Qoǵam • 13 Naýryz, 2020

«Almatynyń jyl muǵalimi» konkýrsynda bas júldege páter beriledi

74 retkórsetildi

Almaty ákimi Baqytjan Saǵyntaevtyń tapsyrmasyna oraı qalalyq Bilim basqarmasy «Almatynyń jyl muǵalimi» ataǵyn berý boıynsha orta bilim berý uıymdarynyń muǵalimderi arasynda konkýrsyn bastady.

Konkýrs jeńimpazdary jyl saıynǵy «Muǵalimder kúni» merekesiniń saltanatynda marapattalady. Konkýrstyń Bas júldesine «Almatynyń jyl muǵalimi» ataǵy berilip, júldeli oryndarǵa ıe bolǵan konkýrs qatysýshylaryna dıplom, qundy syılyq beriledi (Bas júlde - bir bólmeli páter, I oryn - avtokólik) jáne bir jolǵy aqshalaı syıaqy beriledi (II oryn - 2,5 mln teńge, III oryn - 1 mln teńge).

Qazirgi kezde ustazdar qaýymy mektepishilik saıystardan ótip, qazirgi kezde 400-ge jýyq jeńimpaz aýdanaralyq kezeńnen ótýde.

Almaty qalasy Bilim basqarmasynyń «Bilim berýdegi jańa tehnologııalardyń qalalyq ǵylymı-ádistemelik ortalyǵy» QKM dırektory Andreı Dýpık jýrnalıstermen baspasóz brıfıngi barysynda konkýrs shartymen tanystyryp ótti. A.Dýpıktiń aıtýynsha, «Almatynyń jyl muǵalimi» konkýrsyna Almaty qalasynyń orta bilim berý uıymdarynyń keminde bes jyl úzilissiz pedagogıkalyq ótili bar barlyq pán muǵalimderi qatysa alady. Sonymen birge mindetti shart – konkýrsqa qatysýshy muǵalim usynǵan mektepte keminde 3 jyl jumys ótili bolýy qajet. Konkýrs úsh kezeńde ótkiziledi: I kezeń – mektepishilik, aǵymdaǵy jyldyń aqpan aıynda ótkizildi. Birinshi kezeńniń qorytyndysymen ár mektep ekiden artyq emes jeńimpazdardy Konkýrstyń ekinshi kezeńine usyndy. II kezeń – aýdandyq, aǵymdaǵy jyldyń naýryz aıynda ótkizilýde. II kezeń qorytyndysy boıynsha árbir aýdannan eń joǵary ball jınaǵan bes jeńimpaz konkýrstyń III kezeńine usynylady.  III kezeń – qalalyq, aǵymdaǵy jyldyń sáýir-qyrkúıek aılarynda ótkiziledi.

Brıfıng barysynda «Bilim berýdegi jańa tehnologııalardyń qalalyq ǵylymı-ádistemelik ortalyǵy» QKM bólim basshysy Ákimjan Saılybaev «Almatynyń jyl muǵalimi» ataǵyn berý qoǵamda pedagog mártebesin kóterýge, kásibı jáne áleýmettik kelbetin qalyptastyrýǵa, talantty muǵalimderdi anyqtaý, olarǵa qoldaý kórsetý men marapattaýǵa, pedagogıkalyq shyǵarmashylyqqa yntalandyrýǵa baǵyttalǵandyǵyn atap ótti. Konkýrstyń maqsaty –  muǵalimderdiń  shyǵarmashylyq múmkindikterin asha otyryp, pedagogtik sheberligin tanytý, tárbıelik áleýeti joǵary pedagogıkalyq tájirıbeni zerdeleý,  básekege qabiletti tulǵany  qalyptastyratyn ınnovasııalyq tájirıbeni anyqtaý sııaqty oqýshy boıynda syndarly oıdy, fýnksıonaldyq saýattylyqty qalyptastyratyn ozyq tájirıbelerge negizdelgen basymdyqtardy qamtıdy.

Konkýrstyń qalalyq kezeńi 5 kezeńnen turady. Birinshi kezeń (irikteý) – pán boıynsha olımpıada, muǵalimniń portfolıosyn zerdeleý. Bul týrda qatysýshynyń oqytatyn pánine baılanysty teorııalyq daıyndyǵy men muǵalimniń kásibı jetistikteri baǵalanady. Ekinshi kezeń – (irikteý) «Meniń ınnovasııalyq pedagogtik tájirıbem» aıdarymen muǵalimniń kásibı shyǵarmashylyǵynyń tujyrymdamalyq negizderiniń, ádistemelik jáne tehnologııalyq qurylymynyń tanystyrylymy. Bul kezeńde muǵalimniń kásibı shyǵarmashylyǵynyń tujyrymdamalyq, ádistemelik jáne tehnologııalyq negizderiniń ózektiligi, naqtylyǵy, ınnovasııalyǵy jáne onyń baıandaý sheberligi, jańashyldyǵy, syndarly oılaýy, jobanyń tájirıbelik baǵyty baǵalanady. Úshinshi kezeń – «Sabaǵym – muǵalimniń kásibı tujyrymymnyń aınasy» aıdary muǵalimniń tanystyrylymynda baıandaǵan tujyrymdama negizinde ótkiziletin sabaǵy. Konkýrsqa qatysýshy sabaqty basqa mekteptiń oqýshylarymen ótkizedi. Bul týrda muǵalimniń kásibı shyǵarmashylyǵynyń tujyrymdamalyq negizdemeleri, ádistemelik jáne tehnologııalyq qurylymy sabaqta qanshalyqty júzege asqandyǵy, oqýshynyń fýnksıonaldyq saýattylyǵyn qalyptastyratyn syndarly oılaýyn, qarym-qatynas jasaý qabileti jáne komandada jumys isteý daǵdysyn damytýdy iske asyrý deńgeıi baǵalanady. Tórtinshi kezeń – «Men elimniń patrıotymyn» taqyrybynda basqa mekteptiń oqýshylarymen tárbıe saǵatyn ótkizý. Bul týrda oqýshy boıynda onyń Kishi Otanyna degen súıispenshilikten, Qazaqstanda turatyn halyqtardyń rýhanı-adamgershilik qundylyqtary prızmasy arqyly ulttyq biregeılikti saqtaýdan bastalatyn qazaqstandyq patrıotızmdi qalyptastyrýdaǵy muǵalimniń shyǵarmashylyq áleýeti men tájirıbesi baǵalanady. Besinshi kezeń – «Meniń Qazaqstannyń damýyna qosqan úlesim» taqyrybyndaǵy muǵalimniń televızııalyq tanystyrylymy. Televızııalyq tanystyrylym «Almaty» telearnasynda ótedi. Kórermender konkýrstyń naqty bir qatysýshysyna daýys beredi. Tanystyrylym uzaqtyǵy – 7 mınýtqa deıin. Bul kezeńde muǵalimniń ustanymy, óz-ózine senimi, syndarly oıy baǵalanady.

Konkýrstyq komıssııa pedagogıkalyq, psıhologııalyq jáne ádistemelik sala ǵalymdarynan, respýblıkalyq «Úzdik pedagog» konkýrstarynyń jeńimpazdarynan, ardager-ustazdarynan, jańashyl-pedagogtar, ádiskerlerden jáne qoǵamdyq uıymdardyń ókilderinen qurylatyn bolady.

 

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Qyrshyn ketken sańlaq

Sport • Búgin, 17:35

Almaty oblysynda jer silkinisi boldy

Aımaqtar • Búgin, 10:40

Aqtóbede 38 armıan kóligi tirkeldi

Aımaqtar • Búgin, 10:30

Túıe súti Qytaıǵa eksporttaldy

Álem • Búgin, 09:45

Erlikti dáripteıtin qomaqty qor

Rýhanııat • Keshe

Eki qylmystyq top ustaldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar