Medısına • 05 Naýryz, 2020

Omyrtqany túzeýdiń tyń tehnıkasyn tapqan

841 retkórsetildi

Omyrtqa aýrýlaryn zerttep, emdep júrgen otandyq ǵalym Nurbek Nádirulynyń aıtýynsha, elimizde skolıoz (omyrtqanyń qısaıýy) dıagnozymen tirkelgen 36 myń adam bar. Olardyń 31 myńy – kámeletke tolmaǵandar. Al Qazaqstan medısınasy jylyna 200 ǵana operasııa jasaýǵa qaýqarly. Sebebi maman tapshy. Máselen, Nurbek – otandyq 3 vertebrologtyń biri. Biraq budan da mańyzdysy, ol – balalar omyrtqasynyń deformasııasyn túzeýdiń tehnıkasyn oılap taýyp, qoldanysqa engizgen ǵalym.

 

Vertebrolog dáriger­ler­­diń jetispeýshiligi atal­ǵan syrqatty emdeý jaýap­kershiliginiń aýyrly­ǵyna, tipti qaýiptiligine baılanys­ty. Sebebi omyrtqa – diń­gek, eń mańyzdy múshe. Oǵan jasalǵan ota durys bolmasa, emdelýshi sal bolyp qalýy da múmkin. Al osyndaı jaýapty da qıyn qyzmetke kelgen keıipkerimiz eńbek jolyn medısınalyq ýnı­versıtettiń 4-kýrsynda trav­­motologııa bóliminiń meıir­­geri bolyp bastaǵan. Ol Qaraǵandy medısınalyq akademııasynyń ınternatýrasyn bitirgen soń, Aqmola oblysyndaǵy Arshaly aýdan­dyq aýrýhanasynyń travmotolog-ortoped qyz­metine ornalasty. Eki jyl­dyq jumystan keıin Trav­motologııa já­ne ortopedııa ǵylymı-zert­teý ınstıtýtynyń rezıden­týrasyna oqýǵa tústi. Oqýy­­men qatar ınstıtýt aýrý­hanasynyń túngi kezek­shi­liginde travmotolog-ortoped mindetin atqardy. Rezı­­dentýrada bilim alýy oǵan kóp izdeniske bastady, óz betinshe birneshe ǵylymı baıandama daıyndady. Bir ǵylymı konferensııada baıan­damasymen kózge túsken Nurbek Sankt-Peterbýrgtiń G.Týrner atyndaǵy Bala­lar ortopedııalyq ǵyly­mı-zertteý ınstıtý­ty­nyń professory Ser­geı Vıs­sarıonovtan aspı­ran­týraǵa shaqyrtý aldy. Reseı sheteldik stýdentterge grant bólmeıtindikten, keıip­kerimiz kúndizgi bólim­de óz qarajatyna oqyp, ná­tı­jesinde, balalardaǵy sko­lıozdy hırýrgııalyq jolmen emdeý boıynsha kandıdattyq dısser­tasııasyn qorǵady. As­pırantýradaǵy oqýymen birge jáne bitirgennen keıin de sol Sankt-Pe­terbýrgtegi ınstıtýt aýrý­hanasynda trav­­matolog-ortoped, vertobrolog bolyp 4 jyl eńbek etti. Osy jıǵan bilimi men biligin, tájirıbesin týǵan jer­diń ıgiligine jumsaý úshin sheteldegi 4-5 ese joǵary ja­laqysyn, qyzmettik úıin, jaqsy jaǵdaıyn qıyp elge keldi. Búginde «Ana men bala» ulttyq ǵylymı ortalyǵynda óz baǵyty boıynsha jumys isteıdi. 7 jyldan beri omyrt­qaǵa ota jasap keledi. Dári­ger­diń aıtýynsha, jylyna 100-ge jýyq naýqasty hı­rýrgııalyq jolmen emdeıdi. Demek, osy ýaqytqa deıin 700-ge tarta ota jasady, táýba, bári aıaqtan turyp ketipti.

Skolıozdyń túri kóp. Keıip­kerimiz ǵylymı ju­my­­synda ıdıo­patıkalyq skolıozdy zert­tedi. Mun­daı­da balalar saý bolyp týa­dy, biraq bertin ke­le omyrtqasy qısaıady. Onyń sebebi anyqtalmaǵan. Nur­bek ǵylymı zertteýiniń nátıjesinde vıntti (tıtan – qatty aq metall) omyrt­qa súıegine salyp ota jasaýdyń jańasha jolyn tájirıbege engizdi. Qazir ózi de osy tehnıkamen ota jasap júr. Negizi qı­saıǵan omyrtqany il­gek arqyly túzeý táji­rıbesi 1980 jyldary Fran­sııada qoldanylǵan. Onyń sátsizdigi sol, súıek qı­saı­­ǵanda, ilgek qosa qı­saıa­­dy eken. Ári bul ádis omyrt­­qadaǵy kıfozdy (bú­­­kir jerin) tolyq qam­týǵa jáne aınalmaly tus­taryn túzetýge jaramady. Sondyqtan qazirgi medısınada vınt paıdalanylady.  Keıipkerimiz buǵan deıin dárigerler bara bermegen qadammen, ıaǵnı vıntti moıyn omyrtqa tusyna da qoıyp, omyrtqanyń bar­lyq boıyn bekitip ota jasaý ádisin jazyp shyq­ty. Re­seıde júrip osy jańa­lyǵyna patent aldy jáne ádis­­temelik quraly basyldy.

Nurbektiń eńbegi eleý­li, sebebi ol vıntti súıek­tiń qaı jerinen bastap qalaı qoıýdy, qaıtip jal­ǵaýdy, julyn jolyna tıip ketpeı ota jasaýdy jáne eń mańyzdysy omyrtqa jotasynyń búkil bóligin hırýrgııalyq jolmen tú­zeýdiń ádistemesin ázir­ledi. 5-10 saǵatqa sozylatyn ota­ny tamaq, uıqy de­gendi umytyp jasaý úshin dál osylaı mamandyǵyńdy ja­nyńmen súıý kerek shyǵar. Keıipkerimizdiń bir operasııany 11 saǵat boıy jasaǵan kezi bolypty.

Nurbek

– Elge oralǵandaǵy oıym – Qazaqstanda ver­tebrolo­gııa ortalyǵyn ashý bolatyn. Sol armanyma qol jet­kizgim keledi. Qazir 2-3 stý­dentim bar, solardy ár sala­ǵa, ár baǵytqa baýlyp, tár­bıe­lep, bilgenimniń bárin úı­retip, ózimmen teń maman etip qalyptastyrsam deımin. Ǵylym jolyna túskennen bir nársege kózim anyq jetti, elimizde aldyńǵy tolqyn aǵalar ǵylymǵa kelgisi keletin jastardy demep jiberýden góri aıaqtan tartyp otyrady. Bári demeımin, biraq basymnan ótkizgendikten aıtyp otyrmyn. Osy olqylyqtyń ornyn toltyrsam dep júr­min. Aldyma kelgen shákirt­tiń barlyǵyn ǵylymǵa baýlýdy kózdeımin. Se­bebi medısına ǵylymy damymaı, medısına damymaıdy, – deıdi Nurbek.

Onyń oıynsha, ortalyq qurylsa, otandyq medısına el ekonomıkasyna da edeýir úles qosar edi. Sebebi keıipkerimizdi bilgenin úı­retýge shaqyryp jatqan Qyrǵyzstan, О́z­bekstan, Túr­­ikmenstan, Tájik­standa omyrtqaǵa operasııa jasalmaıdy, sondyqtan atal­ǵan eldiń naýqastary hı­rýr­gııalyq jolmen emdelý úshin Reseıge barady. Al onda 2016 jyldyń ózin­de bir otanyń quny
1 mıllıon rýbl turatyn. Teńgemen esep­tegende 4-5 ese kóp. Mine, sol sebepti keıipkerimizdiń kó­keıindegi ortalyqtyń ju­mysy jolǵa qoıylsa, Qazaq­stan­nan ótip, Reseıge baryp júrgen emdelýshilerdi elimizge tartyp, medısınalyq týrızmge serpin berýge bolady.

Dáriger-ǵalym Scopus ba­za­­syndaǵy halyqaralyq basylymdarǵa kóptegen ma­qala jazǵan, osyǵan deıin 40-tan asa ǵylymı eńbegin ja­rııalady.  Degenmen osy deńgeımen shektelmeı, aldaǵy ýaqytta Ulttyq bıotehnologııa ıns­tı­tý­tyndaǵy ge­netık­pen bir­ge medısına ǵylymynda sebebi anyq­talmaǵan ıdıo­patı­kalyq skolıozdyń paı­da bolý faktorlaryn tabý­ǵa baǵyttalǵan jobasyn bas­tamaq. Bul úshin qory­tyn­dysy áli keshik­tirilip jat­qan Jas ǵalym­dar­dyń ǵylymı jobalaryna jarııa­lanǵan baıqaýda qoldaýǵa ıe bolýy kerek.

Nurbektiń jumys ús­te­lindegi qabyrǵaǵa Abaı­dan bas­tap, Alash qaırat­kerleriniń ǵylymǵa sha­qyr­ǵan súbeli sóz­deri ja­zylǵan paraqshalar ilinipti. Qıly kezeńderde qazaqqa qyz­met qyl­ǵan qaısar rýhty babalary ózine jiger be­re­tinin jetkizdi. Sóz arasynda ózi­­niń ultjandy ekenin de ashyp aıtty. Sodan kóńilge «Ultty árkim ózinshe súıe­di, biraq bárinen bıigi – el­ge súıis­penshiligińdi adal eńbek etip kórsetýde eken-aý» dep oı túıdik.

Sońǵy jańalyqtar

Kásipkerler tilegi eskerildi

Qoǵam • Búgin, 11:11

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Búgin, 10:49

.Daǵdarys daýylyna tosqaýyl - J. Nurabaev

Ekonomıka • Búgin, 10:45

Fýtbol: Para aldy dep aıyptalýda

Sport • Búgin, 09:38

Úkimet otyrysy ótip jatyr

Úkimet • Búgin, 09:20

Kómek alý ońtaılandyrylady

Saıasat • Búgin, 08:25

Infeksııanyń taralý qarqyny tómendedi

Koronavırýs • Búgin, 08:05

Senimge serpin bergen málimdeme

Qoǵam • Búgin, 08:02

Alǵashqy vırtýaldy sot otyrysy

Saıasat • Búgin, 08:00

Ár azamat atsalysýy tıis

Rýhanııat • Búgin, 08:00

Koreıadan kelgen qyz

Rýhanııat • Búgin, 07:50

Irkilis bolmaıdy

Aımaqtar • Búgin, 07:45

Balalarymdy saǵynsam da...

Medısına • Búgin, 07:45

Qaýipti indetpen qalaı kúresýde?

Aımaqtar • Búgin, 07:45

Jemqorlyqpen kúres jalǵasyn tabýda

Saıasat • Búgin, 07:40

Apatpen oınamaıyq, oılanaıyq aǵaıyn...

Rýhanııat • Búgin, 07:40

Jeńildetilgen nesıe jetken joq

Ekonomıka • Búgin, 07:38

Kıdim kamzol

Rýhanııat • Búgin, 07:35

Daǵdarys daýylyna tosqaýyl

Ekonomıka • Búgin, 07:35

Fermerler ýaqytpen sanaspaıdy

Saıasat • Búgin, 07:35

Tótenshe toqsan

Qoǵam • Búgin, 07:30

El ekonomıkasy eleýsiz qalmaıdy

Saıasat • Búgin, 07:30

Sý tasqyny bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 07:28

Jumys isteý úshin qajetti jabdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 07:27

Halyqtyń birtutastyǵy

Tanym • Búgin, 07:16

Pálsapa – Bekzat sana

Rýhanııat • Búgin, 07:15

Daladaǵy dúbirge daıyn

Aımaqtar • Búgin, 07:15

Baǵany turaqtandyrýda oń nátıje bar

Ekonomıka • Búgin, 07:13

Uqsas jańalyqtar