Qarjy • 19 Naýryz, 2020

Qazaq teńgesi men AQSh dollary endi basqasha saýdalanady

14755 retkórsetildi

Buǵan Ulttyq bank pen KASE-niń birlesken málimdesi jol ashady. 

О́tken táýlik ishinde álemdik qarjy naryqtaryndaǵy turaqsyzdyq aıtarlyqtaı ósti. Brent markaly munaı baǵasy barreline 25 dollarǵa jetti. Jyl basynan 14% nemese 60% -ǵa tómendedi. Álemdik qorlar men valıýta naryqtarynyń quldyraýy jalǵasýda. Reseı rýbli táýligine 7,3% -ǵa, al jyl basynan beri 30% -ǵa álsiredi.

«Osy jaǵdaılarda ishki valıýta naryǵyndaǵy syrtqy faktorlardyń turaqsyzdandyrýshy áserin shekteý jáne Qazaqstannyń qarjylyq turaqtylyǵyn qamtamasyz etý maqsatynda Ulttyq Bank pen KASE 19 jáne 20 naýryzda Frankfýrt aýksıony túrinde teńge-dollarlyq valıýtalyq jupqa ótinim berý týraly sheshim qabyldady. Sheshim klıentterdiń qolda bar suranystaryn qanaǵattandyrýǵa jáne valıýta naryǵyndaǵy jaǵdaıdy turaqsyzdandyrýǵa jol bermeıdi», - delingen habarlamada. Qoldanbaly ekonomıkany zertteý ortalyǵynyń (AERC) basqarýshy dırektory Oljas Tóleýov qarjy uıymdarynyń sheshimi týraly týraly túsinik berdi.

«Osy mehanızmniń kómegimen tranzaksııalyq baǵa belgileýlerdiń aldyńǵy baǵa nemese aldyńǵy baǵamnan aıtarlyqtaı aýytqý múmkindigi bolmaıdy. Bul USD-KZT baǵamynyń qalyptasý dınamıkasyndaǵy eleýli sekirýler men olqylyqtardyń aldyn alady, bul naryqtyq jaǵdaıdaǵy teńgeniń qunsyzdaný shegin shekteı alady», - dedi ol.

Tóleýov Qazaqstandyq qor bırjasynda syrtqy áserdiń  teńgeniń quldyraýyna  jol beretinin eske túsirdi. Bul bırjadaǵy barlyq saýda qatysýshylaryna amerıkandyq valıýtany satpaýǵa sebep boldy.

«Bul óz kezeginde teńgeniń qysymyn birneshe ese arttyrady. Mine, osyndaı jaǵdaılarda Frankfýrt aýksıonyna kóshý, saýda-sattyqqa qatysýshylardyń teris úmitterin boldyrmaý, baǵa básekelestigin arttyrý, demek, qarjy júıesiniń turaqtylyǵyn saqtaý úshin tıimdi naryqtyq shara retinde tańdaldy», deıdi Tóleýov.

Onyń aıtýynsha, Qazaqstan qor bırjasyndaǵy syrtqy kúızelister teńgeniń quldyraýyn kútti, bul bırjadaǵy barlyq qatysýshylarǵa AQSh valıýtasyn satýdy keıingi qaldyrýǵa sheshim qabyldattyrdy. «Bul óz kezeginde teńgeniń qysymyn birneshe ese arttyrady. Mine, osyndaı jaǵdaıda Frankfýrt aýksıonyna kóshý, saýda-sattyqqa qatysýshylardyń teris úmitterin boldyrmaý, baǵa básekelestigin arttyrý, demek, qarjy júıesiniń turaqtylyǵyn saqtaý úshin tıimdi naryqtyq shara retinde tańdaldy», - dep basa aıtty.

Qorytyndylaı kele, Tóleýov bırja men retteýshiniń áreketterin teńge úshin belgili bir «karantındi» engizý retinde baǵalady, bul «daýyldy» ákimshilik jáne valıýtalyq aralasýsyz kútýge múmkindik beredi.

Buǵan deıin LS 10 naýryzda Qazaqstanda 1 dollarǵa 399-ǵa deıin kúrt álsiregennen keıin frankfýrt aýksıony bastaldy dep jazdy. Keıinnen Ulttyq Bank tepe-teńdik baǵamynyń qalyptasýyna óz úlesin qosatyndyǵyn málimdedi, sondaı-aq onyń valıýta naryǵynan shyǵýyn túsindirdi.

Saýda-sattyqtyń odan ári rejımi týraly aqparat keıinirek beriledi.

Buǵan deıin Nur-sultan men Almatynyń aıyrbastaý oryndarynyń kópshiligi dollar satýdan bas tartqany habarlanǵan. Keıbir valıýta aıyrbastaý oryndarynda bir dollarǵa 482 teńge baǵasyn belgilegen bolatyn.

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar