Rýhanııat • 06 Naýryz, 2020

Qandaı qyzyq kóktemmenen kezdesken...

191 retkórsetildi

Qandaı qyzyq kóktemmenen kezdesken –

Baqyttan jylaǵan.

Kúrsindirip, kúz kelgenin sezbesten,

Kúnge unaǵan...

 

Qandaı qyzyq

kóktemmenen

kezdesken –

Qımaı qarasqan.

Aqyl-oıdyń ný ormanyn

kezbesten,

Adasqan...

 

Qandaı qyzyq oramalmen kezdesken –

Súrtken kózińdi.

Hám shyǵarý erteń erer sózdi esten

Jáne ózińdi.

 

Qandaı qyzyq oryndyqpen kezdesken –

Teńizge qaraǵan.

Tirshiliktiń tizimine enbesten,

Saǵat sanaǵan...

Qandaı qyzyq aǵynmenen kezdesken –

 

Alys súıregen.

Berekesiz dúnıeden bezbesten,

Qaıta bılegen.

 

Qandaı qyzyq japyraqpen kezdesken –

Jańa tańy atqan.

Kóshelerde kúndiz-túni kóz kóshken

Kúlip baratqan...

Qandaı qyzyq qyzǵaldaqpen kezdesken –

Saǵan terilgen.

Sodan keıin samal jelge jolda esken

Jaqsy kórilgen.

 

Qandaı qyzyq teńizbenen kezdesken –

                                         tuzdy sý alǵan.

Eshkimge de, eshteńege senbesten,

Qýanǵan...

Gúlnar SALYQBAI

  

...Kóktem keldi kókke jazyp atyńdy,

Bir ózgeshe nurly aspan...

Beý, júregim, nege súıdiń, aqyndy,

muń basqan...

 

Kóktem keldi

qus qanatty

án bolyp,

áýenine elitip,

japyraǵyma

jan qonyp,

qys samaıym eritip

 

Janarymdy osyp

ótti jyr qamshy

oıandy da qyz-úmit,

taǵdyr atty

shatyrymnan

 bir tamshy

qulap tústi úzilip...

 

bir ǵajaıyp ornaı qalyp qyr jaqta

bul-bul ushyp ótken kún...

Meni bastap bara jatyr bir baqqa

Hanzadasy kóktemniń!

 

Sol bir baqta adasýlar joǵalsa,

aspanynan tókken muń....

Men ózińe jolyqqansha

O, qansha

qarashany ótkerdim...

Elena ÁBDIHALYQOVA

 

Hanamıde,

Sakýra gúldegende,

Shıe aǵashyn madaqta,

Kúnde kel de,

Júregińe jetkendeı beıish lebi,

Fýdzı jaqtan jel demi úrlegende.

Appaq gúli aǵashtyń – erekshe gúl,

Kúlki syılar aralǵa

bólekshe bir,

Saıgıotanka arnaǵan,

Basıo – haıký,

«Sakýrany saıalap, – dep, – ótse ómir...»

Fýdzı taýyn bókterlep júrer tirlik,

Umytarsyń muńyńdy birer kúndik.

Qyrǵaýyldar qıyrdan sálem joldap,

Beriledi tylsymnan bir erkindik!!!

Kóktem keldi – Jyl keldi, gúldendi aımaq,

Jadyraıdy jabyrqap júrgen beıbaq.

Sarqyrama bıikten túsedi yrshyp,

Kúltemen qaýyshar kúnderdi oılap...

Kúnshyǵysta – sakýra gúl jarǵanda,

Qol jetkendeı bolady kúlli armanǵa.

Sake ishedi samýraı shólin basyp,

Asqaq qarap, О́tkinshi bul jalǵanǵa...

Janat ÁSKERBEKQYZY

 

Dalany súıip qaıtsa

tań samaly,

qaraǵaı qaladaǵy

án salady…

Janyńnan pyr-pyr

ushsa aqqý-óleń,

Júrektiń sezilmeıdi-aý

sharshaǵany…

 

Aqpannyń artta qalyp daýyldary,

Aqkóńil bulttyń bári aýyldaǵy –

ańqyldap jaýyp ketse Aqtóbege!.

Júrektiń umytylar aýyrǵany…

 

Bul kóktem…kóktem emes, tylsym ba edi?

Bul ómir ómir emes, qyrshyn ba edi…

Kúrkirep bir naızaǵaı oınap ketse –

Júrektiń bilinbes ed kúrsingeni!..

 

Kúnderdiń qyzyly ne, kúreńi ne…

Bir dúmpý berińdershi Júregime!..

Janna ELEÝSIZ

 

Bıe-bulttan jyly saýmal saýyp qyr,

Eridi qar, Kún deminen taýyp nur.

Eljiregen tabıǵat,

Jańa jańbyr

janarynan

Jasyl kóktem

jaýyp tur.

Kóktemde bolar búkil

álemniń tylsymy:

Jyr syry sonda,

nur syry sonda,

búr syry...

Dál bir mendegi mazasyz

júrek dúrsili –

Dáý tamshylardyń

shatyrdy tepken tyrsyly.

Tebiletindeı temirdiń qansha jazyǵy?

Tyńdamady ony tunyq tamshynyń taza úni.

Mendik bir sezim mólt etip baryp qulady:

«Týǵan kúnińmen, náziktikterdiń názigi!»

Saǵynysh tústes kóktemgi sáýle seıili,

Saǵynysh tústes muńaıǵan tamshy keıibi.

Keshir, qyzyńnyń estilmeı jatsa keı úni,

Merekeńmen sol, meıirimdilerdiń meıiri!

О́ziń sekildi jymııady Kún, qarashy!

Jymııaıyn men, jylama tek sen, anashym!

Kóktemde eken ǵoı búkil álemniń jumbaǵy:

Ana men qyzdyń, aspan men jerdiń arasy.

Nazıra BERDALY

 

Tórt-aq maýsym, tórt mezgil, tórt qubyla,

Talaıyna pendeniń shaq ǵumyr, á?!

Bir maýsymnan kóshkenshe bir maýsymǵa,

Basyńnan da kóshedi baq qubyla.

 

Baq kóshedi, qonady qaıda baryp,

Aqyn otyr alaryp, Aıǵa nalyp.

Qulager – qalamyna minip alyp,

Qalyńdyq izdep ketti

boıdaq árip.

 

Aspanda alaqanyn

jaıǵan Aı-dy,

Alaıda ol da bizdi

oılamaıdy.

Qalamyn jetektegen

árip-aqyn,

Qaǵazdyń appaq

tánin aımalaıdy.

 

Taǵdyrdyń tisin sanap

 ketilmegen,

Keledi aqyn tobyr, nópirmenen.

Eki ǵasyr ómirge buryn kelip,

Eline jany ashıdy jetilmegen.

 

Es – bútin, aqyl – aman, sana – sergek,

О́mir ózi júzińe salady órnek.

Besinshi bir maýsymdy kútip aqyn,

Beıitiniń basynda qala bermek.

 

Qys óter kórpeleri quraqtanyp,

Kóktem keler kózinen shýaq tamyp.

Jaz ben Kúz, sonan keıin turady ylǵı,

Taǵy da bir maýsym bar sııaqtanyp.

 

Tórt maýsym jol tartady kezeńderge,

Taǵdyrdyń talqysyna tózer men be?

Beý, aqyn, bu jaqta emes, baqı jaqta,

Besinshi maýsym baryn sezem men de.

Asylzat ARYSTANBEK

 

Imanı nur tógilip

kelbetimnen,

Janymnan qalap aldym

jyr-munara.

Meıirge muqtaj mynaý

jer betinen,

Mendaǵy Adam izdep

júrmin, aǵa!

 

Pende bop adastym ba perishtemnen,

Perdesin jańa ashtym ba jalǵanymnyń?

Kórmedim azaıǵanyn men ishkennen,

Qunanbaı balasynan qalǵan ýdyń...

О́leń bop kóz aldymnan kóshti jalǵan,

Kóńildiń tazarmady toty da áli.

Arzý men tilegimdi estigen jan,

Jazýyn júregimniń oqymady...

 

Qaldym ba áldekimniń nalasyna,

Emes em saǵynyshty kúzge ókpeli.

...Nege osy kóktem kelse alasuram,

Bir Baqyt keletindeı izdep Meni?

 

Sol Baqyt kele me dep men muńaıdym – 

Kózimde úkili úmit úlbiredi.

Enedi esigimnen endi qaı kún –

Búgin be? Erteń be álde? Kim biledi?

Baqytgúl BABASh

 

Kóktem týsa kóp

izdeıtin qyr gúlin,

Meniń muńym túsingenge 

nurly muń.

Aıdynyma aı júzdirgen

sátterde,

Janaryńnyń

jaryǵyna súńgidim.

 

Taýqyzy edim baqyty

shyń, baǵy araı,

Eńseni ezer eńisterge

                       qaramaı

Saıdan qulap aqqan jylǵa ne deıdi,

Qaınarbulaq basyndaǵy qaraǵaı?

 

Munartaýdyń eteginde muńly yrǵaq,

Sholpan týar sholpysymen túndi urlap.

Aspantaýǵa asylatyn sekildi,

Juldyzdardyń syrǵalary syńǵyrlap.

 

Juldyzdarǵa sen de, men de jaqynbyz,

Jaryǵynan jahut terip jatyrmyz.

Qaınarbulaq basyndaǵy qaraǵaı,

Aspantaýdyń eteginde aqyn qyz.

 

Aı da jalǵyz, men de jalǵyz, ol jalǵyz,

Jalǵyzdyqtyń jyryn talaı tolǵarmyz.

Qaınarbulaq… qaraǵaıdyń qasynda –

Qarashyǵy qaraóleńge tolǵan qyz.

Maqpal MYSA

 

 

Kóktemniń aıy keledi deı me?

Úmittimin ǵoı onda men.

Jansyzdyń ózi senedi

keıde,

Men de bir bulaq

bolmaq em.

 

Kóktem keledi!

kóńildenemin,

Boıymnan shyǵyp qylyq myń.

О́zimnen ózim jeńilgen edim,

О́zgelerdi de umyttym.

 

Kóktemdi aqyn jyrlasyn ońdy,

Jylǵamen aqqan sýdy da.

Qalamym jalǵyz syrlasym boldy,

Qushtarlyǵymdy bildi de.

 

Tyrs etken tamshy tylsym syr uqsam,

Monshaq bop jipke ótpegen.

Júregimdi alyp qıynǵa tyqsam,

Bir bolar edim kóppenen.

 

О́leń jazamyn «Ýaqyt» degen,

Qaıtara almaı tasqyndy.

Qulqyndy áreń qulatyp kelem,

Aqylym aılap ash qyldy.

«Qasıet bar» der tegimde meniń,

Tirlikte tintip, shoqysam.

Kóktem keledi.

...qóńildenemin,

Bir aýyz óleń oqysam.

Saltanat SMAǴULOVA

 

 - Gúldi qoıshy... gúl ǵoı erteń solady...

- Sizdi qoıshy....

(Adastyrar jol əli)

- Búgin qaı kún?

- Naýryzdyń segizi...

- Bəri jaqsy

bolady!

 

Qar jaýyp tur,

Jutańdyǵyn

                         jasyrmaqqa qalanyń,

Al meniń she?..

Mendegi eski  jaranyń,

Búgin taǵy batqandyǵyn janyma,

Uqpady eshkim... Únsiz ketip baramyn...

Bilý aýyr saǵan ol jan bótenin,

Qanshama jyl qaıǵymdy ózim kóterdim...

Alǵash ret gúlge... sosyn... sizge de...

Selt etpedim...

Bilmeım, nege ekenin...

Gúldi aıadym jazyǵy joq syılanǵan,

Sizdi aıadym kúlgen bolyp qınalǵan.

Sosyn...

sosyn...

júregimdi aıadym,

Joq baqyttyń baıanyna ılanǵan...

Bir tal gúlin qushaqtaǵan tym muńly,

Taǵy aıaısyń jol qaraǵan qurbyńdy.

...Eń durysy shaı iship ap yp-ystyq.

Tátti uıqyǵa arnaý kerek bul kúndi.

- Gúldi qoıshy... gúl ǵoı erteń solady...

- Bizdi qoıshy.... (Adastyrar jol əli)

- Búgin qaı kún?

- Naýryzdyń segizi...

- Bəri jaqsy bolady!

 Aıjan TÁBARAKQYZY

 

Kóńilimdegi kóktemdi kútkem...

kútkem...

Kelmedi.

Qýanyp qyzyl kóılegin kıdi qyz bitken –

Jerdegi.

 

Gúl óspeı jatyp semgeni,

Saǵyna almasa – eshkimiń.

Kesh, kúnim.

Kóktem keldi dep qýandy qurbym –

Kórmedim,

Estidim.

 

Kináli men be?

Kóktem be?

Kóktem ǵoı...

(el sener...)

Shyn jazyqtynyń

 kinási – О́zgede

eken ǵoı,

О́kpelegisi kelse eger.

 

Kóp gúlder óspes

ornyna órteń – qateniń.

Qate uǵym,

kóktemmen sezim kelmeıdi!

О́tken erıdi!

Keshirim – jalǵyz aty Onyń.

Qundyz JUBAEVA

Sońǵy jańalyqtar

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar