Rýhanııat • 06 Naýryz, 2020

Sóz soıyl №90

7022 ret kórsetildi

Bozymnyń bozdaýy

 Jumada kúni tolmasa da aılyq bere qalǵandaǵy Bozymnyń qýanyshyn kórseń: kózi kúlimdep, ózi úlbirep, sózi jarqyn-jarqyn shyǵady.

 

 – Áp bárekeldi! Qyshyǵan alaqanym qybyrsyz qaldy. Endi kimnen qaryz alsam eken dep sharadaı basym shaqshadaı bop otyr edi. E, kázirgilerge senimnen qaldyq, qaryz berýdi qoıdyq emes pe. Baıyǵan saıyn qaltyraýyq degen sol da. Aqshasyz kúniń qarań, senbi-jeksenbi úıimnen bezip ketkim kelip edi, áı jasaǵandaraı, kóz jasymdy kórgen eken. Naǵashy jurt deı me, qaınaǵa bolady deı me, áıteýir sypaıy adamdar keledi degen. Baryńdy salmasań, bazaryńdy ashpasań, buryn esik-tór kórmegenderden uıat. Bizdiń aılyqqa qarap qaryzdanyp otyrǵanymyzdy neǵylsyn, júdep-jadashy: “Oıbúı, ana astanadaǵy Asabastyń anaýysy aryqtap bitipti. Biz baryp edik... anaý da, mynaý...” dep aýylǵa kemi bir móshek áńgime arqalap keteri sózsiz. Qurysyn, dúnıede qorqarym – sóz, barymdy salaıyn, bazarymdy ashaıyn – áıteýir kelgender rıza bop, keterinde rızashylyǵyn bildirip qaıtqanyn qalaımyn. Úıdeginiń aıtýynsha, ózide bile bermeıtinder bolsa kerekti, áıteýir syny myqty syıly adamdar kórinedi...

 ...Iá, aılyq almaǵanda ǵoı, kúnim qarań, qaıda baram!? Bunymdy bilgendeı retin keltirip, aqshany jumaǵa berip otyrǵan buhalterııadaǵy qyz-kelinshekterge myń rahmet!...

* * *

 Eki kúngi “erkin” kúndi artqa tastap, dúısenbide qyzmetimizge tumsyq suǵyp tabaldyryq attaı qalyp edik, qulaǵymyzǵa Bozymnyń úırengen áýezdi áýeni “maıdaı” jaqty. Úninde úreı. Qatty buralǵan qyl ishekteı qatqyl bolǵanmen, sóz sońynda diril basym, ókinish basym. Qulaqshynda buǵynyp kelgen qos qulaǵymyzdy qalqıta qoıdyq.

 – Atańa nálettikin juma kúni bere qalǵanyn aıtsańshy... (aqshany aıtyp otyr). Túgel jumsappyn! Sóıtsem, keterinde bildik, kelgender – úıdeginiń áriden qosylatyn, naqpa-naq aıtqanda – bir beresi, alty alasy joq aǵaıyn-jamaǵaıyndarynyń qurdasynyń jekjattarynyń jıenshary eken... bunyń bizge kim bop keletinin biz turmaq kelgenderdiń ishindegi aqsaqal-symaǵynyń ózi ejiktep-eseptep aıta almady... Qaıdan bileıin, ony bilgende búıtip bazarymdy ashyp, barymdy salmas edim... negizi, myna buhaltir qyzdardy aıtamyn – ýaqytysy kelmeı aılyqty alaqanǵa sala qoıǵandaryn aıtsańshy... ishim ashıdy, sýsyp ketken, kelýinen ketýi jyldam qaıran aqsha...

 ...Jumada bermeı, búgin alǵanymda ǵoı, shirkin! Balama bas kıim, ózime ish kıim, anaǵan anany, ájeme áneýkúngisin alyp, áı, biraz jyrtyq-tesik biteler edi-aı!.. Bárine, búginge qaldyrmaı jumada qolymyzǵa ustata salǵan buhaltirııadaǵylar kináli!

 ...Iá, endi olar osylaryn túsinip, qaıyrymdylyq jasap, kóz jasymdy kórip – kelesi avansyny uzartyp jibermeı erterek bere salsa ǵoı...

 

Ersultan MAǴJAN

Almaty oblysy

9

ÁIELDER «ÁLDII»

– Kúıeýińe týǵan kúnine ne syıladyń?

– О́zimniń sýretimdi alyptastalynbaıtyndaı etip oıyp turyp ishine ornalastyryp kúmis temeki qap syıladym.

– Oho, oǵan ol dán rıza bolǵan shyǵar?

– Aıta almaımyn, biraq sodan soń temekisin birden qoıyp ketti.

* * *

Bir áıel ekstrasenske kelip erkektiń sýretin kórsetip:

– Myna kisi maǵan turmysqa shyq dep qoımaı júr. Siz onyń mamandyǵy men tabysyn aıta alasyz ba? – deıdi.

– Árıne! Bul – ataqty ury, tapsyryspen is bitiretin tajal!

– Áp, báse! Kóńilim ornyna tústi. Bireýler «ınjener» dep bopsalap bolmaıdy!

* * *

– Ne istesem eken! Aqylym jetpeıdi! Kúıeýim ylǵı burynǵy áıelin esine ala beredi.

– Seniń baǵyń bar eken! Meniki ylǵı bolashaq áıeli týraly kókezýlenip kósip otyrady!

* * *

  – Jaqynda bildim, júrip júrgen jigitimniń áıeli bar eken!

– Bolatyn jaǵdaı. Menikin aıtsańshy, jaqynda bildim, júrip júrgen jigitimniń kúıeýi bar eken!..

 

 

Otbasyndaǵy «oshaǵan»

Áıeli:

– Úıge bireý kirip ketken sııaqty, tez turyp qarashy.

Kúıeýi:

– Turǵanda men ne isteı alamyn?

– Eń bolmasa, ıtti oıatsańshy...

*  *  *

Kúıeýi issapardan kelse, úıinde bir erkek uıqyny soǵyp jatyr eken. Ashýlanǵan ol áıeline:

– Mynaýyń kim taǵy?

– Kim bolýshy edi? Maǵan tondy, saǵan kólikti kim satyp alyp berdi? Dýbaıǵa joldama berip, saıajaıymyzdy jóndep bergen kim? Jumysymyz bar, Qudaıǵa shúkir, balalar da toq. Osynyń bári kimniń arqasy dep oılaısyń?

– Onda, tym bolmasa, ústine kórpe ja­ýy­p qoımaısyń ba, jaýraǵan shyǵar baıǵus...

*  *  *

Kompıýterge es-tússiz berilip ketken jigit úılenedi. Otbasy quraǵandaryna eki kún ótse de jigit kompıýterinen bas almaı kúni-túni soǵan shuqshıyp kelinshegine esh jolaı qoımaıdy.

Shydamy taýsylǵan jas kelinshek kúıeýiniń artynan kelip qushaqtap erkeleı qulaǵyna:

– Otaǵasy, men she?.. Sen meni múldem umyttyń ǵoı! – dep sybyrlaǵanda, kúıeýi kelinsheginiń qolyn ıtere:

– Keshirshi... Erteń taǵy bir kompıýter satyp alamyz, – degen eken.

*  *  *

Keshki 22:00-de áıeli kúıeýine:

– Otaǵasy, osy saǵan eń keregi men be, álde fýtbol ma? – degende, kúıeýi bir saǵat 50 mınýttan soń:

– Álbette sen! – degen eken. 

 

«Bóbegim – ózińe bergen kómegim» 

– súr boıdaqtyń sýsyma syldyr sózi

– Janym, Baljan, mektepti bitirer-bitirmesten qalaı úılenemiz? Oqýǵa túsý kerek, ata-ananyń úmitin aqtaý kerek. Qalaı bala asyraımyn, áli ózim balamyn. Meniń kózimdi ashyp kórgen, aýzymdy ashyp súıgen alǵashqy mahabbatym! Saǵan degen ǵashyqtyǵym tym kúshti! Eskertkishke qaldyram boıyńdaǵy tuńǵyshty! Qosh!

– Janym, Qatıra! Birinshi kýrsty bitirmeı jatyp qalaı úılenemiz? Ata-ananyń moınyna ózim minip júrgenim de jetpeı me? Endi seni mingestirsem, seniń artyńa ana kishkentaı mingesem deıdi. Joq, bolmaıdy! Meniń úılenetin jaǵdaıym joq. Kesh, janym! Boıyńdaǵy bóbegim – ózińe bergen kómegim. Qosh!

–  O, altynym, Aqbala! О́ziń aıtshy, men qalaı úılenem? Dıplom qorǵaý kerek. Bala-shaǵa asyraıtyn jaǵdaı mende joq. «Páter jaldap» deısiń be? Qazir 300 dollardan kem jalǵa kim páter beredi? Úkimettiń stıpendııasymen ashtan ólemiz ǵoı. Oılan, janym! Aqymaq bolma! Meni shyn súıetiniń ras bolsa, otqa salma! Bosqa nalyp, jylama! Boıyńdaǵy tentekti qaldyram saǵan muraǵa. Qosh!

– Kúnim meniń, Kúnsulý! «Magıstratýraǵa túspeı úılenbeımin», dep qasqaldaqtyń qanyn iship, ant etkem. Antty qalaı buzamyn? Ekeýmizdiń aramyzdaǵy mahabbat munsha tereńge barady dep oılamap edim. Men seniń kóńilińdi kóterý úshin jaı ánsheıin jastyqpen... mastyqpen... Meni súıetiniń ras bolsa, maǵan kiná taqpassyń... Sarǵaıtpa bosqa sanańdy, «kózimdeı kórip júrsin», dep qaldyram bir balamdy. Qosh!

– Aıym meniń, Aısulý! Seniń aıtqanyńnyń bári oryndy. Degenmen maǵan úılenýge áli erterek. Men ǵylym qýǵan adammyn. Al ǵalym bolatyn adamǵa qyryqqa kelmeı úılenýge bolmaıdy. Otbasy degen qol baılaý. Kandıdattyq dıssertasııa qorǵamaı, eki qabat turmaq, tórt qabat bolsań da úılene almaımyn. Sen meni túsin, shyn súıseń keshire bil. Bulaı berme kózińdi. Qaldyraıyn qımastan, saǵan da bir qozymdy. Qosh!

 Aıtpaqshy, joǵaryda attary atalǵan mahabbattarym – 8 naýryz merekeleriń qutty bolsyn!

 

Aımuhanbet BEISEMBEKOV

Shyǵys Qazaqstan oblysy

 

Áıelderdiń qulaǵyna altyn syrǵa

– Keshe kelinshegim qolyma dorba berip dúkenge jumsaǵany…

– Sodan?

– Oıpyr-aı, kirip edim… sońǵy on jylda onda ǵajap ózgerister bolypty, aralap aıyzym qandy…

*  *  *

– Úıge keshtetip kelip, baıqamappyn. Kóılegime erin dalaby badyraıyp turyp jaǵylyp qalypty!..

– E, áıeliń astan-kesteń bolǵan shyǵar?

– Aıtpa! Kúni-túni: «Dál sondaıdy áper de áper!» dep qulaq etimdi jeýde!

*  *  *

– Sen menimen munda syra simirip otyrǵanda áıeliń ne isteıdi?

– Otyn jaryp, qysqa daıyndalady.

– Sen ǵoı jyly jerde syra simirip rahattanyp otyrsyń, al áıeliń sýyqta búrseńdep otyn jaryp júr?!.

– E, ol beıbaq syrany jaqsy kórmese, ne isteıin…

*  *  *

– All-o-oý, Báke, balyq aýlaýǵa shyqsaq qaıtedi?

– Barmaıtyn boldym.

– Neǵyp-eı?

– Áıelim úıde araq ishýge ruqsat berdi…

*  *  *

– Áıelden jolym bolmaı, júnjip bitetin boldym!..

– Qoı-eı, bilýimshe basqalaı emes pe?

– Alǵashqym – aıdap shyqqan, ekinshim – ketip tyndy, úshinshim – kóp jyldyń júzi boldy menimen birge…

2

 

Bir kelinshektiń áńgimesi

Tabıǵatymnan alańǵasarmyn. Ási­rese rólge otyrǵanda bárin umytamyn. Kúıeýim mashına aıdamaıdy, meniń qasymda otyryp olaı-bulaı dep aıtyp otyrmasa, umytyp kete berem.

Bir kúni qaıyn sińlimniń mashınasy otalmaı qaldy da, sony súırep tartatyn boldym. Kúıeýim qaryndasynyń qasyna otyryp alǵan. Kóligime otyryp, mashına súırep kele jatqanymdy umytyp ketippin. Jyldamdyqty ájeptáýir bassam kerek, analar artymnan ári-beri aıǵaılapty, men estimeıtin kórinemin. Olar aıǵaıǵa basyp, onda otyrǵan kúıeý ashýlanady kep. Bir jerge kelgende dereý tormoz basqam ǵoı, arttaǵy mashına kelip tars soǵylǵanda ǵana esime túsip, shoshyp kettim. Qarasam, kúıeýim ashýdan qap-qara bolyp ketken, mashınadan túsip jatyr eken... tústim de qashtym. Ol qýyp keledi, men qashyp kelem...

Joldaǵy kóliktegiler:

– Qaryndas, qashpa... Ol ózi kináli! Biz kýá bolamyz! – dep aıǵaılap jatyr. Olar qaıdan bilsin, meniń qo­ja­­nasyrlyǵym kú­ıeýim­­niń qa­nyn­ jıi qaı­­na­ta­ty­nyn...

Sarash QOŃYRBAEVA

 

Múıisti júrgizetin Berik SADYR

Sońǵy jańalyqtar

Namysyn tý etken

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar