Qoǵam • 25 Naýryz, 2020

Adamzat jahandanýdan qutylýǵa asyqsa, qazaq aýylyna asyǵyp jatyr

1448 retkórsetildi

Bul faktor qazaqtyń, Qazaqstannyń tamyrynan ajyramaǵanyn kórsetip tur. Osyǵan deıin qarabaıyrlaý, tipti jattandylaý bolyp kóringen túsinikti pandemııa bir aptanyń ishinde básin asyryp jiberdi.

Keshe  dıplomat dosym Batyrhan Qurmanseıit áleýmettik jelidegi paraqshasynda «Qazaqty Qara shańyraq qutqarady» dep bastalatyn essesin jarııalap, úsh-tórt jyl buryn Elıs Merton esimdi eýropalyq ánshi qyzdyń aǵylshyn tilinde jazylǵan «Tamyrym joq» («No Roots») atty ádemi ániniń álemdik hıt bolǵanyn eske túsirdi.

«Ákesi ırlandyq, sheshesi nemis Elıs bala kezinen álemniń ár qalasynda ómir súrip, boıjete kele «Men kimmin?», «Men qaıdanmyn?» degen adam balasy úshin eń negizgi suraqtarǵa jaýap izdeı bastaıdy. Nemis tilin oqyp, naǵashy apasynyń áńgimesin kóp tyńdaıdy. Sóıtip júrip shyǵarǵan «Tamyrym joq»  áninde «Meniń tamyrym joq, meniń úıim eshqashan jerde bolmaǵan. Úı salam da, ony qashan kim buzar eken dep kútip júrem. Syǵan qusap qańǵyryp júrip kún keshtim, qaıdansyń dep surasań, «ár jerdenmin» dep jaýap berem» dep shyrqaıdy jas ánshi. Tamyryn izdegen, túp-tórkinin izdegen adamnyń janaıqaıy dersiz... Oqý qýdyq, jumys qýdyq, aýyldan ketip, qalada turyp jatyrmyz. Ár balamyz ár qalada, tipti ár elde dúnıege keldi. О́sip jatyr, qudaıǵa myń shúkir deımiz. Osy emes pe edi ańsaǵanyń, armandaǵan armanyń deımiz... Biraq deımin de, bul baıǵustar bolashaqta «kindik qanym tamǵan jer» dep qaı jerdi aıtady, «týǵan úıim» dep qaı el, qaı qaladaǵy qaı páterdi ataıdy? «Ákem salǵan úı» degen, qudaı-oý, «Qara shańyraq»  degen bolmaı ma sonda bularda?
Sonda qalaı boldy, ne boldy sonda? ...Aýylda qalǵan qara shańyraq anaý. Ol úıdi soqqan ákeń óldi, baýyryń senen kem be edi, ol da qalmady qalaǵa bezip, qyz ol ketti ketetin jerine, qyzdan basqa ne suraý bar. Bizdi qoıshy, bizde arman bar ma, ákeń salǵan úıde shesheń besikke saldy. Ákeń ólgenmen, baýyry qalsa da, aǵaıyny qalsa da, shirenip iship-jep jata almasań da aýylǵa barǵanda qara shańyraqqa bir bas suǵyp ótemiz. Árýaq úshin deımiz. Saǵynysh qoı sol tartyp turǵan, saǵynysh. Tamyrǵa degen, túp-tórkinińe degen saǵynysh... Al endi árbiri ál elde, ár qalada, ár úıde týsa, qaraıtynyń «Krysha»  bop, jatsań-tursań armanyń páter alý, ala sap qaıta satý, aýystyrý, almastyrý bolsa, propıskań bir úıde, turyp jatqanyń taǵy bir úı bolsa, aýysa beretin adresiń anaý bolsa, jadyda qalmas ýaqytsha meken jaıyń mynaý bolsa, «Qara shańyraq» qaıdan shyqsyn. Anaý  qart qurlyqtaǵy nemistiń jıen qyzy «tamyrym joq» dep jylap jatqanda dúnıe men dúnıetanymynyń dińgegi sol "Qara shańyraqtan" bastaý alatyn qazaq balasy tamyryn joǵaltpasa eken. Jatyrmyz, mine, karantın dep qaladaǵy úıde qamalyp. «Almaty bosap qaldy dep jatyrmyz, Astana bos qaldy»  dep jatyrmyz. Aýyly bar qazaq, aýylda ákesi kalǵan qazaq, ákesi salǵan úı qalǵan qazaq, qara shańyraǵy bar qazaq qaıtty qaladan. Qyzyǵyp jatyrmyn. Elde jeriń, jerde úıiń barda, qara shańyrǵyń barda, tamyryń barda ne indetten de din aman qalasyń, sen qazaq. Qazaqty qutqaratyn sol  «Qara shańyraq», «Tamyrsyz qalmasaq eken»dep tolǵanady qazaq dıplomaty.

Bir kezderi tamyrynan aıyrylyp qalǵan qazaqtyń birer kúnnen beri tamyryna asyǵyp, aýa kóshkenin aýyr da bolsa qabyldap jatyrmyz.  Bir kezderi jaıly ómir izdep qalaǵa asyqqan qazaqty túp tamyry jatsynbapty. Sebebi qalada týǵan qazaqtyń balasy «Men kimmin?», «Men qaıdanmyn?» deıtin dárejege jetken joq. Oǵan da shúkir.  Qazaqstan tamyrynan ajyramapty. Pandemııanyń aýylǵa jetkenin kesheli beri esitip jatyrmyz. «Aǵaıyn – baýyr» degen túsinikti kóziniń qarashyǵyndaı qorǵap kelgen aýyl onyń zardabyn áli túsinip úlgergen joq.  

Al keshe Fransııanyń burynǵy Syrtqy ister mınıstri Hýbert Vedrınnyń «koronavırýstyq pandemııadan týyndaǵan jahandyq daǵdarys jahandaný ıdeıasynyń álsizdigin kórsetti» degen paıymynan Batyrhan Qurmanseıittiń ıdeıasynyń jalǵasyn taptyq. Fransııalyq dıplomat álemdik epıdemııanyń pandemııaǵa aınalyp ketýine globalızasııa sebepker bolyp otyrǵanyn aıtty.

«Búgingi tańda halyqaralyq qurylymdardyń (BUU, DDSU, G7, G20) dármensiz ekenin moıyndap otyr. Sebebi  Eýropalyq Odaq, birtutas naryqtyq jáne básekelestik saıasat «tragedııasyz álem úshin» quryldy. Olar mundaı jaǵdaıdarla eshqandaı áreket jasaı almaıdy, eń durysy memleketter syrtqa senbeı, óz kúshterine senýi kerektigin qazir kórip otyrmyz»  dep sanaıdy burynǵy dıplomat.

Qazirgi daǵdarys Fransııanyń  ǵana emes, ózderin alpaýyttardyń  kósh basyndamyz degen  degen  elderdiń buryn-sońdy nazarǵa alynbaǵan  osaldyǵyn ashty.  H.  Vedrın atap ótkendeı, jahandyq ekonomıka áleminde áskerı saladan basqalary strategııalyq mańyzdylyǵynan aıyrylyp qaldy. Rýhanııat pen mádenıet taqyryby teledıdarlar men gazetterdiń tabaldyryǵyna baryp jaıǵasty. «Budan bylaı kóptegen qatelik pen artyqshylyqtardy, onyń ishinde «baqytty jahandaný» ıdeıasyn qaıta qaraý kerek»  dep sanaıdy sarapshy.

Shyn máninde, «baqytty» jahandanýdyń áseri jumysshy jáne orta taptyń «kóńilin qaldyryp» eki ortadan qara sýǵa da zar bolyp otyrǵan óte kedeı adamdardyń tobyn qalypastyrdy. Bul prosess qoǵamdyq formasııadaǵy tepe-teńdiktiń saqtalmaýyn ǵaryshtyq jyldamdyqpen tezdetip jiberipti. «Qadym zamannan beri qoǵamnyń kóshin súıreıtin orta tap joıylýdyń sál ǵana aldynda tur. Onyń ornyn óte kedeı adamdar toby almastyrdy» deıdi Hýbert Vedrın.

Sonymen, «2019 jyly  4 mıllıard áýe jolaýshysy boldy, al 2035 jylǵa qaraı (pandemııasyz) olar 8 mıllıardqa aınalýy kerek» degen derek jahandanýdyń qolaıyna jaǵatynyn bárimiz bilemiz.

Hýbert Vedrın aıtyp ótkenindeı, Batys pen Eýropada shekarany qabyldamaý jahandanýdyń basty dinine nemese uranyna aınaldy. Adamdarda  kindik qany tamǵan jerine degen jerkenish nemese mensinbeýshilik sezimi paıda bolyp, ózi kórip-bilmegen elderge degen mahabatty kemerinen asyp-tógilip ketti. Munyń sońy bir jynystaǵy adamdardyń bir-birine degen mahabatyn oıatyp, tabıǵı tepe-teńdikkti buzyp jiberipti.    Qazir saıasattanýshylar Taıaý  Shyǵys elderindegi qaqtyǵysqa, Sırııadaǵy soǵysqa osy faktorlar sebep bolǵanyn aıtyp jatyr. Bundaı kózqarastyń damýyna Eýropa men Batys sebep boldy. Endi Vedrınniń aıtýynsha, endi olar pragmatıkalyq tásilge oralyp, «týǵan jer nemese qara shańyraq» degen uǵymdy qaıta dáripteý kerek. «Qazir bolyp jatqan jaǵdaılar álemge kóptegen sabaq berip, kóptegen ózgerister engizedi» deıdi H. Vedrın.

Ol sondaı-aq daǵdarysty jeńgennen keıin «ınersııanyń qýatty ekonomıkalyq, kommersııalyq jáne áleýmettik kúshteri» qalypty jaǵdaıǵa oralýdy etetinin qaperge salyp ótti.  « Biraq osyǵan deıin basymdyq berip kelgen kózqarastyń qaıta oıanyp ketýine shekteý sharalaryn engizbese, biz qazirgi jaǵdaıǵa qaıta oralamyz. Memleketter  arasyndaǵy halyqaralyq yntymaqtastyq júıesin qurý kerek - bul «jahandyq basqarýdy» shektep,  kez –kelgen qaýip-qaterdiń aldyn alýǵa kómektesedi» deıdi H. Vedrın.

«Búgingi daǵdarystyń sabaǵy, basqalarmen qatar, «sheksiz qozǵalysty» kózdeıtin jalpyǵa birdeı ómir saltyn qaıta qaraý  kerek» degendi sarapshylar ótken aptada jıirek aıta basady.  Vedrın atap ótkendeı,  týrıstik aǵymnyń azaıýy kóptegen elderde, sonyń ishinde Fransııada qarjylyq shyǵyndarǵa ákep soqtyrsa da, jappaı týrızm saldarynan bolatyn joıqyn jaǵdaılar týraly bilip alǵan jón.  «Eýropaǵa keler bolsaq, bálkim, bul buryn-sońdy bolmaǵan. Qyzyldy –jasyldy jarnamalarmen adamzattyń nazaryn ózine aýdaryp alǵan batys endi sol yqylastan qutylýǵa asyq: Adamdardyń týǵan jerin jumaqqa balap, ómir súrýi  ekonomıka men egemendik arasyndaǵy jaqsy úılesimge qol jetkizýge kómektesedi» dep oıyn túıindepti  H. Vedrın.

 

ALMATY

 

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Taraz qalasy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 21:48

Asqar Altaı. VIRÝS-MÝTANT (Novella)

Ádebıet • Búgin, 19:07

Tankerlerdiń qaıda baratyny belgisiz

Ekonomıka • Búgin, 18:32

Ár teńge úshin esep berýge daıynbyz

Ekonomıka • Búgin, 17:01

Esik nege «tesik»?

Qoǵam • Búgin, 15:25

Betperde kıgen kóktem - 5

Qoǵam • Búgin, 15:10

Qyzylorda oblysy: Taǵy 3 adam vırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 13:31

COVID-19 vırýsy mysyqtan tabyldy

Álem • Búgin, 12:03

Syrdarııaǵa jylanbalyq qaıdan kelgen?

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Koronavırýs hám kóshe sýretteri

Álem • Búgin, 10:51

Uqsas jańalyqtar