Rýhanııat • 20 Naýryz, 2020

«Naýryz-dýman» áni qalaı týdy?

47 retkórsetildi

 «Naýryz aıy týǵanda,

Toı bolýshy edi bul mańda.

Saqtalýshy edi sybaǵa,

Saparǵa ketken uldarǵa,

Naýryz aıy týǵanda».

Osy bir rýhty da saltanatty ánniń Naýryz meıramynyń boıtumaryna aınalyp úlgergeni qashan. Ánmen birge qazaqtyń júregi qatar soǵyp turǵandaı. Ánniń baǵy – Muqaǵalı Maqataevtaı aqıyq aqynnyń kesteli sózine Talǵat Sarybaevtaı kásibı kompozıtordyń syrly sazy úndesip, ony Roza Rymbaevadaı talantty ánshiniń oryndaýy. Mine, osy shyǵarmashylyq úshtik odaq «Naýryz –dýmanǵa» ǵalamat taǵdyr syılady.

– Naýryz meıramynyń alǵash toılana bastaǵan kezi bolatyn. 1988 jyly Muqaǵalı Maqataevtyń kitabyn alyp arnaıy kompozıtor Talǵat Sarybaevqa bardym. Aqynnyń «Naýryz-dýman» óleńine án jazyp berýin ótindim. О́zimniń bolashaq týyndyny qalaı kórip turǵanymdy sózben sýrettep berdim. Kompozıtor oıymdy birden túsindi. Men qalaǵan minez ben stılde án jazdy. Kóktemniń shýaqty sátteri, naýryzdyń ereksheligi men qazaqtyń darqan peıilin beretin ulttyq rýhtaǵy jaqsy bir án osylaı ómirge keldi. Joldasym Tasqyn Oqapov – mýzykanyń bilikti mamany edi ǵoı. О́zi rejısser, ózi kompozıtor, ózi án óńdeýshi bolatyn. Jańa týyndyny birden unatty. Sodan «Naýryz-dýmandy» tutas kompozısııaǵa aınaldyrýdy usyndy. Oıdan oı, pikirden pikir týa kele, Tasqynnyń usynysymen ánniń ortasyna ataqty «Shernııaz» kúıin qostyq. Ánniń ulttyq boıaýy qalyńdap, tynysy keńip, qazaqtyń naǵyz bolmysyn, qonaqjaı da darqan peıilin kóz aldyńyzǵa keltiretin ánmen tyńdarman osylaısha qaýyshty.

«Naýryz-dýmandy» ulttyq qundylyq, dástúr-daǵdyǵa shólirkep júrgen halyq birden jyly qabyldady. Aýyzdan aýyzǵa kóship, el arasyna tez tarap ketti. Mine, sodan beri de 30 jyl ýaqyt ótti, biraq án eskirgen joq. Áz Naýryzben birge jańasha túlep, ár kóktem saıyn halyq súıikti ánimen saǵyna qaýyshady. «Naýryz-dýmandy» talaı shet elde de oryndap júrmin. Álemniń qaı buryshynda barmaıyn, shyǵarma óte jaqsy qabyldandy. Tolassyz qoshemet-qurmetke ıe boldy. Úlkender alǵys aıtyp, batasyn berdi. Bul – ánniń ómirsheńdigi. Uly aqyn Muqaǵalı Maqataev pen daryndy kompozıtor Talǵat Sarybaevtyń kásibı bıik talǵamynyń jemisi, – dep Qazaqstannyń halyq ártisi, atalmysh ánniń alǵashqy oryndaýshysy Roza Rymbaeva bir ánniń tarıhyna, taǵdyryna qatysty óz esteligimen bólisti.

«Naýryz-dýman» áninen keıin de kompozıtor Talǵat Sarybaev pen ánshi Roza Rymbaevanyń arasyndaǵy shyǵarmashylyq tandem úzilgen joq. Bir-biriniń ónerin júrekpen túsinip, janymen sezingen qos talant talaı sátti týyndylardy birlesip ómirge ákeldi. Sazgerdiń ánshige arnap jazǵan «Gavan moeı lıýbvı» áninen bastap, «О́tken kúnder», «Otandastar», «Pysyq jeńgeıler-aı», «Merekeli jyl» «Bári esimde» týyndylarynyń qaı-qaısysy da halyqtyń júregine jol tapqan sezimge toly sátti shyǵarmalar. Desek te, sonyń ishinde ánshi repertýaryndaǵy «Naýryz-dýmannyń» orny aıryqsha. Naýryz meıramy bizge árdaıym osy bir ǵajaıyp týyndymen qatar qabyldadanady, egiz atalady. О́ıtkeni tutastaı týyndyǵa qazaqtyń jany men rýhy, búkil bolmysy sheber shoǵyrlanǵan. Ánde Naýryzǵa shattanyp jatqan qazaqtyń jany men kóńil-kúıi, minezi bar! Ándi tyńdap rýhtanasyń! Janyńdy shattyq kerneıdi! Kóńilińe qýanysh ornaıdy! Shyǵarma sonysymen qundy, sonysymen qymbat! Iá, sóz joq, «Naýryz-dýman» – klassıka!

Sońǵy jańalyqtar

Sý tasqynyna qarsy áreketter bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:00

Juqpaly aýrýlar jaıly jaýhar fılmder

Rýhanııat • Búgin, 12:50

Almatyda onlaın jattyǵý ótedi

Sport • Búgin, 11:51

Jalǵan aqparat taratqan muǵalim ustaldy

Koronavırýs • Búgin, 11:45

Túrkistan: Kásipkerlerdiń kómegi kóp

Aımaqtar • Búgin, 11:13

Naýqastyń jeke deregin kim taratty?

Aımaqtar • Búgin, 10:59

Aqyn Amanhan Álimuly dúnıeden ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:53

Qaıyrymdylyq aksııasynyń aýqymy keń

Aımaqtar • Búgin, 09:40

Shekteý sharalary qatań saqtalýy tıis

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Meıirlannyń músinderi

Rýhanııat • Búgin, 08:05

Memleket basshysynyń qamqorlyǵy

Qoǵam • Búgin, 07:50

Kúı qudireti

Rýhanııat • Búgin, 07:43

Daýys galereıasy

Rýhanııat • Búgin, 07:39

Aq jeleńdilerge alǵys aıtty

Rýhanııat • Búgin, 07:35

El áńgimelerin ekshegen

Rýhanııat • Búgin, 07:28

Tórt túlik kóbeıse, toqshylyq keledi

Ekonomıka • Búgin, 07:26

Tarıhta qalǵan indetter

Tarıh • Búgin, 07:22

Nesıe tóleýdi toqtata turý tártibi

Ekonomıka • Búgin, 07:21

Onlaın oıynda jeńildi

Hokkeı • Búgin, 07:15

Uqsas jańalyqtar