Abaı • 16 Naýryz, 2020

Abaı – satırık

157 retkórsetildi

Satıra termıniniń shyǵý tarıhy hám etımologııasy haqynda túrli boljam-túsiniktemeler aıtylyp júr. Keıbir ǵalymdardyń paıymdaýynsha, ejelgi grekterde júzim ósirýshilerdiń, júzim sharabyn jasaýshylardyń qudaıy Dıonıstiń án salyp, bı bılep júrgen jolserikterin «Saturos» dep ataǵan. «Satıra» sózi osydan shyqsa kerek. Al basqa bir zertteýshilerdiń aıtýynsha, bul termınniń túp negizi latynnyń «Satira» – «smes» – «aralas, ár nárseniń qosyndysy» sózinen bastaý alǵan desedi. Keıinirek ejelgi Rım ádebıetshileri synap-mineýshi, áshkereleýshi sıpaty bar shyǵarmalardy Satura dep atapty. Álqıssa.

Kúni keshe Ulttyq akademııalyq kitap­hanada Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaırat­keri, Prezıdent syılyǵynyń laýreaty, belgili syqaqshy Kópen Ámirbektiń «Abaı – satı­rık» atty ádebı keshi ótti.

«Abaıdyń satırık ekenin áýeli Muhtar Áýezov jazdy. Keıin hakim satırasyn zerttep, dáleldep jazǵan bizdiń ustazymyz – Temirbek Qojakeev. Ol kisi úlken eńbek jazdy. Ataýyn da óziniń minezi sekildi aıǵaılatyp qoıdy – «Abaı – satırık». Búgingi keshtiń taqyryby da osy eńbektiń negizinde alynyp otyr», dep sóz bastaǵan Kópen Ámirbek satıranyń arǵy-bergi tarıhyna toqtala kele: «Satıra óz ishinde túrli janrǵa bólinedi desek, osy ázil-syqaqtyń túr-túrin Abaı aqyn shyǵarmashylyǵynda jaqsy paıdalanǵan jáne ony jańǵyrtqan, jańartqan, damytqan», dep hakimniń syqaq óleńderin oqyp, taldady.

 «Abaıdyń alǵashqy óleńi qalaı shyqty?.. Bir kúni túıelerdiń ishinde eki attyly kele jatyr eken. Áıel men onyń aǵasy bolsa kerek. Jaýyr at jetektegen kelinshek tórkindep kelipti. Tórkini álgi áıelge kóńili qalmasyn dep jaýyr at mingize salǵan eken. Sondaǵy aıtqan Abaıdyń aýyzsha óleńi:

Kim eken dep kelip em túıe qýǵan,

Qatyn ǵoı kúldárimen belin býǵan.

Tórkinińniń bergeni jaýyr aıǵyr,

Baýyryńdy uraıyn birge týǵan.

Aqynnyń alǵashqy óleńi lırıka ma – satıra. Mine, Abaıdyń boıyndaǵy qundylyq qaıda jatyr».

Ádebı kesh barysynda dástúrli ánshi Erlan Rysqalı Abaı ánderin oryndasa, mektep oqýshylary aqynnyń satıralyq óleńderin mánerlep oqydy. Kezekti áńgime aýanynda hakimniń «birqaqpaılaryn» sóz etken satırık:

«Abaıdyń satırasyn Temirbek Qojakeev us­taz úshke bólgen. Sonyń ishinde bir bóli­gi turmystyq epıgrammalar – qurby-qurdas­­taryna, zamandastaryna arnalǵan birqaq­paılar. О́sekshil, el arasyn alataıdaı búldirip júrgen Kójekbaıǵa arnaǵan arnaýynda:

Shirkinde es bolsaıshy sezed degen,

Ákimge ósek tasyp bezektegen... – deıdi.

Mysyq úı ishinde kez kelgen jerge jatpaıdy. Bıikteý jerge, tósek ústine shy­ǵady. Sol Kó­jek­baıǵa Abaı aıtqan eken: «Kójekbaı kimniń júgi bıik bolsa, soǵan qarǵyp shyqqan myna mysyq sııaqty» dep. Budan artyq qandaı satıra kerek?!.» dep Abaıdyń kórgen, ósken ortasyna toqtaldy. «Abaı Birjandy qonaq qylǵan. Ásettiń ánin tyńdady. Dýlat, Shóje, Kempirbaılardy kórip ósti. Osyndaı ortada ómir súrgen Abaı qalaısha sa­tı­radan qur­alaqan qalmaq. Onyń Qantaı men Ton­taı degen shanshar naǵashylary bol­dy. Kere­met qýaqy, ýsoıqy, ázilkesh, aına­lasyn qyran-to­pan kúlkige bólep júretin naǵa­shylary da aqynǵa áser etpeı qoıǵan joq».

Kópen Ámirbektiń sózine qaraǵanda, Abaı­dyń satırasy alǵash jazǵan óleńinen bastap, «Bolys boldym minekıge» deıin jalǵasyp, qo­ǵamnyń túrli keıipkerleri men minezderin óleń­derimen synap, syqaǵan.

 

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar