Qoǵam • 23 Naýryz, 2020

Karantın – ozyq oılar kezeńi

134 retkórsetildi

Álemdi ábigerge salǵan koronavırýs indeti adamzattyń basym bóligin óz úıine, tórt qabyrǵa arasyna qýyp tyqty. Árıne, tilsiz jaýmen kúres ońaı bolyp jatqan joq. Biraq kez kelgen toqyraý – tek qıyndyq qana emes, úlken jańalyqtyń, jańa ıdeıalar men shyǵarmashylyq shabyttyń výlkandaı atylatyn kezi eken. Tarıhta buǵan mysal jeterlik.

...Ataqty aǵylshyn aqyny Ýılıam Shekspır 1606 jyly Anglııany baýdaı túsirgen oba indeti kezinde karantınde jatyp alyp áıgili «Korol Lır», «Makbet» «Antonıı men Kleopatra» shyǵarmalaryn dúnıege keltirgen.

...1665 jyly Isaak Nıýton Kembrıdjdi tastap, úıine oralýǵa májbúr bolady. Oǵan sol kezde Anglııada órship ketken oba dertine baılanysty qabyldanǵan karantın sebep bolǵan eken. Sóıtip muǵalimdik qyzmetinen ýaqytsha ajyrap, áriptesterinen alystap ketken Nıýton amalsyzdan ǵylymǵa bet burypty. Álemge áıgili «Nıýton zańdary» osylaı paıda bolǵan eken.

...1830 jyly Pýshkın úılený qamymen júrip, atajurtyna, Baldıno selosyna barady. Sol kezde aıaq astynan tyrysqaq aýrýy shyǵyp, aqyn túkpirdegi aýylda 3 aı karantınde jatýǵa májbúr bolady. Keıin qarasaq, Pýshkın shyǵarmashylyǵyndaǵy eń jemisti, jarqyn kezeń sol bolypty. Kezdeısoq karantın, oılamaǵan ońashalyq aqynǵa tyń shabyt berip, jańa janr, túrli ádebı formalar oılap taýyp, prozalyq hám poezııalyq shedevr shyǵarmalaryn jazǵan. Onyń búkil ertegileri, «Evgenıı Onegın» shyǵarmasynyń basym bóligi osy kezde jazylǵan.

О́tken ǵasyrlarda oba indeti de qazaq dalasyn armansyz sharlap, talaı aýyl typ-tıpyl bolyp ketkeni ras. Sol kezde de qaýipti dertpen aldyńǵy sapta dárigerler júrgen bolatyn. HH ǵasyrdyń basynda qazirgi Batys Qazaqstan oblysynyń Jánibek aýyly mańynda arnaıy ekspedısııamen shyqqan dáriger Ippolıt Demınskıı sarshunaq tyshqannan aýrý juqtyryp, ózi ómirden ótkenge deıin aǵzasyndaǵy ózgeristerdi 4 kún boıy qaǵazǵa túsirip, áriptesterine qaldyryp ketken. Aq jeleńdi jandardyń osyndaı jankeshtiligi arqasynda 1908 jyly Orda qalasynda (qazirgi Han ordasy aýyly) Qazaqstanda tuńǵysh ret obaǵa qarsy zerthana qurylyp, ony Májıt Shombalov basqarady. 

1909 jyly Sankt-Peterbýrg ımperatorlyq áskerı-medısına akademııasyn úzdik dárejeli dáriger ataǵymen, altyn medalmen bitirgen Halel Dosmuhameduly Taıpaq óńirindegi oba indetine qarsy kúreske tikeleı ózi aralasqan, 1913-1918 jyldary «Qazaq» gazetinde «Tamyr dári haqynda», «Sary kezik – súzek», «Juqpaly aýrý haqynda» atty maqalalaryn jarııalap, 1916 jyly «Kak borotsıa s chýmoı sredı kırgızskogo naroda» («Qazaq halqynyń ishindegi oba indetimen qalaı kúresýge bolady?») degen kitabyn shyǵarǵan.

Mine, tilsiz jaý, aty jaman aýrý bas kótergende Gıppokrat antyna adal dáriger qaýymy alǵa shyǵyp, bar qaıratyn kórsetip-aq jatyr. Al ózge jurttyń qolynan keleri – tótenshe jaǵdaı erejelerin qapysyz saqtap, ózin jáne jaqyndaryn qaterge dýshar etpeý. Al shyǵarmashylyq adamdary, óner ıeleri, ǵalymdar, tarıhshylar, sýretshiler, qalamgerler bolsa, osy kezge deıin qol tımeı, ýaqyt bolmaı, sáti túspeı, jelke jar bermeı júrgen úlken isterdi, jańa shyǵarmalaryn qolǵa alyp, adamzattyń rýhanı qazynasyn toltyra berse deımiz.

 

Batys Qazaqstan

Sońǵy jańalyqtar

Jetisaılyq jomart jandar

Aımaqtar • Keshe

Ishan baǵy qaıta qalpyna keledi

Rýhanııat • Keshe

? (Suraq belgisi) Poema

Ádebıet • Keshe

Senzýrasyz Abaı

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar