti eline kómektesýdi oılap, tórt márte bolys, eki ret bı bolyp saılanyp, on segiz jyl bılik tizginin ustaıdy. Mundaı qaıratkerler tarıhta sanaýly ǵana, ıaǵnı ár halyqtyń óz Abaıy bar jáne osyndaı birtýar tulǵalar arqyly biz dúnıe júzine tanylamyz. Hakim Shyǵys pen Batystyń, dúnıe júziniń ádebıetin jaqsy bildi. Ol qazaqsha sóıletken Pýshkın, Lermontov jáne Baıron men Gete Uly dalanyń kórkem sózimen, tól ónerimen bite qaınasyp ketti.

Ǵulama Muhtar Áýezov ómiriniń úlken bóligin Abaı murasyn zerttep, abaıtaný iliminiń negizin qalaýǵa arnady. Jazýshynyń «Abaı joly» romany – ýaqyt synynan qoryqpaıtyn klassıkalyq týyndy. Memleket basshysy «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasynda Abaıdyń hal­qymyzben máńgi birge ekenin, uly aqyn­dy túsiný úshin sondaı bıikke kóterilýdiń qajettigin atap kórsetti. Abaı armany joǵary etıkalyq jáne adam­gershilik qaǵıdattardy pash etedi. Ol halqymyzdyń ary men namysy, aqyly men júregi. Uly aqynǵa eń jaqsy tartý ony jańa urpaqtyń túsine alýynda desek, Ulttyq kitaphana ujymy da osynaý abyroıly iske atsalysyp, aıtarlyqtaı úles qosýdy ózine ardaqty mindet sanaıdy.

 

Baqytjamal OSPANOVA,

Ulttyq kitaphana dırektory, Qazaqstandyq kitaphanalyq odaqtyń tóraǵasy

Sońǵy jańalyqtar

Taraz qalasy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 21:48

Asqar Altaı. VIRÝS-MÝTANT (Novella)

Ádebıet • Búgin, 19:07

Tankerlerdiń qaıda baratyny belgisiz

Ekonomıka • Búgin, 18:32

Ár teńge úshin esep berýge daıynbyz

Ekonomıka • Búgin, 17:01

Esik nege «tesik»?

Qoǵam • Búgin, 15:25

Betperde kıgen kóktem - 5

Qoǵam • Búgin, 15:10

Qyzylorda oblysy: Taǵy 3 adam vırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 13:31

COVID-19 vırýsy mysyqtan tabyldy

Álem • Búgin, 12:03

Syrdarııaǵa jylanbalyq qaıdan kelgen?

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Koronavırýs hám kóshe sýretteri

Álem • Búgin, 10:51

Uqsas jańalyqtar