Aımaqtar • 22 Naýryz, 2020

Qaz-qalpynda: Kenshiler astanasy jáne koronavırýs elesi

1232 retkórsetildi

Shash aldyrý kerek boldy da taksı shaqyrdym. «Onlaın-taksı» qyzmetin paıdalanyp júrgenimizge birer jyldyń júzi bolǵan. Jalpy alǵanda, óz basymnyń bulardyń qyzmetine alǵystan basqa aıtarym joq. Talaı asyqqan kezde jolymnan bir de bir qaldyrǵan emes...

Onlaın demekshi, búgingi Qaraǵandynyń tótenshe jaǵdaı jarııalanǵannan bergi tirshiligin qudaı tileýińdi bergir osy vırtýaldy dúnıesiz elestete almaısyz.  Dúkennen azyq-túlik, dámhanadan daıyn taǵam nemese dárihanadan dári-dármek aldyrý kerek pe, Belsendi Azamat jobasy jasap shyǵarǵan biryńǵaı saıtqa tapsyrys bere salasyz. Úıde shalqalaı jatyp, onlaın-ekskýrsııa jasaǵyńyz keldi me, marhabat, ınternetke kiresiz de, oblystaǵy bes birdeı murajaıdy, tipti álemniń áıdik mýzeılerin vırtýaldy túrde aralap kete barasyz. Ol ol ma,  oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasy men DAMÝ Aqparattyq tehnologııalar ortalyǵy kompanııasy jasap shyǵarǵan «Vırtýaldy patronaj» jobasynyń kómegimen úıden shyqpaı-aq densaýlyǵyńyzdy baqylaı alasyz. Iаǵnı, Damumed baǵdarlamasyn Play Market nemese Apple Store arqyly tegin kóshirip alyp, mobıldi qosymshanyń kómegimen koronavırýsqa tán belgilerge óz betińizben monıtorıng júrgize beresiz...

Qaraǵandy

Hosh. Biz shash aldyryp júrgen Diva shashtarazy úıden tórt-bes aıaldama jerde. Jaıaý júrseńiz tórt-bes shaqyrymdaı jaıymen bolady.

Úıden shyqsam, taksıim kútip tur eken. Rólde – jas shamasy otyzǵa kelip qalǵan orys jigiti. Birden kóz júgirtip ótkenimde, kólik ishiniń muntazdaı taza ekenin kórip, júrgizýshiniń klıentke degen qurmetine bek rıza boldym.

– Mereke qutty bolsyn! – dedim júrgizýshige resmı tilde.

– Sizge de, – dep ol yqylaspen jaýap qatty.

– Qandaı mereke ekenin óziń bilesiń be? – dep ádeıi suradym.

– Árıne, Naýryz, – dep kúle jaýap berdi ol kóligin otaldyryp jatyp.

Kóshede adamdar az, kólik degen joq dese de bolady, biren-saran ǵana. Ádettegideı Buqar jyraý dańǵyly men Komıssarov kósheleriniń qıylysynda keptelis bolýshy edi, jul joly baǵdarshamnyń jasyly janǵan bette kósheniń arǵy jaǵyna zý etip erkin ótip kettik.

Jol qysqa bolsa da, kólik tizgindegen jigitti áńgimege tartyp kelemin. Nyspysyn surap edim, «Tolık» eken.

– Qazaqsha sóıleý bilesiń be, Tolık?

 – Joq. Muǵalimderimiz mektepte durys oqytpady...

– E, Tolık, odan da ózimniń úırengim joq deseńshi, – dep júzine synaı qaradym.

Tolık jymıyp kúldi. Tipti, basyn ántek ızep, keliskendeı de boldy...

– Mysaly bar ǵoı, Tolık, aýylda bizdi orys tiline oqytqan muǵalimder jaman bolǵan joq. Olarǵa esh kiná taǵa almaımyn. Al shynyn aıtqanda, mektep bitirip qalaǵa kelgenimizde oryssha dym da bilmeıtinbiz. Keldik te, orysshany mindetti túrde úırený kerektigine kóz jetkizdik. Sóıtip, aınaldyrǵan jarty jyldyń ishinde aǵyp turmasaq ta, orystyń sulý qyzyn kınoǵa shaqyratyn  dárejege jettik, – dep bir toqtadym da, Tolıktiń júzine úńildim.

