Rýhanııat • 17 Naýryz, 2020

Naýryzek kelgende...

49 retkórsetildi

Qara jerdiń boıaýy qalpyna kelgende qys boıy jıǵan asyǵyn dalaǵa ala shyǵatyn aýyl qara domalaqtarynyń qulaǵy óte saq keledi. Alystan qustyń saıraǵany jetse asyǵyn tastaı sala alqyna shabatyn ádeti. Qaltasyna bir ýys bıdaı toltyryp alǵan olardyń saryla kútkeni – sarybaýyr naýryzek. «Balam, jylqyshy qusty kórgen adamnyń joly bolady. Ony alǵash kórgende jem shash», dep úıden shyǵarda aıtqan ana sózi oıǵa salmaq, kóńilge demeý. Úlkender baqyt qusyna balaıtyn sol bir tirshilik ıesin kórýge qushtar bala bitkenniń bar armany búgingi oıyndaǵy utysy-tuǵyn. Onyń ishinde biz de barmyz.

Batystan qys boıy jatqan kúrtik qardyń kóbesin sógetin altyn kúrek jel esedi. Qar ketken jerlerge kók qaýlaıdy. Aq ulpa astynan qyltıyp báısheshek shyǵady. Byltyr kórgen kisim áli júr eken demesin dep, alǵash kóringen báısheshektiń birin yrymdap julyp tastaıdy. Sosyn jyl qustarynyń ishinde kóktemniń habarshysyndaı bolyp aldymen keletin sarybaýyr kókala torǵaıdy tosady. Ony jaqsylyqtyń nyshany sanaıdy. Sol quspen ilesip qýanyshqa toly qutty habar kelerdeı saǵyna jol qaraıdy. Biz buǵan deıin qarasha halyqtyń bul josynynyń túpki tórkinin indetip kórmeppiz. Sóıtsek, ilkiden kele jatqan nanymnyń izgiligi kól-kósir eken.

Osy oraıda naýryz jaıly birer sóz bolsa. Belgili etnograf, jazýshy Qajytaı Ilııasovtyń sózine súıensek, «Naýryz» aı emes, mereke
ataýy bolýy kerek. Árıne, salmaqtap aıtylǵan oı. Táńirlik dúnıetanymǵa qulaq asar bolsaq, kún men túnniń teńelýi máńgilik ómirdiń bastalýy retinde aıryqsha mán berilip, bir jylda jeti ret toılanatyn bolǵan.

Bul dástúrdi týdyrýshy kóshpendiler ekendigi de negizsiz emes. Keıinnen bul dástúr parsylardyń da tabıǵatymen ushtasyp, kún men túnniń teńelgen merzimi olardyń tilinde «Naýryz» degen ataýǵa ıe boldy. О́zderińiz biletindeı, parsy tilinde naý – jańa, ruz – kún degen maǵynany bildiredi. Keıinnen osy bir uǵym dendep sózimizge endi. Naýryz merekeden aı aty bolyp qalyptasyp ketti.

Jer-Ananyń toń keýdesi jibip, tós emshegi ıigen kez. Aınalada qybyr-jybyr, tirshilikke jan bitetin merzim bul. Jýannyń jińishkerip, jińishkeniń úziletin shaǵy dep te keletin tustary bar. Ne desek te, Naýryz túrki áleminde jyl basy ataýyna ıelik etip otyr.

Áli kúnge deıin basqa halyq sekildi qazaq kóktemdi alǵash kórgen jyl qusymen baılanys­ty­rady. Qalaı degenmen de, qazaq sanasynda qar­lyǵash pen qarǵa kıeli qus bolyp sana­la­tyn­­dyǵy belgili. Tipti, Altaı tildik tobynan órbigen halyqtarǵa qatysty kıetektik uǵymǵa ıelik etken aqqý, qaz, qarlyǵash, qyr­ǵa­ýyl, qar­qara, qarǵa sekildi qustar tizimi aýzy­myz­ǵa oralady osyndaıda. Al babatanym baqyt qu­sy­na telıtin naýryzek nege eske túspeıdi? Bul jóninde kezinde belgili etnograf-jazýshy Aqseleý Seıdimbek aıtqan.

Shynynda, o bastan naýryz aıynyń kelgen­di­gin bildiretin halqymyzda jandy-jansyz ny­shan­­dar bar. Halqymyzda «Naýryzdyń kelgenin jan­dyda balyq sezedi» degen támsil jaıynda Máshhúr Júsip Kópeıuly bylaı jazady: «Naýryzdama toı qylatuǵyn jurttyń patshalary tiri balyqty kóp qylyp ustatyp alyp, bir kersen sýǵa salyp, kóptiń alqasyna qoıdyrady. Otyrǵan kóp áleýmet sol balyqtarǵa kózderin tigip qarap otyrady. Bir mezgilde balyq bitken biri qalmaı tep-tegis shalqasynan jata qalady. Qaryndary jarqyrap, balyqtar aýnaǵan jaǵynan lezde ekinshi jaǵyna karaı aýnap túsedi. Sodan soń patshalar baraban soqtyrady «Eski jyl shyqty, jańa jyl keldi!» dep. Budan basqa «Samarqannyń kók tasy erıdi» degen de ańyzǵa bergisiz támsil taǵy bar. Al jandy nyshan­nyń biri – jyl qusy, onyń aty – naýry­zek nemese naýryzkók torǵaıy. Bul naýryz ke­li­si­men erekshe saıraıtyn torǵaıdyń erekshe túri.

Jazdyń kórki enedi jyl qusymen,

Jaırańdasyp jas kúler qurbysymen, – degende Abaı kóktem shyǵa jyldyń kelgenin habarlaıtyn naýryzek qusy týraly aıtqany dep uqqanymyz jón. Hakimniń budan habary bolmaýy múmkin emes.

 Qusty birinshi kórgen adam ony jaqsylyqqa balap, qolda baryn aldyna jaıady. Bul qusty kór­gender «Naýryzkógim keldiń be?» nemese «Naý­ryzek, qaıtyp keldiń be, anańnyń kózi jazyldy ma?» dep suraıdy eken. Ańyz boıynsha, mundaǵy Naýryzektiń anasy – Jer-Ana. Iаǵnı, Jer-anaǵa kóktem keldi me, tabıǵat jańardy ma degen maǵyna beredi.

Jep-jeńil, ushqalaqtap turatyn kishkentaı qus – naýryzektiń quıryǵy uzyn. Nanym boıyn­sha, naýryzek kelgennen keıin kúnniń qatýy sy­nyp, aıtarlyqtaı boran, sýyq bolmaıdy. Ál­em­de bul qustyń 60 túri bar kórinedi. Ol uıa­s­yn kóbine shóp arasyna salady. Sondaı-aq adamnyń kózinen tasa júrgendi unatatynymen de erekshe.

Atalarymyz amanattap ketken judyryqtaı qustyń júzin kórýge asyqqan qarashanyń qaǵı­da­sy saltymyzdyń sarqytyndaı. Olaı bolsa ár qazaqtyń shańyraǵynyń qasynan naýryz­ek qustyń shıqyly shyqsyn degimiz keledi. Jaqsylyqqa yrymdaǵan danalarymyzdyń bir bilgeni bar shyǵar.

 

Muhtar KÚMISBEK,

«Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Túrkistan: Áskerıler kómekke keldi

Aımaqtar • Búgin, 18:48

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Búgin, 18:35

Álem únemdele bastady

Álem • Búgin, 18:23

Jel sypyrdy aýlańdy erinshekteý

Ádebıet • Búgin, 17:38

Shymkentte indet juqtyrǵan taǵy 8 adam anyqtaldy

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 17:36

Kádimgi bir Qydyr-ata sııaqty

Ádebıet • Búgin, 17:27

QWANT bilim berý jobasy ashylady

Bilim • Búgin, 17:01

Týnnel koronavırýstan qorǵaıdy

Koronavırýs • Búgin, 16:48

Betperde kıgen kóktem - 4

Qoǵam • Búgin, 16:41

Gúl naryǵy da naıqalyp jatyr...

Qoǵam • Búgin, 15:25

Uqsas jańalyqtar