Rýhanııat • 20 Naýryz, 2020

Qaljyńda da qater bar

568 ret kórsetildi

M.Áýezovtiń «Abaı joly» romanynda Abaı qaladaǵy jaqyn dosy Pavlovqa jolyǵyp, bul obadan el qalaı saqtanýyn suraıdy. Sonda Pavlov salt-dástúr bolsa da, janazaǵa halyqty jınap, as berýdi ýaqytsha doǵara turýdy máslıhat etedi. Dál osy sózdi juma namazǵa jınalǵan qaýymǵa jetkizýin Abaı qala meshitiniń halfesi Sarmollaǵa aıttyrady.

 

Biz jalpy, qadym zamandardan beri bir-birimen qaljyńy oryndy jarasqan, jón-josyqty jaqsy biletin joraly el edik. Burynǵylar «Aıtqan jerde pále joq», «Qara jer habar bermesin» dep aýzynan shyqqan ár sózine qaraýyl qoıyp sóıleıtin. Búginde sol dástúr dalada qalǵandaı. Daýasyz dertti qaljyńǵa aınaldyryp, áleýmettik jeliniń betinde jelpingen jurtty kórip jaǵamyzdy ustap, júdep qalǵanymyz ras. Búginde adamzatty alańdatyp otyrǵan aty joq indet qyryqtan astam qandasymyzdy qarmaǵyna ilindirip úlgergenin seziner túrimiz kórinbeıdi. Daýasyz dertke shaldyqqandardyń otbasyna, eń birinshi ózderine ońaı tıip jatpaǵanyn oılar pıǵylymyz baıqalmaıdy. Bir sózben aıtqanda ázildeıtin kezdi tapqan ekenbiz. Ne bolsa sony aıtyp, orynsyz qyljaǵymyzdy ońdy-soldy siltep, dúnıe dúrligip jatsa da mysqyldaýymyzdy qoıar mysqaldaı túrimiz joq.

Osyndaıda aýylyna kelgen aty joq aýrýdyń zalaly men zardabyn qamsyz qazaq áli de tolyq sezinbeı otyr ma degen oıǵa qalasyń. Bálkim halyqtyń kózi ashyq, kókiregi oıaý zııaly qaýym ókilderi, ǵalymdary  aldymen indetten tónetin qaýip-qaterdi túsinikti tilmen jalpaq jurtqa tápsirleýi kerek pe edi? Buny aıtyp otyrǵan sebebimiz, M.Áýezovtiń «Abaı joly» romanynda Abaı qaladaǵy jaqyn dosy Pavlovqa jolyǵyp, bul obadan el qalaı saqtanýyn suraıdy. Sonda Pavlov salt-dástúr bolsa da, janazaǵa halyqty jınap, as berýdi ýaqytsha doǵara turýdy máslıhat etedi. Dál osy sózdi juma namazǵa jınalǵan qaýymǵa jetkizýin Abaı qala meshitiniń halfesi Sarmollaǵa aıttyrady. El ishindegi saýdagerler  tipti Sarmollany óltirýden de taıynbaıtyn minez kórsetip jatady. Bul jaǵdaılardy Abaı da estıdi. Ol halyq kóp bolatyn bazarǵa baryp, ózi de úgit júrgize bastaıdy. Jalpy Abaı ómir súrgen dáýirden damyp, órkenıet kóshine ózdigimen qosylyp ketken jerimiz joq sııaqty. Sol soqyr senim, sol ashkóz pıǵyl, sol daraqy, dańǵoı minez boıymyzda artpasa, aryldy deýge kelmeıdi. Atyn aıtýǵa aýyz barmaıtyn indet irgesine kelgenshe qyljaqqa aınaldyryp, áleýmettik jelide jeligin basa almaı otyrǵandardyń sany sırer emes. Reti kelse kelemejdep, saqtyq sharalarynan saıası astar izdep, irtki salýshylardyń qarasy tipti qalyń. Baǵany aspandatyp, ary jyǵyl dese beri jyǵylyp jatqandar taǵy bar. Ne istemek kerek. Jer betine bir adamnan taraǵan juqpaly dert jahandy  jalmap keledi. Ult bolyp uıysyp, el bolyp esimizdi jınaıtyn sát baıaǵyda keldi. Baýyrjan Momyshuly atamyz «Tártipke baǵynǵan qul bolmaıdy» depti. Endeshe, otbasymyzdy osy qaterden qorǵap, Otanymyzǵa tıgizer paıdamyz qane?

Ony qoıyp, daýasyz dertti dabyraıtyp ánge qosqan áýmeser áýesqoılar sherýlep shyqty. Jýyrda Eýropanyń birneshe eline saparlaǵanymyzda kompozısııasy bólek bir-birine uqsas eskertkishterge kózimiz kóp tústi. Bul eskertkishter ne maǵyna bildiredi degenimizde, olardyń obadan qurban bolǵan eýropalyqtardyń rýhtaryna qurmet belgisi retinde boı kótergenin bildik. Mádenıeti, ádebıeti, óneri damyǵan elderdiń osyndaı izgi qaǵıdalarynan úlgi alyp jatqan biz joq. Arzan ataqqa ajaldyń ústimen júgirip bara jatqandaı beıbastaq tirlikke qarap qarynyń ashady. Án shyǵaryp, óleń arnaǵylary kelip bara jatsa, búginde jer betin jaıpap, qanshama adamdy qurban qylǵan indettiń atyn shaqyryp emes, sol dertten kóz jumǵandardyń rýhyna taǵzym eter ólmes týyndy dúnıege ákelsin... Tipti biz aıtyp otyrǵan beıtalanttar ózderiniń óreskel óresizdigin bádik kóshirý dep bálsinetinin baıqadyq. Bádik qaıda, basqa qaıda?..

Ras, qazaq balasy jappaı taraǵan indetti týra atymen atamaı, ony dástúrge saı baqsy, balgerlerdiń tylsym ısharasymen alastap otyrǵan. Biraq, jamanat shaqyryp atyn ataýdy quptamaǵan. Adamdy opat qylatyn aýrý attaryn eski nanym boıynsha, tikeleı atasa juǵady dep sengen. Aıtalyq, qazaq dalasyn japyryp ketken sheshek aýrýynyń atyn týra atamaı, «áýlıe», «qorasan», «meıman», «qonaq» dep jumsartqan.

Biz qusap:

«Koronavırýs ket, ket, ket,

Koronavırýs net, net, net» dep elge kúlki bolǵan joq.

Bul – qaterli indet. Atyn dabyraıtyp aıqaılap, jamandyqqa jaqtaýshy bolýdan saq bolǵanymyz jón.

Sóz eki ushty desek, qaljyń da – sóz. Qaljyńnyń da qaltarysynda qater bar. Shıpasy tabylmaǵan dertke ushyrap jatqan sharasyzdardy qaljyńmen emes, qamqor kóńilmen delbeı bileıik, endeshe.

 

Mıras ASAN,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Fotosýrettiń tarıhy...

Tarıh • Keshe

Poemany sýretpen beıneledi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar