Parlament • 17 Naýryz, 2020

Ishki naryq ónimnen taryqpaıdy

24 retkórsetildi

Parlament Májilisindegi kezekti Úkimet saǵatynda eldiń ishki naryǵyn otandyq óndiristiń aýylsharýashylyq ónimderimen molyqtyrý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalar keńinen talqylandy.

Alqaly jıyndy Parlament Májilisi Tóraǵasynyń orynbasary Vladımır Bojko ashty. Ol ishki naryqtaǵy azyq-túlik taýarlarynyń 11 túrinde ımporttyń úlesi joǵary ekenin alǵa tartty. Atap aıtqanda, balyq – 73%, irimshik jáne súzbe – 49,5%, shujyq – 38%, margarın – 66%, keptirilgen jemister – 100%, taýyq eti 45% syrttan ákelinedi. Bul rette baǵany turaqtandyrý máselesi strategııalyq mánge ıe bolady.

Sondaı-aq Vladımır Bojko naryqtaǵy jáne bazardaǵy baǵany turaqtandyrý is-sharalaryna ba­symdyq berý máselesin sóz etti.

Kún tártibindegi taqyrypty talqylaý úshin aldymen Aýyl sha­rýa­shylyǵy mınıstri Saparhan Omarov depýtattar aldynda salanyń ótken jylǵy damý kórsetkishterine toqtaldy.

Mınıstrdiń aıtýynsha, 2019 jyldyń qańtar-jeltoqsan aılarynda aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónim kólemi ótken jyldyń osyndaı kezeńimen salystyrǵanda 0,9%-ǵa ulǵaıyp, 5,2 trln teńge­ni quraǵan. Bul rette mal sharýa­shy­lyǵy ónimin óndirý 4%-ǵa artyp, ósimdik sharýashylyǵy óni­min óndirý 2019 jylǵy qolaısyz aýa raıy jaǵdaılaryna baılanysty 1,7%-ǵa tómendegen. Aýyl sha­rýashylyǵynyń negizgi kapıtalyna salynǵan ınvestısııalar 41,1%-ǵa artyp, 501,6 mlrd teńgeni, agro­ónerkásiptik keshen ónimderiniń eksporty 6,4%-ǵa ulǵaıyp, 3,3 mlrd dollardy quraǵan.

– Egin jınaý qorytyndylary boıynsha 17,4 mln tonna astyq bastyryldy. Bul – 2018 jyldyń deńgeıinen 2,9 mln tonnaǵa nemese 14%-ǵa az. Búgingi tańda respýblıka boıynsha qolda 10,2 mln tonna astyq, onyń ishinde 7,8 mln tonna bıdaı bar. Astyqty ishki tutyný kólemi 1 shildege deıin  shamamen 5,8 mln tonnany, bıdaı 3,8 mln tonnany quraıdy. Eksporttyq áleýet 3,1 mln tonna astyqty qurasa, onyń 2,7 mln tonnasy – bıdaı. О́tpeli qaldyq shamamen 1,3 mln tonnany quraıdy. Osylaısha elde bar astyq kólemi halyqty qamtamasyz etý, tuqym men jemshóp qoryn qalyptastyrý úshin jetkilikti. Bul rette Azyq-túlik kelisimshart korporasııasy 604 myń tonna astyq kóleminde azaımaıtyn qor qalyptastyrdy. Jalpy, ósimdik sharýashylyǵynda júrgizilip jatqan egis alańdaryn ártaraptandyrý saıasaty oń nátıjeler berýde. 2011 jylmen salystyrǵanda maıly daqyldar óndirý kólemi 1,6 ese ulǵaıyp, 2,9 mln tonnany qurady. Kókónis-baqsha daqyldarynyń jalpy jınalymy 33%-ǵa, kartop 4,7%-ǵa ósti, – dedi mınıstr.

Sonymen qatar et óndirý kór­set­kishi de kóptiń nazaryna usynyldy. 2019 jyly et óndirý kólemi 5,8%-ǵa ulǵaıyp, 1,1 mln tonnany qura­ǵan eken. Et óndirisiniń ulǵaıýy aýyl sharýashylyǵy janýarlary sa­nynyń ósýimen baılanysty boldy. Sońǵy 5 jylda iri qara mal basy 23,3%-ǵa ósip, 7,4 mln basty qura­dy. Usaq mal 6,6%-ǵa artyp, 19,1 mln basty, jylqy 45,8%-ǵa ar­typ, 2,8 mln basty qurady. Sala­nyń qurylymy da ózgerýde, 2014 jyly uıymdastyrylǵan sharýashy­lyqtardaǵy iri qara mal basynyń úlesi 35,1% bolsa, qazir 44,9%-dy quraıdy. Jalpy, et boıynsha qam­tamasyz etý kólemi 85%-dy quraıdy. Bul rette «qyzyl et» boıynsha ımport úlesi jalpy tutyný kóleminiń 5%-ynan aspaıdy. О́ńdeýge tek muzdatylǵan et ǵana ákelinedi. Qus eti buǵan kirmeıdi, ol boıynsha ishki tutynýdaǵy ımport úlesi 44,7%-dy quraıdy.

S.Omarov mınıstrlik negizgi azyq-túlik taýarlarynyń 29 túri boıynsha turaqty túrde monıtorıng júrgizip otyratynyn atap ótti. Bul tizbeni shartty túrde 3 topqa bólýge bolady eken. Onyń birinshisi – taýyq jumyrtqasy, kúrish, qoı eti, kartop, un, makaron qamtamasyz etilýi 100 jáne odan da kóp paıyzdy quraıtyn azyq-túlik taýarlary. Otandyq óndirýshilerdiń óndiris kólemi jetkilikti bolǵandyqtan, bularǵa basymdyq bermeý usynylady. Ekinshi top – qamtamasyz etilýi 90 jáne odan asatyn paıyzdy quraıtyn ónim túrleri. Bular – maýsymǵa táýeldi bolatyn qyzanaq, qııar, qyryqqabat, sábiz, pııaz, burysh sııaqty kókónis ónimderi, sıyr eti, shoshqa eti, jylqy eti, qyshqyl sút ónimderi, sary maı jáne kúnbaǵys maıy. Kórsetilgen ónimder jetkilikti kólemde óndiriledi, buǵan qosa az kólemde ımport ta bar. Úshinshi top – qamtamasyz etilýi 80 paıyzdan tómen ónim túrleri. Bular – qus eti, shujyq ónimderi, irimshik pen súzbe, balyq, alma men qant. Bul taýarlyq pozısııalar boıynsha ımport jyl saıyn 580,7 mln dollardy nemese 220 mlrd teńgeni quraıdy.

– Mınıstrlik sút, qus etin, alma men qant óndirý kólemin ulǵaıtýdy kózdeıtin salalyq baǵdarlamalar ázirledi. Máselen, 2020 jyly zamanaýı sıfrly tehnologııalar qoldanylatyn 25 ónerkásiptik
taýarly sút fermalary, 3 et kombınaty, 8 qus fabrıkasy salynady, 2000 gektarǵa baq otyrǵyzý josparlanýda, Jambyl oblysynda qant zaýytynyń qurylysy bas­ta­lyp ketti. Bul jobalar boıynsha ótken jyly daıyndyq jumystary júrgizildi, naqty ınvestorlar aı­qyndalyp, qazirgi ýaqytta qarjy­landyrý máselesi sheshilýde. Úsh jyl ishinde irimshik pen súzbe óndirisi 16,2%-ǵa ulǵaıyp, 29,5 myń tonnany qurady. Bul rette, eli­mizde shamamen 5,8 mln tonna sút óndi­rilgenimen, sút zaýyttarynyń júktelýi qazir shamamen 65%-dy quraıdy. Osyǵan baılanysty jyl saıyn 25 ónerkásiptik taýarlyq sút fermasyn engizý arqyly sút óndirisin qarqyndy formatqa aýys­tyrý usynylady. Bul jyl saıyn qosymsha 120 myń tonnaǵa deıin sút óndirýge jáne 1250 jumys ornyn qurýǵa múmkindik beredi. Osy úshin qarjylandyrýdyń jeńildetilgen sharttary paıdalanylady. Bul sharalardy iske asyrý esebinen 5 jyl ishinde sút zaýyttarynyń tolyq júktelýin qamtamasyz etý josparlanyp jatyr, – dedi S.Omarov.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstri keshendi is-sharalardyń iske asyrylýymen 2024 jylǵa qaraı ishki naryqty 80%-dan 100%-ǵa deıin otandyq ónimdermen molyqtyrý múmkin bolatynyn alǵa tartty.

Talqylaý barysynda depýtattar saladaǵy jumysqa qatysty biraz syn aıtty. Solardyń qatarynda Májilistiń Agrarlyq máseleler komıtetiniń tóraǵasy Berik Ospanov belgilengen josparlardyń merziminde oryndalýyna kúmánmen qarady. Májilismendi mundaı dúdámal oıǵa jetelegen birneshe sebep bar. Onyń birinshisi – AО́K salasyn damytýdyń naqty strate­gııasynyń, memlekettik saıasatty iske asyrý sabaqtastyǵynyń jáne memlekettik qoldaý kórsetý tásil­derinde aıqyndyqtyń bolmaýy.

Ekinshi sebebi – sýbsıdııalar men kredıtterge qoljetimdiliktiń tómendigi. Agrobıznes ókilderi tek bıýdjettik sýbsıdııalarǵa arqa súıep ádettengen, bul – naryqtyq tásil emes. Sondaı-aq áli kúnge deıin shaǵyn jáne orta sharýashylyqtardy qoldaý tetikteri pysyqtalmaǵan.

Úkimet saǵatynyń sońynda Májilis depýtattary aýyl sharýa­shy­lyǵy ónimderin óndirý kásiporyn­daryn qurýda memleket-jeke­menshik áriptestikti damytý qajet­tiligine qatysty birqatar usynys aıtty. Buǵan qosa áleýmettik-kásip­kerlik koorperasııanyń fýnksııalary men jumys tetigin qataıtý qajet ekeni aıtylyp, ÁKK-ny áleýmet­tik mańyzy bar ónimderdi óndirý­shisi men satyp alýshyny jaqyndas­tyratyn belsendi operator retinde qalyptastyrý máselesi kóterildi.

Jıyn qorytyndysy boıynsha aıtylǵan syn-eskertpelerdi, usy­nystardy eskere otyryp, Májilistiń usynymdary ázirlenedi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Betperde kıgen kóktem - 6

Qoǵam • Búgin, 17:09

D dárýmeni - ınfeksııalardyń «jaýy»

Koronavırýs • Búgin, 16:47

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:58

Azııanyń ahýaly qandaı bolmaq

Ekonomıka • Búgin, 15:23

Olar úı betin kórmeı kúresýde

Aımaqtar • Búgin, 14:42

Karantın kartınasy (Trıptıh)  

Aımaqtar • Búgin, 13:15

Kókshetaýda «Aseptdezın» shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 12:48

Almatydaǵy naýqastardyń jaǵdaıy baıandaldy

Koronavırýs • Búgin, 12:41

Haram nıet indeti

Aımaqtar • Búgin, 12:21

Atyraý: Depýtat kórsetken demeý

Qazaqstan • Búgin, 12:14

Atyraý: 1300 turǵyn testten ótti

Aımaqtar • Búgin, 11:45

Uqsas jańalyqtar