Álem • 06 Naýryz, 2020

Delıdi dúrliktirgen ne?

94 retkórsetildi

Úndistannyń Delı qalasynda hındýstar men musylmandar qaqtyǵysyp, 40-tan astam adam qaza taýyp, myńdaǵan turǵyn jaralandy. Birneshe kúnge sozylǵan qaraly oqıǵa Úndistannyń jańa tarıhyndaǵy qandy qyrǵynǵa aınaldy.

Delıdi dúrliktirgen jaǵdaı kezinde ásire ultshyldyqqa boı aldyrǵan hındýstar beıbit ómir súrip jatqan musylmandardy uryp-soǵyp, tirideı órtep, qor­lyq kórset­ken. Sondaı-aq basbuzar­lar musyl­mandarǵa tıesili ǵı­marat­tardyń bárin órtke oraǵan. Qazirgi tańda halyqaralyq qoǵam­das­tyq tarapy atalǵan oqıǵany musylmandarǵa kórsetilgen qysym dep baǵalap otyr.

Oqıǵa qalaı bastaldy? О́tken aptada el úkimeti azamattyq týraly jańa zań qabyldaǵan bolatyn. Soǵan sáıkes, Úndistanǵa kórshi Pákistan, Bangladesh jáne Aýǵan­stannan 2014 jylǵy 31 jel­toq­sanǵa deıin kóship kelgen ózge din ókil­derine aza­mattyq alý jeńil­detildi. Bul tizim­ge negizinen ındýıster, sıkh­tar, býd­dıster, hrıstıandar sekildi bir­neshe din ókilderi kirgen. Alaıda musyl­mandarǵa mundaı jeńildik qaras­tyrylmaǵan.

Buǵan, árıne Islam dinin usta­na­­tyn­dar qarsylyq bildirdi. Sony­men qatar jergilikti turǵyn­dar da Bangladeshten keletin hın­dýs­tar­dyń azamattyq alýyna na­ra­­zylyq bildirdi. Osy sátti paı­­dalanǵan hın­dýstardyń ási­re ult­shyldary beıbit túrde kóshege shyǵyp, óz pikirin bildirgen musyl­man­dardy uryp-soǵýdy bastap ketken.

Buqaralyq aqparat qural­daryn­­d­a taraǵan málimetke súıensek, Úndistan astanasynda 4 kúnge sozylǵan qyrǵyn kezin­de meshitterge ot qoıylyp, mu­syl­­­mandar úılerimen qosyp ór­te­lip, kóshede qolǵa túskeni aıamaı jazalan­ǵan. Basbuzarlar kóshedegi ǵımarattar­dy, kólik­terdi talqandap, tonaǵan. The Guardian basylymynyń málimetine saı, qastandyq kezinde polısııa qyzmetkerleri hındý bas­buzar­laryna kómektesip, tipti musyl­mandarǵa kúsh kórsetýge bel sheship kirisken kórinedi.

Musylmandardyń beıbit sherýge shyqqanyn joǵaryda aıttyq. Olardyń kóshege shyǵýy taıaýda ótken jergilikti saılaýda ornynan aırylyp qalǵan Bharatiya Janata partııasy kósemderiniń biri Kapıl Mıshraǵa unaǵan joq. Ásire ultshyldardyń piri sanalatyn ol «eger kósheni bosatpasa, biz olardy qýyp jiberemiz» dep úndeý tastady.

Odan qala berdi, áleýmettik jelide musylmandar hındýstarǵa qarsy bas kótermek eken degen ósek jeldeı esken kórinedi. Qan qyzyp turǵanda adam shyndyq pen ósekti aıyrsyn ba? Hındýstar musyl­mandarǵa «óz ornyn kórsetip, sabaq berý» úshin iske kirisken. Kózine qan tolǵan basbuzarlar musyl­man erkekterden bólek, áıel­der men balalardy da aıamaǵan kórinedi. The Guardian basylymy­nyń habarlaýynsha, olar ekiqabat áıeldi de uryp, ishinen tepkilegen.

Degenmen hındýstardyń bári qyr­ǵyn saldy deýden aýlaqpyz. Keı­biri múmkindiginshe qolynan kel­gen kómegin aıamaǵan. Máselen, óz esimin aıtpaýdy ótingen bir hındýs 7 musylman otbasyn úıine jasy­ryp, qyrǵynnan aman alyp qal­ǵan. Al sıkh dinin ustanatyn bir azamat motosıklimen 70-ke jýyq musyl­mandy qaýipsiz jerge tasyǵan. The Guardian gazetine suhbat bergen ol «bul áreketimdi adamgershilik úshin istedim», dep aǵynan jarylypty.

Jalpy, Úndistandaǵy dinı qaqtyǵys kúni keshe bastalǵan joq. 1947 jyly memleket ekige bóli­nip, Pákistan qurylǵaly beri eki mıl­lıonǵa jýyq adam qaza tapty. Bir­neshe ret musylmandar men hın­dýs­tar qaqtyǵysty. Máselen, 1992 jyly myńdaǵan hındýs kóshege shy­ǵyp, musylmandardy «tártipke sha­qy­ryp», Babyrdyń meshitin qı­rat­qan. Budan bólek, Kashmırdiń máse­lesi áli kúnge deıin sheshilgen joq.

Aıtpaqshy sol kezdegi oqı­ǵany uıym­dastyrǵan hındýs ultshyl­darynyń Bharatiya Janata partııasy bolatyn. Qazirgi tańda atalǵan partııa el basqaryp otyr. Ásirese 2014 jyly Narendra Modı úki­met tizginin qolyna ustaǵaly beri shıe­lenis odan ári ýshyǵa tústi.

Bharatiya Janata partııasy Úndi­s­tan hındýstar úshin degen usta­nymǵa senetini belgili. El tizginin ustaǵan azamattar dinı azshylyqty qýǵyn­dap keledi. Osylaısha musylmandar Úndistandaǵy ekinshi sortty adamǵa aınalǵan.

N.Modıdiń qandy qyrǵyn jasady dep aıyptalýy búgin emes. Ony 2002 jyly Buǵan deıin Gýjarat provınsııasyn bas­qaryp turǵanda myńnan astam adam ólimine ákelgen sektalyq qaqtyǵysty bastaýǵa áser etken dep aıyptaıdy. Qaza tapqandardyń 800-ge jýyǵy musylmandar. Áıtse de, N.Modı ózine taǵylǵan aıyptyń bir de birine kelispeıdi. 2012 jyly Úndistannyń Joǵarǵy soty ony aqtap ta shyqqan-dy. Áıtse de, halyqaralyq qoǵamdastyq eldegi musylmandardy qýdalaǵanyn keshire alǵan joq. Sondyqtan shyǵar, oǵan AQSh-qa kirýge tyıym salynǵan.

Qysqasy, aıdyń-kúnniń amanynda Delıdiń dúrligýine dinı alaýyzdyq sebep boldy. Ázirge bul máseleniń túbegeıli sheshile qoıýy ekitalaı. Úndistan asta­na­syn­daǵy oqıǵa bir nárseni anyq ań­ǵart­ty. Ásire ultshyldyq – qoǵam­nyń tynyshtyǵyna tóngen úlken qaýip.

 

Sońǵy jańalyqtar

Betperde kıgen kóktem - 6

Qoǵam • Búgin, 17:09

D dárýmeni - ınfeksııalardyń «jaýy»

Koronavırýs • Búgin, 16:47

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:58

Azııanyń ahýaly qandaı bolmaq

Ekonomıka • Búgin, 15:23

Olar úı betin kórmeı kúresýde

Aımaqtar • Búgin, 14:42

Karantın kartınasy (Trıptıh)  

Aımaqtar • Búgin, 13:15

Kókshetaýda «Aseptdezın» shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 12:48

Almatydaǵy naýqastardyń jaǵdaıy baıandaldy

Koronavırýs • Búgin, 12:41

Haram nıet indeti

Aımaqtar • Búgin, 12:21

Atyraý: Depýtat kórsetken demeý

Qazaqstan • Búgin, 12:14

Atyraý: 1300 turǵyn testten ótti

Aımaqtar • Búgin, 11:45

Uqsas jańalyqtar