Qazaqstan • 04 Naýryz, 2020

«CFO Summit-2020» adamı kapıtalǵa ınvestısııa salýǵa úndedi

46 retkórsetildi

Almatyda  jyl saıyn ótetin  CFO Summit 2020 bul joly da belgili qarjygerler, saıasatkerler, top-menedjerler, iri otandyq jáne halyqaralyq kompanııalardyń jetekshi sarapshylarynyń basyn qosyp, qarjy júıesin damytý múmkindikterin, sońǵy ózgerister, tendensııalar men ınnovasııalar, sondaı-aq álemdik ekonomıkanyń ózekti máselelerin talqylady.

Eń qyzý pikirtalastardyń biri «ERP bolashaǵy» paneldik pikirtalas boldy, onda ERP júıesiniń (kompanııanyń resýrstardy basqarý júıesi) oń jaqtary men kemshilikteri  týraly aıtylyp, sátti qoldaný bıznesti basqarýdyń tıimdiligi men onyń básekege qabilettiligin arttyratynyna kóńil bóldi.

Sammıtke alystan at arytyp shaqyryp alǵan qurmetti qonaqtardyń biri  «Maıkrosoft»  korporasııasynyń dırektory Tıbor Koleıak  óziniń prezentasııasynda Microsoft korporasııasynyń jasandy ıntellekt (IT) kómegimen bıznesti qalaı ózgertetinin naqty kórsetkenin aıtyp,  adamnyń mánsabyna núkte qoıady degen qorqynyshty seıiltip tastady.  «Jasandy  ıntellekt bankırlerdi aýystyrýdy maqsat etpeıdi, bul bankterdiń jumysyn ońtaılandyrady, olarǵa  málimetterge negizdelgen aqparattandyrylǵan sheshimder qabyldaýǵa kómektesedi. Maıkrosoft qaýipsizdikke, móldirlikke jáne qarjylyq sáıkestikke qarjy salady, bul qarjy sektorynyń oıynshylaryna búkil álemde bıznes júrgizýge jańashyl bolýǵa jáne básekege qabiletti bolýǵa múmkindik beredi », - dedi Tıbor Koleıak.

Búgingi tańda   aqparatty   tehnologııa  qarjy sektoryn sandyq túrlendirýde úlken ról atqarady, qazirgi zamanǵy ınnovasııalar kompanııalarǵa jańa ekojúıege jetýge jáne básekege qabiletti bolyp qalýǵa  kómektesedi, bankterdiń málimetterin is-qımyl ıdeıalaryna aınaldyrýǵa kómektesedi.   Osy saladan úsh jyldan bergi tabysy 1,2 trln dollardan asyp ketti. Onyń 80 paıyzy  aqparatty tehnologııanyń qulaǵynda oınap otyrǵan elderdiń qanjyǵasyn maılap tur. Klıenttermen jumys isteýdiń qazirgi konservatıvtik  tásilderi olarmen baılanystyń joǵalýyna ákeldi.  «Ár túrli qarjylyq uıymdarǵa arnalǵan Microsoft qosymshalary klıentterge jekelengen ónimder men qyzmetterdi ózine yńǵaıly ýaqytta jáne durys baılanys arnasyn  usynyp, qyzmet sapasyn edáýir jaqsarta alady» dep atap ótti Tıbor Koleıak.

Demokratııa  jáne ekonomıka, munaı sektory jáne ekonomıkany ártaraptandyrý Almatyda ótip jatqan  CFO-2020-nyń  erekshe kóńil bólgen taqyryptarynyń biri boldy:  Alǵashqy sessııanyń moderatory Dosym Sátpaevtyń  «ózińizdi Qarjy mınıstriniń ornyna qoıyp, elge arnalǵan jańa ekonomıkalyq saıasat jasańyz: Qaı baǵytqa basymdyq berer edińiz? Munaıdan keıin ómir bar ma? » dep máseleni qabyrǵasynan qoıýy  forým qonaqtarynyń oılandyryp, zalda bir sát únsizdik ornady.  

Eń aldymen es jıǵan Almas Shýkın Qazaqstandy aldaǵy jarty ǵasyrda munaısyz elestetý múmkin emestigin tilge tıek etip ótti.

«2030-35 jyldary álemde munaı óndirý sharyqtaý shegine jetedi: Kúnine 108 mln barrel munaı shyǵady. Sodan keıin ǵana 2050 jyldarǵa qaraı  onyń qarqyny báseńdeıdi» deıdi Almas Shýkın.  

Ekonomıst, sondaı-aq munaıǵa degen álemdik suranys tómendegen kezde munaı naryǵyndaǵy iri oıynshylar naryqtan shyǵa bastaıdy.  Bul prosesten  Qazaqstan da shet qala almaıdy.   «Men munaıdan   da ózekti máselege nazarlaryńyzdy aýdarǵym keledi: 2025 jyldan bastap Qazaqstannyń halqy jylyna 1,4 paıyzǵa ósedi. 1990 jyldardaǵy demografııalyq daǵdarystyń ornyn sol ósim tolyqtyrady. «Bebı-bým»  qudiretiniń qandaı ekenin biz 2025 jyldan bastap seze bastaımyz.  Sebebi 2025 jyldan bastap halyq sany jyl saıyn 1 mln adamǵa kóbeıip otyrady.  Sondyqtan, memleket halyqty jumyspen qamtamasyz etý máselesin búginnen bastap oılaný kerek»  degen spıker Qazaqstandaǵy kedeılik deńgeıiniń jyl saıyn tómendep kele jatqanyn da aıtyp ótti.

1990 jyldarda bul kórsetkish 45 paıyz 2017 jyldarda bul kórsetkish 2,6 paıyzǵa, 43,4 paıyzǵa deıin tómendegen. Al 2019 jyldan bastap kedeılik deńgeıi qaıta kóterile bastapty.  Biraq kedeıler sany óskenmen, sonymen bir mezgilde ekonomıkanyń kúre tamyryna qan júgire bastaǵany da baıqalǵan.

Almas Chýkın  Qazaqstannyń  jan basyna shaqqandaǵy JIО́-di burynǵy KSRO elderinde, sondaı-aq Qytaı men Vetnammen salystyryp ótti.  Onyń aıtýynsha, Qazaqstan Estonııadan shamamen birdeı deńgeıde bastaldy, biraq 2019 jyldyń sońyna qaraı Estonııada bul kórsetkish 23 524 dollardy, al Qazaqstanda - 9 139 dollardy quraıdy.

«Qytaı bizdi basyp ozdy ($ 10,099), ol jaqynda Vetnamnan da ($ 7,816) ozyp ketti. Biz aldaǵy   ýaqytta kapıtalyn ınvestısııalaýymyz kerek. Adam kapıtaly  bizden qozy kósh ilgeri ozyp ketken eldermen teńestiredi», - dep túıindedi Chýkın.

«First Heartland Jỳsan Bank»  táýelsiz dırektory Bolat Jámishev Qazaqstanda úkimettiń keıbir sheshimderi negizgi strategııaǵa qaıshy keletinine nazar aýdarýymyz qajet ekenin aıtty.  Qazaqstanda júıeli sıpattaǵy kóptegen sharalar ekonomıkanyń turaqty damýyna yqpal etkeni shyndyq.   Sonymen qatar, jıi qaıshylyqty sheshimder qabyldanyp ketkenin kórip júrmiz.   « Bul sheshimder  damýdyń ishki múmkindikteri eskerilmeı qabyldanyp ketedi.  Qazaqstanda qabyldanǵan memlekettik baǵdarlamalar arasynda baılanystyń bolmaýynyń basty sebebi osy», - dedi Jámishev.

Spıker sonymen qatar, mundaı sheshimder kóbinese tek sony qabyldaǵan adamdardyń  bıznesine ǵana áser etetinin, qalǵan ýaqytta talqylaý taqyrybyna aınalýmen  shekteletinin de aıtyp ótti.   Sonymen qatar, Jámishevtiń pikirinshe, Qazaqstanda negizgi salalar (munaı jáne taý-ken metallýrgııa sektorlary) uzaq ýaqyt boıy ekonomıkanyń turaqty damýynyń negizgi baǵyty bolyp qala beredi.

«Eger alty jyl buryn korporatıvti nesıeler 7,3 trln teńgeni qurasa, qazir bul kórsetkish 3,9 trln teńge. Bul aıtarlyqtaı tómen»   dep túsindirdi Jámishev.

Qazaqstan   qarjygerleri qaýymdastyǵynyń (QQQ) basshysy Elena Bahmýtova qazaqstandyq bankterdiń aktıvteriniń sapasyna halyqaralyq baǵa berý EDB-niń ashyqtyǵyn rastaıtynyna senimdi. Sebebi  AQR nátıjeleri retteýshi jáne bankırler birneshe jyldar ishinde salanyń negizgi máselelerin sheshe alatyndyǵyn kórsetti.   «AQR nátıjeleri  bank júıesine degen senim qalpyna kelgenin kórsetti. Muny halyqaralyq sarapshylar rastady.   Bankterdiń qyzmetine kúmándanýmen aıaqtaý qajet.  Eshqandaı úlken ózgerister bolǵan joq. Bul bankterdiń qazirgi tájirıbesiniń durys ekendigin aıtady.  AQR nátıjeleri boıynsha kútiletin nesıelik shyǵyndar deńgeıi ǵana ózgerdi »,   dep túsindirdi Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵynyń basqarma tóraǵasy.

Paneldik  pikirsaıysta sóılegen sózinde Ulttyq banktiń burynǵy basshysy jáne belgili sarapshy Oraz Jandosov Qazaqstannyń bıylǵy jylǵy ósimi, úkimettiń   ekonomıkany jaqsartý úshin jetkiliksiz sharalardy usynǵany, teńgeniń qubylmalylyǵynan túbegeıli qalaı qorǵaýǵa bolatyndyǵy jáne Qazaqstan ekonomıkasynyń bolashaǵy týraly áńgimelep, 2020 jyldyń alǵashqy jartysynda ekonomıkalyq ósim bolady dep dámelenýdiń qajeti joǵyn aıtty.      «Qazaqstannyń ekonomıkalyq ósimi keri ketip jatyr» degen pikirge de qosylmaımyn.  Qazirgi jaǵdaıdy Qazaqstan ekonomıkasynyń boıamasyz shynaıy kórsetkishi dep qabyldaýǵa bolady », - dedi Jandosov.

Jandosovtyń pikirinshe,  bul  faktor  teńge men memlekettik bıýdjetti úlken turaqsyzdyqtan qutqarýy múmkin jáne shamamyzdyń nege jetetinin  tereńnen tanýǵa jol ashatyn faktor.

«Meniń túbegeıli reseptim - bıýdjetti toltyrý quraly retinde munaıǵa salynatyn salyq týraly umytyp ketý. Osyǵan oraı, teńge tómen deńgeıde bolady, biraq eksport qalady jáne ártaraptandyrylady » dedi Jandosov.

Onyń oıynsha, «qazir munaıdan túsken aqshany qaıda jumsaýǵa bolady?» degen máseleniń basyn ashyp alatyn kez keldi.   Qazir  munaıdan túsken tabys 4-5 mıllıard dollar.  «Munaıdyń dáýreni júrip turǵan kezde bul kórsetkish 20 mlrd AQSh dollary bolatyn.

«Bolashaq» baǵdarlamasyna  nemese basqa bilim berý baǵdarlamasyna aqsha salý. Saýd Arabııasynda azamat  sheteldik ýnıversıtette oqýǵa sheshim qabyldasa, ol avtomatty túrde memleketten tıisti qarajat alady. Osyndaı baǵdarlama jasaý kerek. Biz munyń nátıjesin 5-7 jyldan keıin kóremiz. Bul baǵdarlamany bıznes men memleket arasyndaǵy áriptestiktiń sheńberinde de júzege asyrýǵa bolady. Qazaqtyń tabıǵı ken baılyǵyna kózi túsip otyrǵandar adamı kapıtaldyń de áleýetin oılanyp júretin kez keldi. Sózdiń ashyǵy, shıkizat kózderiniń ýysynda ustap otyrǵandar top-menedjerlerdi qazaqtyń mamandary esebinen daıyndasyn, oqytsyn» dep atap ótti Jandosov.

Ol qarajattyń basqa bóligin Reseıde, Qytaıda nemese AQSh-ta qarý satyp alýǵa qorǵanys salasyna jiberýdi usyndy, óıtkeni jahandyq qaýipsizdik  qateri kún saıyn artyp keledi. Jandosovtyń pikirinshe, qazirgi jaǵdaıda makroekonomıkalyq turaqtylyq úkimettiń basty mindeti bolyp qala bermek.  Eger ol qamtamasyz etilmese, basqa problemany sóz etýdiń de qajeti joq.   Jandosov  sondaı-aq ekonomıkalyq saıasattyń ınfraqurylymdy damytýǵa basa nazar aýdarýyn qoldaıtynyn aıtty.  

Spıkerlerdiń aǵynan aqtarylýyna múmkindik bergen CFO Summit 2020  top-menedjerlerdi ártúrli atalym boıynsha marapattap, 2021 jyly ótetin Sammıtte talqylaıtyn máselelerdiń jobasyn pysyqtaýmen aıaqtaldy.   

 

ALMATY 

Sońǵy jańalyqtar

Alǵashqy vırtýaldy sot otyrysy

Saıasat • Búgin, 08:00

Koreıadan kelgen qyz

Rýhanııat • Búgin, 07:50

Irkilis bolmaıdy

Aımaqtar • Búgin, 07:45

Balalarymdy saǵynsam da...

Medısına • Búgin, 07:45

Qaýipti indetpen qalaı kúresýde?

Aımaqtar • Búgin, 07:45

Jemqorlyqpen kúres jalǵasyn tabýda

Saıasat • Búgin, 07:40

Jeńildetilgen nesıe jetken joq

Ekonomıka • Búgin, 07:38

Kıdim kamzol

Rýhanııat • Búgin, 07:35

Tótenshe toqsan

Qoǵam • Búgin, 07:30

Sý tasqyny bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 07:28

Halyqtyń birtutastyǵy

Tanym • Búgin, 07:16

Pálsapa – Bekzat sana

Rýhanııat • Búgin, 07:15

Daladaǵy dúbirge daıyn

Aımaqtar • Búgin, 07:15

Baǵany turaqtandyrýda oń nátıje bar

Ekonomıka • Búgin, 07:13

Ulttyq online aıtys ótkizbek

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar