Qoǵam • 05 Naýryz, 2020

Baıansyz baǵdarlamalar: Qabyldanǵan qujattar nege oryndalmaıdy?

76 retkórsetildi

Táýelsizdik alǵaly halyqtyń turmysyn kóterip, áleýmettik deńgeıin jaqsartý, ınfraqurylymdy damytý, bilim men medısına salasyn júıeleý maqsatynda kóptegen memlekettik baǵdarlama qabyldandy.

О́kinishtisi, ýaqyt pen nátı­jeler kórsetip otyrǵandaı, baǵ­dar­lamalar ýaqtyly oryndal­maı, tipti sybaılas jemqor­lyq­tyń kózine aınaldy. El ıgiligi úshin qabyldanǵan baǵdar­la­malardyń nátıjeli bolmaýyna ne sebep?

2007 jyly Elbasynyń Qazaq­stan halqyna Joldaýynda Tuń­ǵysh Prezıdent úsh jyldyń ishin­­de mektep pen aýrýhanalarǵa muq­­taj óńirlerde atalǵan nysan­dar­­dy salýdy tapsyrǵan edi. Osy oraıda memleket-jekemen­shik áriptestikti qolǵa alyp, sonyń kómegimen áleýmettik-ınfra­qu­­rylymdyq damý tetigin qa­lyptastyrý jolǵa qoıylǵan-dy. Baǵ­darlama belgilengen ýaqytta aıaq­talmaı, jyldan-jylǵa shege­rile berdi. Jospardyń úsh jylda oryndalmaıtyny alǵashqy 2 jylda-aq bilingendeı. О́ıtkeni 2007 jyly 11 densaýlyq saqtaý ny­sanynyń qurylysy bastalyp, 2008 jyly onyń qatary 10-ǵa kóbeıgen. Bul negizgi mejeniń jar­­tysyna da jetpeıdi. Al tek aý­­rýhanalardyń qurylys ju­mys­­­taryna 2008 jylǵa 53,1 mlrd teńge qarastyrylǵan. Ýaqy­tyn­­da oryndalmaı, merziminiń uza­­­rýymen qosa, Qarjy polı­sııa­­synyń «qara tiziminiń» kó­shin de bastaǵan kez boldy. 2010-2011 jyldary memlekettik baǵ­­d­­arlamalardyń oryndalýyn tekserý barysynda ulttyq qa­zy­naǵa baǵdarlamanyń durys oryndalmaýy saldarynan 1,5 mlrd kóleminde shyǵyn kelgeni, so­nymen birge 34 qylmystyq is qozǵalǵany anyqtaldy. Al jalpy, sol 2010-2011 jyldary memlekettik baǵdarlamalardyń oryndalýyn tekserý kezinde 262 qyl­mystyq is qozǵalyp,  memleketke 2,2 mlrd teńge kóleminde shy­­ǵyn ákelgeni habarlandy. Jo­ǵa­­rydaǵy 262 istiń tek 184-i sotqa jiberilip, 157 adam jaýapqa tartyldy.

Odan beri 10 jyldan as­tam ýaqyt ótse de jaǵdaı túzele qoımady. «Aýyz sý» baǵdar­lamasy jemqorlyqtyń shyrmaýynan shyǵa almaı, Qazaqstan hal­qynyń 20 paıyzy aýyz sýsyz otyr.

Bul 4 mln-nan astam adamnyń taza sýǵa qoly jetpegenin kórsetedi. 2016-2019 jyldar arasynda Jemqorlyqqa qarsy kúres agenttigi sýmen qamtý baǵdarlamasyna qatysty 69 qylmys faktisin tirkep, memleketke 1,8 mlrd kóleminde shyǵyn kelgenin anyqtady. Jaýapqa tartylǵan 32 adamnyń 24-i sottaldy.

Infraqurylymdy da­my­týdyń 2015-2019 jyl­darǵa arnalǵan «Nurly jol» memlekettik baǵdar­lama­synyń oryndalýyna jaýaptylar da minsiz nátıje kór­sete almady. Alǵashqy 3,5 jyl­­dyń ishinde jemqorlyqqa qa­tysty 100 qylmys tirkelip, 2,7 mlrd teńge kóleminde shy­ǵyn kelgeni belgili boldy. 55 sheneýnik jaýapqa tartylyp, 24-i sottaldy.

Kórip otyrǵanymyzdaı, baǵdarla­malardyń oryndalmaýyna eń úlken ári jıi kezdesetin sebep – jem­qor­lyq. Kúni keshe Sy­baılas jem­qorlyqqa qarsy is-qı­myl agenttiginiń basshy­sy Alık Shpekbaev sybaılas jem­qor­lyqqa qatysty aqpa­rat bergen aza­mattardyń 10 mln teńgege de­ıin syı­aqy alý­ǵa múmkindigi bo­laty­­ny týraly habarlady. Bál­kim, bul jaǵdaıdy tú­zer. De­­gen­­men memlekettik baǵ­dar­­­la­ma­lardyń keı­bi­rinde grant qa­ras­tyrylǵan. Al tá­ji­­rıbe men ýaqyt bólingen grant­tar­dyń ıgerilýi men gra­nt ıe­ger­leriniń jumysyn qada­ǵa­la­maıtynyn kórsetip otyr.

Transparency International usyn­ǵan sybaılas jemqor­lyqtyń álem elderi reıtın­gin­de Qazaqstan 180 eldiń ishinde 113-orynǵa jaıǵasqan. Osy oraıda zańger Nur-Sul­tan qalalyq advokattar kol­le­gııasynyń qorǵaýshysy Jan­dos Tuıaqov elde sybaılas jemqorlyqty azaıtý úshin halyqtyń áleýmettik jaǵ­­daıyn kóterý kerek deı­di.

«Sybaılas jemqorlyq naq­ty osyndaı sebeptermen bolady deý qıyn. Degen­men, osydan birneshe jyl buryn sýdıalardyń jalaqy­sy kóterildi. Búginde sot sa­la­­synda sybaılas jem­qor­lyq aıtarlyqtaı azaıǵa­nyn baı­qaýǵa bolady. So­ny­men birge bizdiń sot júıe­sinde sýdıa­­nyń ishki seni­mi degen tú­si­nik pen sot presen­denti­n­iń bolmaýy bar. Bul bir­deı qylmysqa ár túrli úkim shy­ǵýy múmkin degendi bildi­redi. Iаǵnı, jaǵdaı túzelýi úshin sot úkimi bárine birdeı bolýy kerek. Bizde birdeı qyl­­mys jasaǵan bir adam aq­ta­lyp jatsa, ekinshisi aýyr ja­za­ǵa tartylady. Halyqtyń sot­qa senimi bolýy úshin sot presendenti engizilýi kerek. Iаǵnı, qylmys jasaǵan adam mindetti túrde qatań jazalanatyny anyq bolýy kerek», dedi maman.

Jaqynda Nur Otan partııasy janyndaǵy sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jónindegi respýb­lıkalyq qo­ǵam­dyq keńestiń otyrysyn­da «Nátıjeli jumys­pen qam­­­týdyń jáne kásipker­lik­ti damytýdyń 2017-2021 jyl­­­darǵa arnalǵan «Eńbek» mem­­lekettik baǵdarlama­syn júzege asyrý barysy­nyń olqylyqtary týraly sóz boldy. Eńbek jáne ha­lyq­ty áleýmettik qor­ǵaý mı­­nıstri Birjan Nurym­betov 2017 jyldan beri atal­ǵan baǵ­darlamaǵa 1,3 mln aza­mat­tyń qatysqanyn málim­dedi. Úsh jylda kásip­kerlik­ti damytýǵa 186 mlrd teńge bólinip, 39 myń nesıe berilgen. Alaıda, Parlament Májilisiniń depýtaty Baqytgúl Hamenova 3 jyldyń ishinde 88 jemqorlyq faktisi tirkelip, 56 istiń sotqa jiberilgenin aıtty. Joǵaryda aıtylǵan baǵdarlama qaty­sý­shylarynyń tek 23 my­ńy maman­dyǵy boıynsha ju­mysqa ornalasqan. Sáı­ke­sinshe, 6 mlrd teńge naryq­ta suranysy joq maman­dyq­tardy oqytýǵa jumsalǵan.

2019 jyly baǵdarlamany iske asyrýǵa úsh jylǵa 363 mlrd teńge bólingen. Res­pýb­­lıkalyq bıýdjetten 243 mlrd teńge, jergilikti bıýd­jetten 120 mlrd teńge qaras­tyr­ylǵan. Úsh jylda baǵ­dar­lamaǵa 659,6 myń azamat qatysty. Onyń ishinde 528 myń azamat – jumyssyz, bul 80 paıyzdy quraıdy. Baǵ­dar­lama nátıjesinde 449 myń adam jumysqa ornalastyryl­dy, onyń ishinde 383,4 myń adam turaqty jumyspen qam­tyl­dy. Osy nátıjelerge qa­ra­­­mas­tan, halyqty nátı­je­li ju­­myspen qamtýǵa jár­dem­­­de­sý jáne azamattardy ká­sip­­ker­­likke tartýǵa ne­giz­del­­gen baǵdarlama­ny iske asy­rý barysynda zań buzý­shy­­lyq­tarǵa, onyń ishinde sy­­baı­­las jemqorlyqqa jol be­ril­gen. Taldaý bıýdjetten bó­lin­gen qomaqty somanyń tıim­siz jum­salyp, talan-ta­raj­­ǵa sa­lynyp jatqanyn, oǵan la­ýa­zym­dy tulǵalardyń tike­­leı qatysy bar ekenin kórsetti.

Qaı istiń bolsyn ilgeri­leýi úshin úsh shart bar. Eń áýeli – nıet, odan keıin kúsh, al odan soń tártip kerek. Biz­­de tártip máselesi syn kóter­­­meıdi», deıdi Baqyt­gúl Ha­menova. Depýtat usyn­ǵan máli­­metke súıensek, Mem­le­ket­tik baǵdarlama sheń­berin­de oqytylǵan 80 myń adam­nyń 23 myńy ǵana ma­man­dyǵy boıynsha jumysqa or­nalastyrylǵan. Sonyń nátıjesinde naryqta sura­nysy joq mamandardy oqy­tý­ǵa shamamen 6 mlrd teń­ge jumsalǵan.

Nazarbayev University-de qazaq jastaryna dáris oqyp júrgen memlekettik saıa­sat boıynsha fılosofııa dok­tory, professor Kolın Noks Qazaq­stan sekildi qazba baı­ly­ǵy mol damýshy el­derde bárine tez arada qol je­tkizý­di qalaıtyn qumar­lyq bar, degenmen oǵan qol je­tkizý tetikteri durys jolǵa qo­ıyl­maǵan degen pikirde.

«Qazaq­stannyń alǵa qoı­ǵan maq­saty bıik. Mun­daı úlken talaptyń bolýy qup­­­­t­ar­­lyq jaǵdaı. Degen­men soǵan jetý barysynda ózi­­niń qarym-qabileti men ýaqyt tapshylyǵyn eskere ber­meıdi. Máselen, Qazaq­standy da­myǵan eldermen salys­ty­r­a­tyndar kóp. Biraq ekono­mıkasy men saıasaty oza shap­qan memleketter qazirgi deń­geıine bir kúnde jetken joq. Olardyń bolmysy ǵa­­syr­­lap qalyptasty. Al Qazaq­­stannyń táýelsizdik al­ǵa­­nyna nebári 25 jyl to­lyp­­ty. Eldiń erteńin anyq­taı­­tyn baǵyttardyń bol­­ǵa­ny óte tıimdi. Alaıda, Qazaq­stan­da sondaı bastama­lar­dyń oryndalýy aqsap jata­dy. Qazaqstan Prezıdenti usyn­­­ǵan «100 naqty qadam» ult jos­­paryn alyp qarańyz. Onda eldiń damýyna kerekti ba­ǵyttar anyq aıtylǵan. Qazaqstan mundaı strategııa jasaý jóninen eshkimge des bermeıdi. Áıtse de, sol ba­ǵyt­tardy birqatar salada júzege asyrý qıyndyq tý­ǵy­zady. Memlekettik saıasat­ty zerttep júrgen maman re­­tinde, Qazaqstandaǵy eń úl­ken kemshilik dep strategııa­la­rdyń durys oryndal­maýyn aıtar edim. Iаǵnı, júzege asyrý tetikteriniń jetispeýi baǵyttardyń oryndalýyn baıaýlatady», deıdi sarapshy.

Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń aqparatyna súıensek, jyl saıyn sybaılas jem­qor­lyq saldarynan Qazaqstan eko­no­mıkasy shamamen 3,8 mlrd AQSh dollary kóleminde qarjy joǵaltady. Bul – IJО́-niń 2 paıyzy. Jemqorlyqqa qar­­sy kúres áli de nátıjesiz eke­­­nin kelesi statıstıka dá­lel­­­dep otyr. Máselen, 2012 jyly 279 shendi jem­qor­­­­­lyq faktisi boıynsha us­­­ta­­­lyp, olardyń 239-y ja­ýap­­­qa tar­tylsa, 2014 jy­­­ly olar­­dyń sany 403-ke jet­ken. Al 2019 jyly 1590 adam atal­­ǵan qylmys bo­ıyn­­­­­sha qol­ǵa túsken. Kórip otyr­­ǵa­ny­­myz­daı, kór­setkish arıf­­­metı­­ka­lyq progres­sııa kúıin­d­e ósip otyr. Agenttik bas­­­shy­s­y Alık Shpekbaev soń­­ǵy úsh jylda qylmys sa­ny­­­nyń azaı­­­­ǵa­nyn aıtady. Jem­qor­­­lar sany azaıǵany­men, mem­­le­­ket­­ke keletin shy­ǵyn kóle­mi ul­­ǵaı­ǵan. Má­se­len, 2018 jy­ly 13,5 mlrd teń­ge kóle­min­­de aqsha urla­nsa, byl­tyr 23,2 mlrd teńge jym­qyrylǵan. 

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev jem­qor­lyq degen áleý­met­tik aýrýmen birigip kúresý kerek ekenin aıtty. Jemqorlyqpen ustalǵan qyzmetkerlerdiń birinshi basshylaryn jaýap­qa tartý, tipti jemqorlyqqa qar­sy kúres júrgizetin qury­lym­dar qyzmetkerlerin qatań jaýapqa tartýdy qaras­tyrý­­dy usyndy. Alaıda, qolǵa alyn­ǵan sharalar da, úgit ju­­mys­tary da, halyqty yn­ta­­lan­dyrý da ázirge oń nátı­jesin kór­seter emes. Qysqasy, memleket tarapynan qabyl­danǵan baǵdarlamalar baıandy dep aıtý qıyn ázirge.

 

Sońǵy jańalyqtar

Taraz qalasy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 21:48

Asqar Altaı. VIRÝS-MÝTANT (Novella)

Ádebıet • Búgin, 19:07

Tankerlerdiń qaıda baratyny belgisiz

Ekonomıka • Búgin, 18:32

Ár teńge úshin esep berýge daıynbyz

Ekonomıka • Búgin, 17:01

Esik nege «tesik»?

Qoǵam • Búgin, 15:25

Betperde kıgen kóktem - 5

Qoǵam • Búgin, 15:10

Qyzylorda oblysy: Taǵy 3 adam vırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 13:31

COVID-19 vırýsy mysyqtan tabyldy

Álem • Búgin, 12:03

Syrdarııaǵa jylanbalyq qaıdan kelgen?

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Koronavırýs hám kóshe sýretteri

Álem • Búgin, 10:51

Uqsas jańalyqtar