Obaly neshik, yqylaspen tyńdap otyrǵandaı keıip tanytty.

– Al sen bolsań, Tolık, Qazaqstanda týǵannan beri turyp kele jatsań da, bir aýyz qazaqsha bilmeısiń... – dedim.

Ras degendeı basyn ızep, moıyndady.

– Biraq, sen qazir qazaqsha sóıleýdiń qajet ekenin estip-bilip júrsiń. Ras qoı?

Ol taǵy da basyn ızedi.

– Qazaqsha úırenýdiń túk te qıyndyǵy joq, – dep áńgimemdi jalǵastyra tústim. – Mysaly, saǵan qazaq klıent otyrdy ma, «Sálem! Qalaısyz?», dep amandas. Túserde: «Saý bolyńyz!», de... Al keıde klıenttiń saǵan: «О́ziń qalaısyń?», deýi múmkin. Sonda sen ne dep jaýap beresiń?

Tolıktiń tuzdaı kózderi bajyraıyp, maǵan suraýly júzben qarady. Túsinikti...

Sóıtkenimizshe bolǵan joq, dittegen jerge de kelip jettik. Tolıktiń qolyndaǵy smartfonnan «480 teńge» degen jazýdy kórdim. «Táýbe» dedim ishteı, taksı qymbattamapty, sol burynǵy baǵa...

Tolıkke rahmetimdi aıtyp túsip jatyr edim, «Saý bolynyz!», dedi qazaqsha. Kóliginiń esigin rızashylyqpen aqyryn ǵana japtym...

Qar1

Ádettegideı, qoly altyn Volodıa sheber shashymdy oıdaǵydaı qysqartyp berdi. О́tken joly eńbek demalysyn alyp, Reseıge qydyryp baram dep otyrǵan. «Otmena berdi ǵoı, bıletterdi ótkizdim», dedi. Poıyz bıletin Reseıdiń rýblimen alǵan eken, ótkizgende árbir bıletten bizdiń aqshaǵa shaqqanda bar-joǵy bir myń teńgeden ustap qalypty...

Shashtarazda úsh sheber jumys istep turdy. Eshqaısynan betperde kórmedim. Shash aldyrýǵa kelgenderdiń de maska taǵyp alǵany joq. Beımaral tirlik...

qar2

Volodıamen jyly-jyly qoshtasyp, ákimshige ádettegideı eki myń teńge usynyp jatyr edim, «Bes júz teńgege qymbattaǵan», dedi etjeńdi orys áıeli. Qý aqshanyń az bolsyn, kóp bolsyn, adamnyń kóńiline áser etpegen kezi bar ma? Shaqshamnan aıyrylyp qalǵandaı birtúrli kúıge tústim álgi jerde...

Tysqa shyqtym da, úıge deıin jaıaý baraıyn dep sheshtim. Oblystyq ákimdiktiń ǵımaratyn aınalyp ótip, Ortalyq ámbebap dúkeni, «Abzal» saýda úıi ornalasqan ortalyq alańdy betke aldym. Jolda sport taýarlaryn satatyn «Planeta sport» dúkenine bas suqtym. Ishinde biraz adam bar eken. Satýshylardyń bir-ekeýinde maska, basqasy túk bolmaǵandaı óz sharýalarymen alańsyz aınalysyp júr. Tutynýshylar da betterin tumshalamaǵan...

qar3

Álgi dúkennen shyǵyp, kenshiler astanasyndaǵy eń úlken kóshe – Buqar jyraý dańǵylynyń boıyna keldim. Ánsheıinde avtokólik degenińiz kóktemde tasyǵan ózenniń seńindeı jóńkilip jatatyn kúre joldyń ústi bop-bos bolyp jatyr. Aıaldama úsh-tórt adam ǵana tur. Maska taǵyp, mazasyzdanyp júrgen tiri jandy taǵy kórmedim...

Júrip kele jatyp jolaı bir-eki jerden qoqys tógýge arnalǵan oryndardy kózim shaldy. Aýzy-murnynan shyǵyp, ybyrsyp jatyr. Kúni keshe ǵana oblys ákimi Jeńis Qasymbektiń kúl-qoqysqa tolyp ketken qalany aralap shyqqannan keıin, sharýasyna shorqaq kásiporyn basshylaryn, ásirese «GorKomTrans» jetekshisin qatty synǵa alǵany sap etip esime tústi.

 gg

«Kún saıyn turǵyndar úlken qoqys úıindilerin áleýmettik jelilerde jarııalaıdy. Biz sizderge sendik, jumystyń kóp bóligin berdik. Jaǵdaı qala turǵyndarynyń narazylyǵyn týdyrýda. Tazalaýdy tezdetińizder. Oktıabr aýdanynyń ákimdigine shartty buzý jáne ony buzý boıynsha qatań sharalar qabyldaý qajet», degenin oqyǵanymyz bar edi oblys basshysynyń.4

Ákimniń «Oktıabr aýdany» dep turǵany túpkirdegi Maıqudyq qoı. Al men kórip, sýretke túsirgen kórinister qalanyń ortalyq kóshelerindegi jaǵdaı. Shashtarazda bes júz teńgege bola burtıyp qalǵan qaıran kóńil odan saıyn buzyla tústi... «Sonda, bul qaladaǵy úlkendi-kishili atqaminerlerdiń oblys ákiminiń sózin qulaǵyna ilmegeni me, munysy qalaı?», degen oıdyń sýmań ete qalǵany da ras edi. Kornovırýspen kúreste indet juqtyrǵan eki adamdy emdep jatqan qalada eń aldymen qolǵa alynýǵa tıisti sharýanyń biri  osy tazalyq emes pe?!

5

Qala kóshelerindegi qar birshama eripti. Tas joldar jalańashtanyp, sý shaıyp, betony moryp ketken oıqy-shoıqy asfalttiń qys balasy jasyrynyp kelgen bar syry aımańdaı bolyp aqtarylyp jatyr...

Kóńil-kúıdiń sál-pál túskeni bolmasa, jalpy alǵanda alyp qalanyń aspaı-saspaı, sabyrly qalpyn buzbaǵan beımaral tirligi, halqynyń úreıge boı aldyrmaǵan ustamdy júris-turysy adamǵa kádimgideı kúsh berip, senim syılaıdy eken.

Úıdiń tabaldyryǵyn attaǵanda súrdiń muryndy jarǵan ıisi koronavırýs atty báleket salǵan ylańnyń barlyq beınetin umyttyryp jibergendeı boldy.

Ulys oń bolsyn, aq mol bolsyn! Aty jaman indet el ishine taramasyn!

 

 

Qaraǵandy oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Búgin, 19:44

Úkimet syıaqy mólsherin belgiledi

Sport • Búgin, 19:42

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Búgin, 19:27

Egemennen ertegi - jańa joba

Vıdeo • Búgin, 19:10

Túrkistan: Áskerıler kómekke keldi

Aımaqtar • Búgin, 18:48

Bıznesti jalaqy salyǵynan bosatý kerek

Ekonomıka • Búgin, 18:47

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Búgin, 18:35

Álem únemdele bastady

Álem • Búgin, 18:23

Jel sypyrdy aýlańdy erinshekteý

Ádebıet • Búgin, 17:38

Shymkentte indet juqtyrǵan taǵy 8 adam anyqtaldy

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 17:36

El eńsesin kótergen málimdeme boldy

Rýhanııat • Búgin, 17:35

Kádimgi bir Qydyr-ata sııaqty

Ádebıet • Búgin, 17:27

QWANT bilim berý jobasy ashylady

Bilim • Búgin, 17:01

Týnnel koronavırýstan qorǵaıdy

Koronavırýs • Búgin, 16:48

Betperde kıgen kóktem - 4

Qoǵam • Búgin, 16:41

Uqsas jańalyqtar