Qoǵam • 17 Naýryz, 2020

Tárbıeniń toqyraý sebebi nede?

189 retkórsetildi

Osydan bes jyl buryn «Egemen Qazaqstanda» Tóregeldi Sharmanov aǵamyzdyń «Qundylyqtardyń quldyraýy» atty maqalasy shyqqan edi. Sol maqala qart ustaz, seksenge jaqyndap qalǵan ana retinde meni de qatty tolǵantyp, kúni búginge deıin kóterilgen máseleni umyta almaı, tebirenip júremin.

Gazettiń betinen osy kúnge deıin sol maqalanyń taldaýlaryn, Tóregeldi aǵanyń pikiriniń jalǵasyn úmitpen kútemin. Bul maqala kózi ashyq, kókiregi oıaý ult janashyrlarynyń báriniń de júregin syzdatyp, mazasyn qashyrǵan ózekti máseleni kóterip, halyqty dúr silkindirip, bir serpiltip tastaǵan. El aǵalary, Tóregeldi aǵanyń inileri, aqylman adamdar maqalaǵa ún qosyp, oılaryn ortaǵa saldy. Biraq ol únemi gazet betinen túspeýi kerek másele dep sanaımyn.

Men de osy maqalada aıtylǵan máselelerdi óte ótkir ári mańyzdy dep bilemin. Nege bizde qundylyqtar quldyrap ketti jáne onyń keri ketýi jalǵasýda degen oı meni qatty mazalaıdy. Egemen el bolyp, óz týymyzdy kóterip, táýelsizdiktiń 30 jylyn artqa tastap otyrǵanda eń aqyr aıaǵy nanymyzdy dúkennen ana tilinde surap, satyp ala almaımyz. Nege tilimiz óziniń tuǵyryna qonyp, bıiktegi ornynan tabyla almaı tur. Buǵan kim kináli? Nege bıliktiń tómennen joǵarǵy satylarynyń bárinde memlekettik til qazaq tili bola tura is qaǵazdary basqa tilde júrgiziledi. О́zimizdiń týǵan tilimizdi ózimiz nege qoldana almaı otyrmyz? Qazaq tili álemdegi baı, qunarly, mazmundy tilderdiń biri emes pe edi? Sonaý qıyn-qystaý zamanda ata-analarymyz óz balalarynyń aýzynan jyrǵan - ózi de jetpeı jatqan nápaqasyn «qudaıy qonaq» dep kelgenderdiń aýzyna tosty. Tilimizdiń jutaýy sol - qonaqty tórge shyǵaramyz dep onyń tilin de tóbemizge shyǵaryp jibergen qonaqjaılyǵymyzdyń kesiri emes pe?

Halqymyz ózi qadirlep, qasıet tutqan dúnıesiniń bárin «ana» sózimen baılanystyrady. Mysaly, «Jer-ana», «tabıǵat-ana», «Otan-ana»... Sol sııaqty tilimiz de anamyz edi ǵoı. Ana tili bolmasa ult ta bolmas edi ǵoı. Osyny barlyq atalar men ájeler, ákeler men shesheler balanyń basyna egýi kerek qoı.

Táýelsizdiktiń qandaı qıyn jolmen kelgenin, keshegi Alash arystarynyń qyzmetin, Jeltoqsandaǵy jastardyń erligin urpaqtyń sanalaryna egý múlde álsiz. Táýelsizdik kúni atalyp ótken kúnniń erteńinde-aq barlyq teledıdar arnalary jurtty jańa jylmen quttyqtap jatty. Bir aýyz baılam aıtylyp, jastardyń oı qorytýyna múmkindik jasalǵan joq. Bári bir kún ótpeı jatyp umytyldy da qaldy.

Abaı aıtpaqshy, «oıyn - arzan, kúlki - qymbat» bolyp, jastarymyz qulaǵy men kózin telefonnan aıyrmaı, arzan, jalǵan kúlkige máz bolýda. Tym bolmasa bir mezgil jan-jaǵyna qarap, qoǵamda ne bolyp jatqanyn bilmeıdi. Keıbir uldarymyz Otannyń bolashaqtaǵy taǵdyry ózderiniń qolynda ekenin, qyzdarymyz ulttyq qundylyqtar saqtalyp, bala tárbıesinde uıat, ar, ınabattylyq bolsa ǵana durys urpaq ósetinin túsine bermeıdi.

Qarııalarymyz shańyraǵynyń tórinen, nemereleriniń ortasynan alystap ketti. «Qarttar úıin» bolashaqta «Babalar úıi» dep ataýǵa boıymyz úırenip kete me dep qorqamyn. Jasy kishiler jasy úlkenge ıilip, júgirip sálem berip, qurmettep turatyn, qazaqta ata-babadan beri jalǵasyp kelgen tamasha dástúrimiz de aıaqqa basylýda. Kórshi turyp, bir-birin kúnde kórip júrgen adamdar da bir-birimen amandaspaıtyn bolyp barady. Qazir osyndaı ádepsizdikti tipti ersi kórmeısiń... Jamanshylyqqa da adam tez úırenedi eken.

Men Tóregeldi aǵadan ulttyq qundylyqtarymyzdyń osylaı quldyraı berýine kim kináli dep surar edim. Quldyraı-quldyraı shyńyraýdyń túbine bir-aq túspeımiz be? Men osydan qorqamyn.

Osy biz, aǵa urpaq ókilderi jastarymyzdyń júrekteri aqyl-keńesimizdi jetkize almaı, sanalaryn kótere almaı júrmiz be, álde? Eki ǵasyrda ustazdyq etken men qazir ózimniń búgingi áriptesterimniń boıynan meıirimdilikti, júzinen jylylyqty az kóremin. Ustazdardyń oqýshylarmen júıeli túrde áńgimelesip, syrlas bolýlary aýadaı qajet qoı. Alaıda qazir olardan bilim ǵana talap etilip, tárbıe máseleleri syrylyp qalǵan. Osy durys emes qoı. Sondyqtan ata-ana ustazǵa, ustaz ata-anaǵa siltep, balany ózimen ózin qaldyrýda. Men tárbıeniń nasharlyǵy – osyndaı nemquraılyqta, janashyrlyqtyń joqtyǵynda dep sanaımyn.

Biz de ómirden ketermiz, ketý úshin kelgenbiz. Biraq ómir degen qaıyqtyń eskegin kimge berip ketemiz? Men soǵan qaıǵyramyn...

 

Qymbat ESMUQANQYZY,

qart ustaz

QYZYLJAR

Sońǵy jańalyqtar

Taraz qalasy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 21:48

Asqar Altaı. VIRÝS-MÝTANT (Novella)

Ádebıet • Búgin, 19:07

Tankerlerdiń qaıda baratyny belgisiz

Ekonomıka • Búgin, 18:32

Ár teńge úshin esep berýge daıynbyz

Ekonomıka • Búgin, 17:01

Esik nege «tesik»?

Qoǵam • Búgin, 15:25

Betperde kıgen kóktem - 5

Qoǵam • Búgin, 15:10

Qyzylorda oblysy: Taǵy 3 adam vırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 13:31

COVID-19 vırýsy mysyqtan tabyldy

Álem • Búgin, 12:03

Syrdarııaǵa jylanbalyq qaıdan kelgen?

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Koronavırýs hám kóshe sýretteri

Álem • Búgin, 10:51

Uqsas jańalyqtar