100 • 10 Naýryz, 2020

«Sosıalıstik Qazaqstan» gazeti: Aqan seri – Aqtoqty

50 retkórsetildi

Qazaq dramatýrgtary ótken dáýirdegi ardager uldarynyń kórkem beınesin jasaýǵa talaı sapar shekti. Olardyń shama-shar­qyna qaraı belgili «oljamen» oralǵandary da saýsaqpen sanarlyqtaı. Osylardyń ishinde oqshaý kóztartatyn «oljanyń» biri Ǵ.Músirepovtyń «Aqan seri – Aqtoqtysy». 

 

Belgili halyq kompo­zıtory Aqan seriniń ánderi qazaqtyń mýzyka mádenıetiniń tarı­hynda óshpes órnegi, áserli áýenimen tanylatyny málim. Son­dyqtan da avtor Aqan beınesin jasaýda ol ómir keshken dáýir tamy­rynyń soǵýyn dál taýyp, aqyndyq shabytpen seri janyn názik sezimimen jazǵan. Shyǵarmada Aqan seri tek qana óner ıesi emes, óz zamanyndaǵy ádiletsizdikke qarsy bas azattyǵyn ańsaǵan oı-para­sattyń da ıesi. Islam dininiń pasyqtyq qatal qalpyna jany tózbegen Aqan ar tazalyǵyn, mahabbat bostandyǵyn tý etedi. Pesanyń klassıkalyq úlgide órilip, som jasalǵan keıip­kerleri adam janynyń sanqıly syr sezimimen kómkerilgen. Mun­daǵy romantıkalyq serpin de, poetıkalyq saz da keń jatyr.Nysanaǵa dál tıetin mergen dıalog pen kontrasqa qurylǵan adam harakterleri qalt ketpeı qaýyrt órbıtin qatygez qataldyqpen, ar men adamgershilik aıqasy bar tynys-tirshiligimen shynaıy kórinip, avtordyń janr ereksheligin meńgerýdegi mol mádenıetinen habar beredi. Dúnıejúzilik dramatýr­gııanyń belgili shyńdarynyń «Aqan seri – Aqtoqty» tragedııasyna tıgizgen áseri tek syrttaı áýestený bolyp qalmaı, qazaq turmysynyń topyraǵyna tereń tamyrlap baryp nárli ózek tapqan.

Kórkem ónerimizdiń kórnekti qaıratkeri Sháken Aımanov shyǵar­manyń rejıssýralyq júıesin realıstik qalypta sheshken. Bul sheshimge romantıkalyq serpin de, poetıkalyq saz da jat emes. Qoıý tartylǵan ulttyq boıaý jarasymdy da qonymdy. Keıipkerlerdiń ara salmaǵyn shyǵarmadaǵy ornyn ashýda izdený jemisi kórinip-aq tur. Kópshilik sahnalary da kórikti spektaklde kezdesetin ult dástúrine baılanysty oıyn-saýyqtar da shyǵarmanyń negizgi arnasyna ógeı emes.

Rejısser Aımanov pen akter Aımanovty salystyrý da qıyn. Akterdiń oıyny ishteı rejısserlik oımen sabaqtasyp jatyr. Akter Aımanovtyń sahnalyq ómirinde erekshe oryn alatyn obraz Aqan ekeni barshaǵa belgili. Munyń alǵashqy avtory da Sháken. (Birinshi ret 1942 jyly qoıylǵan). Kóp jyldar boıy Aqan-Sháken týys uǵymdaı bolyp keldi, solaı bolyp qalmaq ta. О́ıtkeni munda shákendik boıaý, órnek, beder ózinshe. Árıne, budan Aqan obrazyn jasaýǵa budan bylaı eshkim at izin sala almaıdy degen pikir týmasqa kerek. Demek, árbir shynaıy sahna sýretteriniń qaıtalanbaıtynyn, ózgege uqsamaıtyn qulash-qarymy, túsinik-túısigi, aqyl, amaly bolatyndyǵy málim. Olardyń qııý kestesi de, oıý naqyshy da óz aldyna. Sondyqtan Shákenniń Aqany da – óz aldyna oqshaý dúnıe. Shynyn aıtý kerek, sonaý jyldardaǵy Shákenniń Aqanynan búgingi Aqany asyp kete almaı jatqan tárizdi. Munyń sebebin jastyń egde tartýynan izdegennen góri, kópten beri teatr sahnasynan alshaq ketýden-aý dep oılaımyz. Keı sátteri jalań deklamasııaǵa túsip, oı jeteginen daýys jetegine aýysyp ketý sııaqty oǵashtyqtar barlyǵy baıqalyp qalyp júr. Osy jaǵyn oılansa eken.

Sháken Aımanov «Aqan serini», teatr kollektıvin eki topqa bólip daıyndaǵan. Eki topta da rejısserlik oı birligi bolǵanmen, akter oıyndarynda nazar aýdaratyn óte qyzǵylyqty jaılar bar. Árıne, bul tvorchestvo adamdaryna tán talmaı izdenýden týǵan sıpat.

Árbir sahna ónerpazynyń tvorchestvolyq ómirinde shoqysy, shyńy, jazyǵy, oıpańy bolatyndyǵy tabıǵı nárse. Ol kóptegen jaqsy-jaqsy tulǵalardy sheber jasaýy múmkin. Al solardyń ishinde bar yndyn-yntasyn, sezim dúnıesin baýrap alyp, bar bolmysyn bıleıtin minsiz músinder bolady. Mysaly, orystyń uly artısteri Mochalov Gamletimen, Shepkın Famýsovymen, Ermolova Djanna D, Arkymen mádenıet tarıhynda erekshe atalatyndyǵy belgili. Eger kórkem teatrdaǵy Anna Karenınany atasaq Tarasova eriksiz eske túsedi. Mine, Aqtoqtynyń oryndaýshysy da óz shamasynda osy dárejede desek, asyryp aıtqandyq bolmas edi. Shynynda Jandarbekova Sholpannyń Aqtoqtysy ónerpazdyń sahna ómirindegi úlken shyńy bolyp qalmaq. Eger budan kóp jyl burynǵy. Sholpannyń Aqtoqtysy men búgingi Aqtoqtysyn salystyrsańyz arasy aspan men jerdeı. Ol kezdegi balań oı Aqtoqtynyń boıyn­daǵy kóp syr qasıetti tappaǵan edi. Búgingi Aqtoqtydaǵy qııankeski jan kúızelisi de, jalyndy mahabbaty da óner súıetin, ómir baǵalaıtyn oı-parasaty da asqan náziktikke oranyp, poezııa kúıin shertkendeı. Talantty aktrısanyń bar sezim apparaty osy bir názik jannan tynys tapqandaı Aqtoqty-Sholpan tabıǵatymen týysyp, etene erkin bılep alǵan. Árbir qımyl-qozǵalys astarly sózdiń árin keltiretin daýys tolqyndary kezeńine saı ıba-iltıfat kezeńine saı kúıinish-súıinish, kezeńine saı yza-kek daýyldary bári shyn, bári ómir. Bul kezdeısoq kórinis emes, aktrısanyń kóp izdenýinen týǵan eńbek. Bas-aıaǵy 15 jyldaı sahnalyq ómirinen alǵan tájirıbeniń úlken túıini, qýanyshty qorytyndysy. Demek, Aqtoqty Sholpan oryndaýynda qazaq teatrynyń tarıhynda jarqyn belestiń biri bolyp qalýynda daý joq. Zámzágúl Shárıpova – jas artıstka. Ol teatr sahnasyna shyqqaly birsypyra tulǵalar jasap, kórermenderdiń qurmetine bólendi. Aqtoqty Z.Shárıpovaǵa úlken syn boldy. О́ıtkeni aktrısa buryn bul sııaqty kúrdeli obrazben kezdesken joq-ty. Aqtoqtyny túsinýde Shárıpovada da ózindik paıymdaý bar. Kóbine aktrısa Aqtoqtynyń jan dúnıesine lırıkalyq boıaýdy basym beredi. Sonyń áserinen onyń sáýkelesin laqtyrýdaǵy býyrqanǵan ashýy da senimdi shyqpaı júr. Onyń ústine keıde durys alyp kele jatqan sezim shyndyǵynan da taıyp ketý seziledi. Árıne, munyń bári jas aktrısanyń tájirıbesiniń jetimsizdiginen, ishteı durys uǵynǵan obrazdyń etek-jeńin jııa almaı júrgendiginen. Tósele kele Z.Shárıpovanyń Aqtoqtysy da súısinerlik eńbek bolyp shyǵýyna senim kúshti. О́ıtkeni aktrısanyń mol múmkinshiligi áli tolyq paıdalanylmaı jatyr.

Bul spektaklde óte bir qýandyrǵan Shahan Mýsınniń Aqany. Eń aldymen Shahannyń oryndaýyndaǵy Aqan rejısserdiń teatr kol­lektıviniń de zor tabysy. Beıýaqyt uzaq úzilis Shahan boıyndaǵy tabıǵat syıǵa tartqan talanttyń enshisin kemite almapty. Aqyl oıǵa baǵynǵan aqyn janynyń jalyndy serpini Shahan oıynynyń basty ereksheligi. Mýsınniń Aqany salqyn aqyl, samarqaý oıǵa moıynusynǵan jan emes. Ol óner qýǵan, ómir súıgen ádilettikti ańsaǵan adam. Jan saıasyn dinnen tabam dep edi, ol óz sumdyǵymen shoshytty ǵazız jandy. Endi ne bolmaq ómir arqaýy. Meshitten sańlaý izdep edi, ol meıirimsiz qataldyqtyń mekeni eken. Taban tirer budyry joq, tuńǵıyq zulymdyqtyń uıasy, beıkúná jandardyń ajal kermesi bolyp shyqty aqyry. Endi ne etpek. Osy san suraqtyń shyrmaýynda sendele basyp Aqan-Mýsın shyǵady. Jabyrqaý júzde úreı joq, jan kúızelisiniń tolqyny, oıly kózde qamyǵý joq, oıanǵan kektiń ushqyny, óktem únde ashynýdan aıyptaý basym. Jańa kórgen sumdyqtyń kúnákári qaziret pen Aqannyń alǵash qaqtyǵysy osylaı bastalady. Biraq yǵar emes qaziret. Aqan izdegen ádilet bul túnekten aýlaq eken. Tas-talqany shyqty dinge degen senimniń. Túńilgen Aqan-Mýsın «qosh bol tamuq», dep sonaý bir kezde ańdamaı talaq etken sándi ómirine ókinishpen oralady. Aqyl dúnıesi kóńil kúıimen ushtasyp, óz arnasyn berik jelisin tapqan Mýsınniń Aqany aqyrǵy sahnaǵa deıin ósý qalpynan tanbaıdy. Aqan rólinde oınaýshy árbir artıstke eń aýyr kúsh túsiretin ekinshi aktidegi uzaq monolog. Bul úlken sheberlikti tileıdi. Aqan obrazynyń kóp mazmuny da osynda ashylady. Mýsınniń de sheberliginiń bir syry osy monologtan kórindi. Aq óleńdi qara sóz yrǵaǵyna ıip, baıaý bastap, tasa tógilip, qaıta sabasyna túsip otyratyn logıkalyq paýzalar, daýys boıaýlarynyń ár sát ózgerip otyrýy akterdiń sahnalyq sóz tehnıkasyn jete biletindigine, ár sózdiń mánin ishteı baıytýǵa uqypty qaraıtyndyǵyna tolyq dálel. Mýsınniń oıynyndaǵy taǵy bir den qoıyp, nazar aýdaratyn – qarapaıymdylyq. Akterge lepirme ushqalaqtyq, mánerli qımyl, arzan pysyqsý jat. Sóıte tura oıynnyń ón boıynda áli pispeı jatqan aqaýly jerler bar. Ol akterdiń úlken teatr sahnasyna birinshi shyǵýyna baılanys­ty týǵan kemshilikter. Rejısserdiń kómegimen ońaı joıylatyn maıda detaldar ǵana. Demek Shahan Mýsınniń Aqan obrazyn jasaýdaǵy alǵan baǵyty túsinik, taldaýy ózindik betin ańǵartýy kórermenderdiń qoshemet-qurmetine tatyp otyr. Talantty artıstke sheberligin budan bylaı da shyńdaı túsýge tilektestigimizdi bildirip, qutty qadam tileımiz. Qapan Badyrovtyń qazireti kórermenderdiń kópten kózi úırengen akterdiń táýir týyndylarynyń biri. Al ekinshi topta qaziret Ádilshınovtiń oryndaýynda tyń dúnıeler ákelgen tárizdi. Eger Qapannyń qaziretinde qara kúsh basym bolsa, Qalkenniń qaziretinde qara kúsh pen zulymdyq, aıla-amal astasyp jatyr. Qabyrǵaly eldi qamshysyna tabyndyrǵan bezbúırektiń boıyndaǵy bar merezin Qalken mysqaldap ashady. Onyń sahnaǵa ár shyǵýynda belgili maqsat bar. Ár qaqtyǵys qaziret janynyń qarańǵy qaltarystaryn áshkerelep beredi.

Spektakldegi eń bir ǵajaıyp Qalybek Qýanyshbaevtyń mylqaý balýany. Bir aýyz sóz tartpaı oqıǵaǵa bastan-aıaq qatysyp júretin balýannyń aıtqan syry da kóp. Ol bizge óz basynyń tragedııasyn da, armanyn da, adal sezimin de, pák janyn da baıandaıdy. Ol da kúıinedi, súıinedi, qorǵaıdy. Ar tazalyǵyn, jan tazalyǵyn qup kóredi. Osy bir tilsiz dúleıdi qımyl-qozǵalys, bet qubylys, kózqaras baıyptaý, ishki kúızelisterdiń syrtqa tebý nyshandary arqyly sheshen sóıletken, til bitirgen kári tarlannyń túpsiz talanty ǵoı. Osyndaı ardager ónerpazdy qalaı maqtan etpeısiń. Eger biz Qýanyshbaevty kórmesek balýannyń ekinshi oryndaýshysy jas artıst Y.Noǵaıbaevtyń oıynyna da qanaǵat etken bolar edik. «Sheshenniń tili ortaq, sheberdiń qoly ortaq» degendeı-aq ustaz aǵa Qalybekten jas artıst áli de aqyl ala tússe degen tilek bar. О́ser ónerpazdyń bul da ónegeli isi.

Din qorqaýlarynyń kómekeıine «jutsa qylqany ketpeıtin» beıshara jandardyń biri – Qońqaı. Kórermender Qońqaı áreketine kúlgenmen bul arǵy astary tragedııalyq taǵdyrmen ushtasyp jatqan obraz. Osy saryn Serke Qojamqulov oıynyń ón boıyn alyp júr. Qaziret kesim aıtqanda shoshyp ketken Qońqaı árkimge bir telmire qaraıdy. Ol osy kesimniń sumdyǵyn túsingennen shoshyp otyrǵan joq, «áıelmen aqyldaspaı» kelisim berý sııaqty «erlikke» qalaı baram dep shoshyp otyr. Kúlkige syrttaı nysana bolatyn da osy qylyǵy. Serkeniń Qońqaıy dindar da nadan da emes, ol tek ózindik erki joq, eki adamǵa keńes aıtý bylaı tursyn, sóz turǵysyn shala túsinetin aıanyshty jan. Biraq jany adal. Onyń jurtqa urlana qaraýy da, kibirtekteı basqan qadamy da ómirdegi ornyn, oı-órisin tanytqandaı. Jan bitkennen ózin tómen sanaý sezimi Qońqaı áreketiniń jetekshisi. Mine meshitten qaıta shyqqan Qońqaıdyń qımyly da shıraq, júzinde qýanyshtyń da elesi bar. Aıaq alysy da bir batyldyqqa bel býǵandyǵyn ańǵartady. Munyń syryn Qońqaı úshinshi kóriniste baıandaıdy. «Solaı boldy Qońqaıym» dep bastalatyn monolog Qońqaıdyń murat-múddesin, arman-tilegin aldyńyzǵa jaıyp salady. Jalmuqan jaǵynan tutana bastaǵan janjal Qońqaıdyń bar jeligin qaǵyp, «áıeliniń janyna qaıta tyǵylýyna májbúr etken, kóziniń astymen árkimge kómek tileı qaraıdy, biraq bárinen de kúshti óziniń áıeli tárizdi soǵan telmiredi Qazirettiń qaharly úni estilgende daýysy dirildep, Aqtoqty deýge ǵana shamasy kelgen Qońqaı áıeli zekigende qaıta jym bolady. Qońqaı úshin áıeli qaziretten de qudiretti. Qabyrǵasyna qol batpaǵan Qońqaı taǵy da qaýsap qaldy. Dramatýrgııalyq materıaly myrza berilgen Qońqaı óz oryndaýshysyn taýyp, kesek tulǵaǵa aınaldy. Qojamqulovtyń Qońqaıy tamasha talant týdyrǵan sırek nus­qalardyń biri bolyp qalmaq. Qońqaıdyń áıeli Dámelini R.Qoıshy­baeva men S.Maıqanova oınaıdy. Ekeýinde de ınabatty, semıa uıasy, aǵalyq sezimge toly meıirban adamdy kóremiz.

Qarashysynyń qamyn oılaıtyn tóre tuqymy Jalmuqannyń (M.Súrtibaev) sóz aınalmaı pasyqtyq syry ashylady. О́zine Aqtoq­ty­daı arýdy ataǵanda ol Márzııanyń ólimin de umytyp ketedi. Akter Jalmuqan tóreniń ekijúzdiligin, tabanynyń budyry joq nápsi quly ekendigin sheber áshkereleıdi. Akterdiń oıynynan min izdemeı, eskertetin bir jaı sahnalyq sóz tehnıkasyna zer salsa eken deımiz. Daýys ekpininiń birkelkiligi kóp jaǵdaıda keri áserin tıgizip otyratyndyǵy málim ǵoı. Osy tilekti Márzııa rólin jaqsy shyǵarǵan О́.Musabekovaǵa da qoıamyz. Toǵyshar kúnshil Serdaly K.Qarmysovtyń oryndaýynda utymdy shtrıhtarmen kóz tartady. Ýytty temperamentti oryndalǵan Qanybaevanyń Márzııasy jas aktrısanyń jańa tabysynan sanalady.

Moskvadaǵy onkúndikte qoıylatyn spektaklderdiń biri «Aqan seri-Aqtoqty» bolǵandyqtan, ondaǵy birsypyra kemshilikterdi aıta ketken durys.

Eń aldymen oılanatyn jaı – spektakldiń fınaly. Oqıǵa aldyn­daǵy sahnada bitip turǵan tárizdi. О́ıtkeni basty keıipker­lerdiń taǵdyry osynda sheshiledi. Sondyqtan keıingi kóriniste Aqtoqty­nyń aǵashqa baılanyp jatýy, Aqannyń ony qutqarýy shyǵarmada jetim baýyrdaı jabysyp turǵan bógde dúnıe. Bul týrasynda avtor da, rejısser de oılansa eken deımiz.

Jeke artısterdiń jalpy tabystaryn rejısserlik turǵydan áli de bolsa ansambl tutastyǵyna baǵyndyra túsken durys bolar. Kópshilik sahnalaryndaǵy bógde jatqan kórinisterge jandy reń taýyp, jınaqtaı túsken jón. Aqan mańyndaǵy seri jigitterdiń júris-turystaryndaǵy qolapaısyzdyqtardy bir júıege salý ábden qajet. Ádet-ǵurypqa baılanysty oıyn-saýyqtardy da eksheı túsken maqul. Ázirshe qol-aıaǵy jınalmaı, bytyrańqy jatqan qalypy baıqalady. Endi bir qatań oılanatyn dúnıe – spektakldiń jabdyqtalýynyń jutańdyǵy. Tabıǵat kórinisi degennen jurdaı. Buǵan kıim-keshek jaǵynyń kedeıligi de qosylady. Mýzykasyn tolyqtyra túsýmen qabat orkestr quramyn da osy bastan oılastyrý basty mindettiń biri. Tvorchestvolyq kollektıvtiń shabytty eńbeginen týǵan maqtan eterlik shyǵarmanyń ajaryn asyra túsýge sebi tıetin qajetti komponentterge sarańdyq jasasaq kelispeıtin keshirimsiz qylyq bolar edi. Qoryta kelgende teatr mádenıetiniń jańa bir belesindeı belgi berip otyrǵan kúrdeli eńbek aıtylǵan kemshilikter eske alynsa kórkeıe bermek.

 

Qaltaı Muhamedjanov.

«Sosıalıstik Qazaqstan», 1958 jyl, 27 mamyr

 

Sońǵy jańalyqtar

Taraz qalasy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 21:48

Asqar Altaı. VIRÝS-MÝTANT (Novella)

Ádebıet • Búgin, 19:07

Tankerlerdiń qaıda baratyny belgisiz

Ekonomıka • Búgin, 18:32

Ár teńge úshin esep berýge daıynbyz

Ekonomıka • Búgin, 17:01

Esik nege «tesik»?

Qoǵam • Búgin, 15:25

Betperde kıgen kóktem - 5

Qoǵam • Búgin, 15:10

Qyzylorda oblysy: Taǵy 3 adam vırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 13:31

COVID-19 vırýsy mysyqtan tabyldy

Álem • Búgin, 12:03

Syrdarııaǵa jylanbalyq qaıdan kelgen?

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Koronavırýs hám kóshe sýretteri

Álem • Búgin, 10:51

Uqsas jańalyqtar